Uskumatu, aga Johannson oligi noorena uljas kakluste k\u00e4ivitaja, kes m\u00f5istis tekitatud konfliktist taanduda. \u201eMa olen rohkem nagu kakluste algataja olnud,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eTavaliselt mina algatan, teised kaklevad ja ma kuidagi vaatan k\u00f5rvalt.\u201c<\/p>\n
T\u00e4nasel p\u00e4eval pole Johannsoni elus s\u00e4herdusele meelelahutusele kohta, sest ta ei k\u00e4i isegi \u00f6\u00f6klubides. Enda s\u00f5nul pole ta v\u00e4hemalt k\u00fcmme aastat jalga \u00fcle \u00f6\u00f6klubi ukse saanud. \u201eEi t\u00f5mba,\u201c poetas ta. \u201eMul on kaks last. Ma l\u00e4hen kell k\u00fcmme magama.\u201c<\/p>\n
Kaklusi ta enam ei k\u00e4ivita, ent t\u00f5des, et on teinekord tormakas. \u201eMa olen \u00fcsna impulsiivne k\u00fcll selles m\u00f5ttes, et v\u00f5in rusikaga vastu lauda l\u00fc\u00fca ja \u00f6elda: \u201eKus must leib on?\u201c.\u201c Seevastu on ta ka mees, kes ei h\u00e4bene hingelise filmi puhul pisarat poetada. \u201eMa n\u00fc\u00fcd lausa lahinal ei nuta, aga olen \u00fcsna emotsionaalne inimene\u00a0k\u00fcll ja silma v\u00f5tab veekalkvele jah.\u201c<\/p>\n