{"id":33256,"date":"2025-11-02T13:54:39","date_gmt":"2025-11-02T13:54:39","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/33256\/"},"modified":"2025-11-02T13:54:39","modified_gmt":"2025-11-02T13:54:39","slug":"alar-seiler-meie-inimeste-nahtamatu-terviseennetus-peitub-tootervishoius-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/33256\/","title":{"rendered":"Alar Seiler: meie inimeste n\u00e4htamatu terviseennetus peitub t\u00f6\u00f6tervishoius | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Olen t\u00f6\u00f6tervishoiuspetsialistina n\u00e4inud aastate jooksul v\u00e4ga erinevaid t\u00f6\u00f6kohti, kus t\u00f6\u00f6keskkonna ohutegurid on kas varjatud v\u00f5i lausa silmaga n\u00e4htavad. Minu kogemus \u00fctleb, et t\u00f6\u00f6tervishoid ei ole lihtsalt seadusest tulenev kohustus, vaid strateegiline ennetusmeede meie tervishoius\u00fcsteemis, kirjutab Alar Seiler.<\/p>\n

Paraku on t\u00f6\u00f6tervishoid j\u00e4\u00e4nud riiklikul tasandil tagaplaanile ja vahel n\u00e4hakse seda pigem kui m\u00f5ttetut kuluartiklit.<\/p>\n

Minu t\u00f6\u00f6 selles valdkonnas on korduvalt n\u00e4idanud, et just t\u00f6\u00f6tajate tervisekontrollide k\u00e4igus avastatakse t\u00f5siseid haigusi juba varases faasis, mil \u00f5igeaegne sekkumine on k\u00f5ige m\u00f5jusam. Teinekord saadakse nende kontrollide k\u00e4igus k\u00e4tte muidugi needki haigused, mis on juba kaugele arenenud ja olukord enam nii kiita ei ole. Kuid t\u00f6\u00f6taja on siiski saanud tervisekontrolli kaudu vajaliku esmadiagnoosi ja sealt edasi juba asjakohase edasise tegevusplaani ja ravi.<\/p>\n

Paljud inimesed ei j\u00f5ua \u00fcldse arsti juurde, paljud meist ei tunne isegi oma perearsti v\u00f5i ei saa piisavalt kiiresti visiidile. 2024. aasta WHO raporti j\u00e4rgi<\/a> on Eestis k\u00f5ige kehvem arstiabi k\u00e4ttesaadavus Euroopas. Sama raporti j\u00e4rgi teatas 12,9 protsenti meie elanikest, et nad on arstiabist loobunud (Euroopa Liidu keskmine on muide 2,4 protsenti). See peaks olema meile selge viide sellest, et me vajame rohkem t\u00f5husaid ennetustegevusi, millest \u00fcks on t\u00f6\u00f6tervishoid.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6tervishoiust saavad kasu k\u00f5ik osapooled: t\u00f6\u00f6taja saab kindlustunde, et tema tervisemuresid m\u00e4rgatakse ja nendega tegeletakse ning p\u00f6\u00f6ratakse vajadusel t\u00e4helepanu ka tervisek\u00e4itumisele t\u00f6\u00f6keskkonnas; t\u00f6\u00f6andja hoiab \u00e4ra v\u00f5imalikud tekkivad haigusp\u00e4evad ning riik saab tervemad ja end paremini tundvad inimesed.<\/p>\n

Ideaalsed s\u00fcsteemid siiski ei toimi p\u00e4riselus alati nii, nagu peaks. N\u00e4iteks ei j\u00f5ua paljud t\u00f6\u00f6tervishoiuarstid ettev\u00f5tetesse kohale v\u00f5i tajub t\u00f6\u00f6taja, et tervisekontrollid on vaid formaalsus, kus tuleb t\u00f6\u00f6andja k\u00e4su t\u00f5ttu k\u00e4ia.<\/p>\n

Mitmed mured on seotud ka sellega, et t\u00f6\u00f6tajad ei julge t\u00f6\u00f6andjale t\u00f6\u00f6keskkonnast tulenevatest probleemidest r\u00e4\u00e4kida. Augustis avaldatud CV.ee t\u00f6\u00f6turu monitooring<\/a> n\u00e4itas, et iga neljas t\u00f6\u00f6taja ei julge kehvadest t\u00f6\u00f6tingimustest \u00fclemusega r\u00e4\u00e4kida. Peamiselt kardetakse t\u00f6\u00f6kaotust v\u00f5i seda, et probleemidest r\u00e4\u00e4kimine ei too lahendust.<\/p>\n

Teinekord lonkab ka tervishoius\u00fcsteemisisene koost\u00f6\u00f6. Tervisekontrollis tehakse anal\u00fc\u00fcse, kuid need ei leia edaspidises ravis kasutust. Kui t\u00f6\u00f6tervishoiuarstil oleks v\u00f5imalus alustada ravimenetlust v\u00f5i kasutada juba terviseportaalis olemasolevaid andmeid, saaks t\u00f6\u00f6taja abi kiiremini ning paraneks ka s\u00fcsteemi efektiivsus. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et t\u00f6\u00f6taja teekond tervishoius\u00fcsteemis oleks paindlikum ja sujuvam ning kindlasti ka riigile kulut\u00f5husam.<\/p>\n

Ennetus on j\u00e4tkuvalt parim ravi(m)<\/p>\n

“Arst peab n\u00e4gema terviseprobleeme mitte \u00fcksnes indiviidi tasandil, vaid ennek\u00f5ike t\u00f6\u00f6keskkonnas, kus need probleemid tekivad.”<\/p>\n

Selleks, et t\u00f6\u00f6tervishoid t\u00e4idaks oma ennetavat eesm\u00e4rki k\u00f5ige paremini, tuleks esiteks meelde tuletada p\u00f5him\u00f5te, mille j\u00e4rgi \u00fckski teine spetsialist tervishoius ei tegutse: t\u00f6\u00f6tervishoiuarsti patsient on eesk\u00e4tt t\u00f6\u00f6keskkond. See t\u00e4hendab, et arst peab n\u00e4gema terviseprobleeme mitte \u00fcksnes indiviidi tasandil, vaid ennek\u00f5ike t\u00f6\u00f6keskkonnas, kus need probleemid tekivad.<\/p>\n

Olgu tegu m\u00fcrgiste ainete, m\u00fcrarikka keskkonna v\u00f5i pideva istumisega kuvariga t\u00f6\u00f6tamisel, k\u00f5ik need ohutegurid vajavad t\u00e4helepanu. Kui need probleemid t\u00f6\u00f6keskkonnas tuvastatakse ja lahendatakse kohe, on tegu p\u00e4riselt ennetamisega, mis hoiab inimesi tervena ja v\u00e4hendab tuleviku ravikulusid.<\/p>\n

Selge on seegi, et t\u00f6\u00f6tervishoid peab olema praegusest tihedamalt seotud esmatasandiga. Praegu v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6tervishoiuarstid k\u00fcll teha anal\u00fc\u00fcse, kuid perearsti otsuseks j\u00e4\u00e4b, kas ta neid ka kasutab v\u00f5i mitte. Nii v\u00f5ib juhtuda, et patsient k\u00e4ib sama murega mitme eri arsti juures.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6andja roll ja vastutus?<\/p>\n

Oluline on ka t\u00f6\u00f6andjate rolli selgus ja teenuse sisukus. T\u00f6\u00f6andja \u00fclesanne on tagada turvaline ja ohutegurite osas kontrollitud t\u00f6\u00f6keskkond. Paketip\u00f5hise lahenduse asemel peab t\u00f6\u00f6tervishoid l\u00e4htuma konkreetsetest ohuteguritest, millele t\u00f6\u00f6keskkonnas lahendusi otsida. Aga selleks peab t\u00f6\u00f6tervishoiuarst oma patsienti, st t\u00f6\u00f6keskkonda, n\u00e4gema ja tundma.<\/p>\n

Ettev\u00f5tted, ka v\u00e4iksemad, vajavad selgeid ja praktilisi soovitusi, mille j\u00e4rgi otsuseid teha. Ja kui v\u00e4iksematel t\u00f6\u00f6andjatel napib selleks vahendeid, v\u00f5iks riik toetada just nende panust ennetusse, et kaitse ei j\u00e4\u00e4ks rahalistest v\u00f5imalustest s\u00f5ltuma.<\/p>\n

Samuti ei tohi t\u00f6\u00f6tervishoid piirduda vaid vanemaealistega. Levinud eksiarvamus, et t\u00f6\u00f6tajate tervisekontrolle peaks alustama alles peale 40. eluaastat, on suur viga, sest just noorte seas kasvavad t\u00f6\u00f6v\u00f5ime kaotust p\u00f5hjustavad mured k\u00f5ige kiiremini. Kui ennetust rakendatakse kogu t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna puhul, hoiame \u00e4ra tulevasi tervisekulusid ja toetame inimeste tervena p\u00fcsimist palju pikemas plaanis.<\/p>\n

Meie tervishoius\u00fcsteem on v\u00e4ikese riigi jaoks liialt killustunud ja sel p\u00f5hjusel toimetatakse \u00fcksteise k\u00f5rval justkui silotornides. Kui s\u00fcsteemi sees leitaks \u00fcles rohkem neid kohti, kus erinevad osapooled saaksid t\u00f6\u00f6taja tervise nimel koost\u00f6\u00f6d teha, ja kui \u00fcksteist usaldataks rohkem, oleks meie inimestel ja \u00fchiskonnal v\u00f5imalik ka t\u00f6\u00f6tervishoiust v\u00f5ita senisest palju rohkem.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Olen t\u00f6\u00f6tervishoiuspetsialistina n\u00e4inud aastate jooksul v\u00e4ga erinevaid t\u00f6\u00f6kohti, kus t\u00f6\u00f6keskkonna ohutegurid on kas varjatud v\u00f5i lausa silmaga n\u00e4htavad.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":33257,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[17234,4745,4604,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,308,562,674,17232,17233,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-33256","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-alar-seiler","9":"tag-arst","10":"tag-arstid","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-tervis","26":"tag-tervishoid","27":"tag-too","28":"tag-tootervishoid","29":"tag-tootingimused","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115480445866334433","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33256","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33256"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33256\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/33257"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33256"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=33256"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=33256"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}