Eplik t\u00f5des, et ansambel Koer s\u00fcndis vahendina, millega Claire’s Birthday k\u00f5rvalt auru v\u00e4lja lasta. “Oleme alati olnud Eesti pungi suured f\u00e4nnid ja kui me kunagi pidu panime, siis Eesti muusikast l\u00e4ks ikka \u00fcks hetk peale J.M.K.E “J\u00e4neste invasioon”, kus on \u00fcsna sarnases stiilis tekstid, v\u00f5i siis Psychoterrori “Viva La Revolution”. Need olid meie p\u00f5hikassetid ja tahtsime ise ka midagi sarnast teha. Nii et mingis m\u00f5ttes on ansambel Koer lihtsalt f\u00e4nnikunst,” r\u00e4\u00e4kis Eplik b\u00e4ndi s\u00fcnnist.<\/p>\n
“Aga seal oli juures ka aspekt, et see oli esimene kord, kui mina avalikult eesti keeles kirjutasin. Enne seda oli kogu minu looming ingliskeelne, kuigi Jaan (Pehk) oskas eesti keeles kirjutada juba enne mind. Just sellise muusikaga v\u00e4lja tulemine v\u00f5ttis eesti keelele \u00fcmber l\u00fclitumise pinge maha. Sellest ajast ongi minu muusika eestikeelne ja ma ise tunnen, et Koera ainuke album on esimene minu enda plaat, mida ma hea meelega kuulan ja mille \u00fcle ma olen uhke,” lisas ta.<\/p>\n
B\u00e4ndi trummar Margus Tohver \u00fctles kunagi, et ansambel Koer teeb kolm albumit ja l\u00e4heb siis suure skandaaliga laiali. “Selline m\u00f5te oli k\u00fcll alguses, et see niimoodi kiiresti k\u00e4ib, aga kuidagi teistmoodi on asjad l\u00e4inud. Plaatide vahed on lihtsalt natukene suuremad. 21 aastat tagasi tuli esimene, n\u00fc\u00fcd tuleb teine ja v\u00f5ib-olla k\u00fcmne aasta p\u00e4rast tuleb siis see kolmas,” s\u00f5nas Tohver.<\/p>\n
“Ega meil p\u00e4rast seda Eurovisiooni v\u00e4ga palju kontserte ei olnud ja Koeraga v\u00f5tsime vastu k\u00f5ik, mis saime. Claire’s Birthday l\u00f5puperioodil oli meil \u00fcks v\u00e4ga tore J\u00f5geva kontsert, kus pidime m\u00e4ngima kolm osa, aga meil oli ainult kahe jagu materjali. Kolmanda tegimegi Koerana. Siis kogu J\u00f5geva linna rahvas, eesotsas linnapea ja k\u00f5igi lastega h\u00fcppasid kaasa ja f\u00e4nnasid. Siis saime aru, et siin on midagi,” lisas Eplik.<\/p>\n
Epliku s\u00f5nul j\u00e4\u00e4di alguses \u00fche plaadi juurde pidama, sest b\u00e4ndi muusika l\u00e4ks j\u00e4rjest pehmemaks, aga tekstid aina karmimaks. “See ei toimunud enam kokku, k\u00f5las mingist hetkest nagu roppus roppuse p\u00e4rast. Esimesel plaadil on k\u00f5ik rumalused p\u00f5hjendatud, nad k\u00f5ik kandsid mingisugust s\u00f5numist. Aga teise plaadi peal tundus, et see k\u00f5ik on punnitatud ja ei ole enam nii p\u00f5hjendatud,” selgitas Eplik.<\/p>\n
“Tol ajal oli ka Eesti elu teistsugune, avalikus ruumis liikumine ja see, mida sa seal kuulsid, oli ka teistsugune. See oli karm aeg. P\u00e4rast Eurovisiooni oli minul ka isiklike kokkupuuteid n-\u00f6 j\u00f5mmidega. Kuna mina suurem l\u00f6\u00f6mamees ei ole, siis selle frustratsiooni pani Koera ja nendesse lugudesse,” lisas ta.<\/p>\n
Albumi “Pure” valmimise juures oli oluline roll ka Ken Saani ja Rain Tolgi filmil “Vali kord”. “Neil oli vaja sinna paari lugu, nad olid Koeraga kursis ja tellisid need meilt. Siis hakkasimegi salvestama,” m\u00e4rkis Eplik.<\/p>\n
“Teine p\u00f5hjus laialiminemiseks oli see, et me unistasime, et p\u00e4rast m\u00f5nda Koera kontserti v\u00f5iksid tekkida rahutused ja kui see l\u00f5puks juhtus, siis Koer oli oma eesm\u00e4rgi t\u00e4itnud,” muigas Eplik.<\/p>\n
“See kontsert, mis j\u00e4i Koera eelviimaseks, toimus \u00fches anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da sooviva rahvamaja tulu\u00f5htul. Seal oli peamiselt linnast kohale s\u00f5itnud publik, aga oli ka kohalikku k\u00fclapublikut. See k\u00fclapublik ei v\u00f5tnud meie s\u00f5numit v\u00e4ga h\u00e4sti vastu, sest meil olid seal laulud Ford Sierradest, “BMW ja NBA” ja “Mulle meeldib kakelda”. Suur osa kohalikust rahvast ei osanud sellesse eneseirooniaga suhtuda. \u00dchel hetkel nad kadusid ja kuna mina olin tol ajal t\u00e4iskarsklane, olin ka roolis sel p\u00e4eval, siis ma kohe aimasin, et need t\u00fc\u00fcbid korjavad mingid v\u00e4ed kokku ja tulevad tagasi,” jutustas ta.<\/p>\n
“Aga keegi mind ei uskunud, k\u00f5ik tahtsid peole j\u00e4\u00e4da, sest see oli \u00fcliraju pidu. Kuni l\u00f5puks \u00fchele meie s\u00f5brale l\u00f6\u00f6di jalaga n\u00e4kku ja siis meil \u00f5nnestus k\u00f5igil minu Ford Mondeoga s\u00fcndmuspaigalt p\u00f5geneda. V\u00e4idetavalt peksti hiljem sisse k\u00f5ik selle rahvamaja aknad ja korraldajad pidid ennast barrikeerima ainsasse akendeta ruumi, otsima seal mobiililevi, et V\u00f5rust politsei kutsuda. \u00dchest kaubikust oli v\u00e4heks j\u00e4\u00e4nud, et inimesi rahunema viia,” nentis Eplik.<\/p>\n
B\u00e4ndi suurim hitt on “Maiu on piimaauto”. “See on selline leidhitt, sest sel p\u00e4eval, kui me selle loo kirjutasime, j\u00f5udis Jaan natukene hiljem proovi ja meil oli uus lauluidee, mille nimi on “\u00d5pime lugema”. Minu tekst sellele loole oli: “A, B, C, D, E…”. Aga Jaan tuli vist hilisema rongiga ja Kohila raudteejaama ooteruumi seinalt on see pruuni vildika ja v\u00e4riseva k\u00e4ega kirjutatud tekst leitud,” meenutas Eplik.<\/p>\n
“Tore on see, et aastaid hiljem oleme Kohilas p\u00e4rast \u00fchte kontserti kohtunud nii selle poisiga, kes omal ajal suure s\u00fcdamev\u00e4rinaga selle kauni t\u00f5e sinna seinale kirjutas, ja m\u00f5ned aastad tagasi, kui Kapa festivalil esitasime Claire’s Birthday lugusid, tuli lava taha meiega kohtuma ka Maiu ise. Meil \u00f5nnestus Jaaniga isegi temaga pilti teha, aga tema identiteedi hoiame muidugi saladuses,” lisas Eplik.<\/p>\n
“Hommik Anuga” on ETV eetris p\u00fchap\u00e4eval, 21. septembril kell 10.00.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eplik t\u00f5des, et ansambel Koer s\u00fcndis vahendina, millega Claire’s Birthday k\u00f5rvalt auru v\u00e4lja lasta. “Oleme alati olnud Eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":336,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,551,549,554,552,140,553,550],"class_list":{"0":"post-335","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-ivo-etti","15":"tag-koer","16":"tag-maiu-on-piimaauto","17":"tag-margus-tohver","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-pure","20":"tag-vaiko-eplik"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/335","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=335"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/335\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/336"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=335"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=335"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=335"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}