Kuigi kindlat kuup\u00e4eva veel teada pole, kavatseb kevadise ohuteavitustesti vigadest \u00f5ppinud p\u00e4\u00e4steamet korraldada novembris-detsembris uue ohuteavituse terviks\u00fcsteemide testi. Samal ajal arendab Eesti ka v\u00f5rgup\u00f5hist v\u00e4lkteavitust, mida peetakse paremaks praegu kasutuses olevatest \u00e4piteavitusest ja SMS-ist.<\/p>\n
“P\u00e4rast kevadist testi saime t\u00f5esti v\u00e4ga palju infot nii selle kohta, mis t\u00f6\u00f6tab kui ka selle kohta, mis vajab arendust. Suve jooksul oleme sireeniv\u00f5rgustikus teinud v\u00e4ga ulatuslikke parandust\u00f6id,” lausus p\u00e4\u00e4steameti ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb.<\/p>\n
Muuhulgas tuli v\u00e4lja, et v\u00e4ga suur osa sireenipostide elektroonikast oli vigane ja seet\u00f5ttu hakkasid kevadise testi ajal huilgama 121 sireenipostist vaid 70.<\/p>\n
“Tegemist oli koroonaaegsete elektroonikatarnetega,” selgitas Kerb sireenipostide vigase elektoonika p\u00f5hjust.<\/p>\n
“Kogu see vigane elektroonika on suve jooksul v\u00e4lja vahetatud. Augustis tegime ka reaalse k\u00e4ivitustesti vaikiva failiga. Kui me kevadel saime teada, et v\u00e4ga paljud postid ei v\u00f5tnud teavitust vastu v\u00f5i k\u00e4ivitasid selle hilinemisega v\u00f5i valesti, siis augustis vaikiva failiga test oli edukas k\u00f5ikide postide l\u00f5ikes. N\u00fc\u00fcd on meie eesm\u00e4rk testida k\u00f5iki ohuteavituskanaleid ka s\u00fcgistalvel nii eraldiseisvalt kui ka tervikuna,” r\u00e4\u00e4kis Kerb.<\/p>\n
2027. aastaks valmib v\u00f5rgup\u00f5hise v\u00e4lkteavituse s\u00fcsteem<\/p>\n
P\u00e4\u00e4steamet loodab uue terviktesti teha novembris-detsembris. Siis on teavituseks kasutusel veel senised ohuteavituskanalid, kuid aastal 2027 loodetakse k\u00e4ima saada ka cell broadcast ehk v\u00f5rgup\u00f5hine v\u00e4lkteavitus.<\/p>\n
“Praegu on meil t\u00f6\u00f6tavaks ohuteavituskanaliks erinevad \u00e4piteavitused, ERR-i kanalid, sireenipostid, SMS-id. Ukraina kogemus n\u00e4itab, et kestva kriisi ajal on v\u00e4ga oluline, et inimestel oleksid telefonis \u00e4pid, mille kaudu saab edastada teinekord palju rohkem kui teksti ja pilti,” r\u00e4\u00e4kis Kerb.<\/p>\n
Augustis eraldas valitsus siseministeeriumile raha nutitelefoni v\u00e4lkteate v\u00e4ljaarendamiseks. “Erinevalt SMS-ist liigub v\u00e4lkteade k\u00f5ikidesse telefonidesse loetud sekunditega. Rahastus on meil selle arendamiseks alates j\u00e4rgmisest aastast ja eesm\u00e4rk on saada v\u00e4lkteated toimima 2027. aastast,” r\u00e4\u00e4kis Kerb.<\/p>\n
Kerb selgitas, et tegemist on ulatusliku tehnoloogilise arendusega, mis tuleb luua koost\u00f6\u00f6s Eesti telekomiettev\u00f5tetega, kuid lisaks on vaja, et nii Apple kui ka Google tarkvarauuendustega vajalikud funktsioonid k\u00f5ikides Eestis kasutusel olevates nutitelefonides aktiveeriksid.<\/p>\n
“Aastane arendusaeg on tegelikult v\u00e4ga kiire nii maailma kontekstis kui ka vaadates Eesti vajadustele otsa. Kuna teame p\u00e4rast ohuteavitustesti, et meil on \u00e4ppide k\u00f5rvale vaja ka teist v\u00e4ga kiiret inimesteni ulatuslikult infot viivat infokanalit, siis olemegi praegu selle arenduse sedav\u00f5rd kiires ajakavas ette v\u00f5tnud. Selleks on meile tellimus antud ka valitsuselt,” lausus Kerb.<\/p>\n
Praeguse seisuga on valitsus v\u00e4lkteavituse arendamiseks eraldanud 3,6 miljonit eurot. “See sisaldab nii arendusraha kui ka erinevad litsentsirahasid, mida seoses v\u00e4lkteate arendamisega vaja on maksta,” s\u00f5nas Kerb.<\/p>\n
Millised on v\u00e4lkteavituse funktsiooni j\u00e4rgmiste aastate \u00fclalpidamis- ja haldushoolduskulud, selgub aga alles tulevikus.<\/p>\n
“Aga v\u00e4lkteavituse erip\u00e4ra on see, et kui SMS-teavituse saatmine on tehnoloogiast tulenevalt v\u00e4ga kulukas, ja ka kevadel l\u00e4ks see maksma 90 000 eurot, siis v\u00e4lkteavituste puhul taolisi saatmiskulusid enam pole,” lausus Kerb.<\/p>\n
Sireenide heli pannakse maksimumile<\/p>\n
Praeguse seisuga toimub uus ohuteavituse test novembri l\u00f5pus, detsembri alguses. “See kuup\u00e4ev s\u00f5ltub hetkel erinevatest otsustest nii riigikogu tasandil seoses h\u00e4daolukorra seaduse vastuv\u00f5tmisega kui ka sellest, kuidas j\u00f5uame elanike teavitamise korralikult tehtud, sest selline test, kus me k\u00e4ivitame sireene, vajab v\u00e4ga tugevat \u00fchiskondlikku teadlikkust,” r\u00e4\u00e4kis Kerb.<\/p>\n
P\u00e4\u00e4steametil on kavas katsetada sireene kindlasti tugevama helitugevusega kui kevadel, kui helitugevus oli 70 protsenti.<\/p>\n
“Meil ongi vaja testida niimoodi, et sireenid on pandud maksimaalsele helitugevusele, mida sireenipostid lubavad, ja siis hinnata, milline on nende kuuldavus linnalises keskkonnas. Kevadel me ei saanud head infot kuuldavuse kohta tehniliste ja tarkvaraliste probleemide t\u00f5ttu,” lausus Kerb.<\/p>\n
Selle teadmise pealt saab p\u00e4\u00e4steamet otsustada, kas kusagil peab sireeniv\u00f5rgustikku tihedamaks tegema, kusagil \u00e4kki sireenipostide asukohti muutma v\u00f5i on sireenid v\u00e4ga heas asukohas ja seal enam midagi muutma ei pea.<\/p>\n
14. mail kell k\u00e4ivitati kaitsev\u00e4e \u00f5ppusel Siil esmakordselt \u00fcleriigiline ohuteavituse s\u00fcsteem EE-ALARM, sealhulgas 22 asulas ja Tallinna l\u00e4hi\u00fcmbruses ka sireenid. Riikliku ohuteavituse k\u00e4ivitamisel said inimesed sel p\u00e4eval\u00a0kaks tests\u00f5numit l\u00e4bi mitme erineva kanali:\u00a0mobiilirakendustes “Ole valmis!” ja “Eesti \u00e4pp”;
SMS-teavitusena mobiiltelefonidesse; tekstiribana Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu (ERR) telekanalites ETV ja ETV+; veebilehel err.ee ja ERR-i uudiste mobiilirakenduses.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi kindlat kuup\u00e4eva veel teada pole, kavatseb kevadise ohuteavitustesti vigadest \u00f5ppinud p\u00e4\u00e4steamet korraldada novembris-detsembris uue ohuteavituse terviks\u00fcsteemide testi.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3360,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,3102,3100,1581,3101,3099],"class_list":{"0":"post-3359","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-nutitelefoni-valkteavitus","16":"tag-ohuteavitustest","17":"tag-paasteamet","18":"tag-sireenipostid","19":"tag-siseministeerium"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3359","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3359"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3359\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3360"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3359"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3359"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3359"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}