Aasta tagasi j\u00f5ustunud seadusemuudatus kohustas k\u00f5iki raviasutusi s\u00f5lmima vastutuskindlustuse, et v\u00f5imaliku ravivea korral saaksid patsiendid h\u00fcvitist n\u00f5uda. Ka peavad tohtrid tekkinud ohujuhtumid registreerima. Raviasutustele t\u00e4hendas uus kord v\u00e4ga suuri kindlustusmakseid, sest kohustuslikku kindlustust pakkus vaid \u00fcks selts.<\/p>\n
Aasta eest kehtima hakanud seadusemuudatus oleks pidanud meeldima nii patsientidele kui ka arstidele. Inimestel tekkis v\u00f5imalus ravivea eest h\u00fcvitist saada ning tohtritelt v\u00f5eti paine, et eksimuse korral \u00e4hvardab neid kriminaalkaristus.<\/p>\n
Ainult et reformi algus oli enam kui konarlik. Kohutuslikku vastutus kindlustust pakkus vaid PZU ning nende kindlustusmaksed l\u00f5id nii m\u00f5nelgi tohtril hinge kinni.<\/p>\n
Ilmselt k\u00f5ige enam avalikkuse t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud kindlustusjuhtum toimus Turmani kliinikus, kui seal ravil k\u00e4inud paark\u00fcmmend patsienti vajasid hiljem erakorralist operatsiooni Ida-Tallinna keskhaiglas, et nende silman\u00e4gemine s\u00e4iliks.<\/p>\n
Tallinlane T\u00f5nu oli \u00fcks neist patsientidest, kes p\u00e4rast silmasisest s\u00fcsti sai nakkuse ning vajas seet\u00f5ttu mitut operatsiooni ning oli pea poolteist kuud pime. Kaaskannatajatega suheldes sai ta teada v\u00f5imalusest k\u00fcsida h\u00fcvitist.<\/p>\n
“Ma kirjeldasin oma olukorda, millal, mis protseduuri tehti ja kui palju see mulle kannatusi ja valu p\u00f5hjustas. Kuna mul vasak silm oli varem kahjustatud, s\u00fcst tehti paremasse, siis ma sisuliselt olin t\u00e4iesti abitu \u00fcksinda liikumiseks,” r\u00e4\u00e4kis T\u00f5nu.<\/p>\n
Kui mees hindas talle tekitatud kahju viiekohalise numbriga, siis v\u00e4lja makstud h\u00fcvitis on vaid 15 protsenti k\u00fcsitud summast.<\/p>\n
“Ma sain aru, et see on neil mingi standardne summa, k\u00f5ikidele sama palju, kes seda taotlesid. Ei tundu (\u00f5iglane), aga ma ei n\u00e4inud mingit v\u00f5imalust protesteerida v\u00f5i et sellest kasu oleks,” lausus T\u00f5nu.<\/p>\n
Aga rahul pole uue s\u00fcsteemiga ka tervishoiuasutused. Tartu kiirabi kindlustusmakse on ligi 200 000 eurot, just nii palju maksab ka \u00fcks kiirabiauto. Samas pole neil selle aasta jooksul olnud \u00fchtegi kindlustusjuhtumit. Kiirabi juhi Lauri K\u00f5rgvee hinnangul on tegu kalli p\u00fcsikuluga, seda nii raviasutuste kui ka tervisekassa jaoks.<\/p>\n
“Selge on see, et seadusandja v\u00f5iks sellisel kujul selle kulutamise l\u00f5petada, eriti olukorras, kus meil tervisekassas haigutab 200-miljoniline puuduj\u00e4\u00e4k,” \u00fctles K\u00f5rgvee.<\/p>\n
K\u00f5rgvee s\u00f5nul oleks tulnud enne uue s\u00fcsteemi k\u00e4ivitamist koguda infot patsiendi ohujuhtumite kohta ning kindlustus oleks saanud neid anal\u00fc\u00fcsida. Alles p\u00e4rast anal\u00fc\u00fcsi saab luua Eesti olusid ja v\u00f5imalusi arvestava lahenduse.<\/p>\n
“Minu arust saab alles siis \u00f6elda, et patsiendikindlustus t\u00e4idab oma eesm\u00e4rki, kaitseb nii patsienti kui ka tervishoiut\u00f6\u00f6tajat ja suurendab usaldust tervikuna kogu tervishoius\u00fcsteemi vastu,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja K\u00fclli Friedemanni hinnangul on uus kord h\u00e4sti rakendunud, h\u00fcvitisi on makstud pea 200 000 euro eest ja suurim h\u00fcvitis on olnud 15 000 eurot.<\/p>\n
“Kui me r\u00e4\u00e4gime kindlustusmaksest, mis justkui tundub k\u00f5rge \u2013 tundub jah k\u00f5rge. Aga meil on ikkagi esimene aasta, me oleme m\u00f5elnud, et viie aasta perspektiiv on see, kus need asjad peavad paika loksuma,” lausus Friedemann.<\/p>\n
Friedemanni s\u00f5nul ei saa t\u00e4na keegi v\u00e4ita, et \u00fchtegi raviviga sel aastal pole tehtud, sest need v\u00f5ivad ilmneda ka t\u00fckk aega hiljem. Sellega on ka patsiendikindlustust luues arvestatud.<\/p>\n
PZU kindlustusselts v\u00f5ttis riskide hindamise aluseks soomlaste statistika, aga ka Poola ja Leedu andmed.<\/p>\n
“Meil esimese aasta jooksul tuleb kokku kusagil 500 avaldust. Soomes on aga seda seadust 1987. aastast saati rakendatud ja viimastel aastatel on \u00fcle 9000 avalduse. Kui jagada Eesti rahvaarv Soomega, siis saame et meil v\u00f5iks olla umbes 2000 avaldust,” lausus PZU kahjuk\u00e4sitluse osakonna juht Jaanus Tanne.<\/p>\n
K\u00f5ige enam ehk pea iga viies avaldus on erakorralise meditsiini kohta, teisel kohal on hambaravi 12 protsendiga ning iga k\u00fcmnes kaebus puudutab perearstiabi. 68 inimesele on makstud h\u00fcvitis v\u00e4lja ning h\u00fcvitise summa on paika pandud seadusega. N\u00fc\u00fcd, kus esimesed lepingud hakkavad l\u00f5ppema, on PZU uued pakkumised senisest veelgi k\u00f5rgemad ja seda ka juhul, kui \u00fchtegi kahjujuhtumit pole olnud.<\/p>\n
“Me oleme hinnapakkumistes korrigeerinud pakkumisi inflatsiooni v\u00f5rra v\u00e4hemalt. Vaadates seda, mis tulevikus tuleb, siis me peame arvestama seda, et hinnad kahe-kolme aasta p\u00e4rast ei ole sellised, mis need oleksid praegu,” \u00fctles Tanne.<\/p>\n
Aga PZU valitsemisaeg vastutuskindlustuse turul saab l\u00e4bi, sest juba 70 aastat ravivigade kindlustust pakkunud Lloyds on teinud raviasutustele esimesed pakkumised ja need on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt soodsamad.<\/p>\n
“Maailmas on tegelikult mitmeid ravivigade kindlustusmudeleid ja see kindlustusmudel, mida meil \u00f5nnestub vahendada, on maailmas v\u00e4ga laialt kasutatav. Seal on omad teatud aspektid, see natuke teistel alustel toimib. Kindlustusandjal on v\u00e4ga pikk ekspertiis ja kogemus,” \u00fctles Northern1 kindlustusmaakler Signe Soonberg.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aasta tagasi j\u00f5ustunud seadusemuudatus kohustas k\u00f5iki raviasutusi s\u00f5lmima vastutuskindlustuse, et v\u00f5imaliku ravivea korral saaksid patsiendid h\u00fcvitist n\u00f5uda. Ka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":33604,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,694,28,29,19,17412,25,11079,562,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-33603","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kindlustus","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-patsiendikindlustus","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-ravikindlustus","25":"tag-tervishoid","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115484134097408529","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33603","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33603"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33603\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/33604"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33603"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=33603"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=33603"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}