T\u00e4navu on Eestis alaealised toime pannud juba v\u00e4hemalt kolm erakordselt j\u00f5hkrat kuritegu, millest viimane p\u00e4lvis laialdast t\u00e4helepanu sotsiaalmeedias. Politsei s\u00f5nul on see vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp \u2013 palju j\u00e4\u00e4b avalikkuse eest varjatuks.<\/p>\n
\u201eRaskeid kuritegusid oleme sel aastal menetlenud mitmel korral ja osa neist on juba kohtusse saadetud. N\u00e4iteks on \u00fcks suurem grupp, kes v\u00e4givallatses Tallinna kesklinnas, kohe j\u00f5udmas kohtu ette. \u00dcks grupp alaealisi on juba kohtuotsuse saanud ja ootame selle j\u00f5ustumist,\u201c \u00fctles P\u00f5hja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares.<\/p>\n
Statistika n\u00e4itab, et t\u00e4iskasvanute kuritegevus on languses, kuid noorte hulgas kasvab just raskete esimese astme kuritegude arv. Sotsiaalmeedias levivad \u00fcha sagedamini videod, kus alaealised filmivad ja jagavad oma v\u00e4givaldseid tegusid.<\/p>\n
\u201eSelline materjal levib kahjuks palju. Platvormid k\u00fcll eemaldavad avalikult \u00fcles laetud videod kiiresti, kuid enamik levib kinnistes gruppides ja kr\u00fcpteeritud vestlustes, kus see j\u00e4\u00e4bki ringlusse,\u201c selgitas veebipolitseinik Getter Kamenski.<\/p>\n
Noortega suheldes ilmneb, et paljudel neist puuduvad elementaarsed sotsiaalsed oskused ja arusaam oma tegude tagaj\u00e4rgedest. \u201eNad saavad aru, mida nad tegid \u2013 et nad l\u00f5id, r\u00f6\u00f6visid v\u00f5i \u00e4hvardasid \u2013 kuid nad ei taju, mida see ohvrile t\u00e4hendab. Nad v\u00f5ivad isegi pisara poetada \u00fclekuulamisel, kuid kohe p\u00e4rast seda k\u00fcsida: millal ma n\u00fc\u00fcd koju saan?,\u201c r\u00e4\u00e4kis Vares.<\/p>\n
V\u00e4givalla juured: t\u00e4helepanu puudus ja kuuluvuse otsing<\/p>\n
Koolips\u00fchholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu leiab, et paljud v\u00e4givaldsed noored on tegelikult s\u00fcgavas t\u00e4helepanu- ja armastusepuuduses. \u201eTeismelised janunevad kuuluvuse j\u00e4rele. Kui nad seda ei leia peres, koolis v\u00f5i kogukonnas, hakkavad nad seda otsima ekstreemsel moel \u2013 ka v\u00e4givalla kaudu,\u201c selgitas ta.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on noored t\u00e4iskasvanute maailma peegel. \u201eKui \u00fchiskond on pinges ja t\u00e4iskasvanud oma vaimse tervisega h\u00e4das, siis lapsed reageerivad sellele. Meie maailm on muutunud karmimaks ja ebaturvalisemaks ning noored peegeldavad seda mitmekordse intensiivsusega.\u201c<\/p>\n
V\u00e4givald on muutunud ka k\u00e4ttesaadavamaks kui kunagi varem. Noorte telefonidesse j\u00f5uab paari kl\u00f5psuga videomaterjal Ukrainast, L\u00e4his-Idast v\u00f5i ISIS-e ridadest \u2013 piltide ja klippide tase \u00fcletab sageli igasuguse taluvuspiiri.<\/p>\n
Ka hiljuti linastunud ja kriitikute poolt kiidetud Eesti noortefilm \u201eFr\u00e4nk\u201c peegeldab seda sama probleemi \u2013 v\u00e4givalda ja selle l\u00f5putut ts\u00fcklit. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r T\u00f5nis Pill \u00fctles, et filmi eesm\u00e4rk oli n\u00e4idata, et lootus siiski eksisteerib. \u201eKui \u00fcmberringi on ainult v\u00e4givald, \u00f5pidki vastama v\u00e4givallaga. Meie s\u00f5num oli, et tuleb p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista, andeks anda ja edasi armastada. Ka need, kes teevad kohutavaid tegusid, ei ole s\u00fcndinud kurjad \u2013 nad on lihtsalt valuga vormitud,\u201c \u00fctles Pill.<\/p>\n
Kas v\u00e4givaldsed filmid muudavad noored v\u00e4givaldseks?<\/p>\n
Arutelu selle \u00fcle j\u00e4tkub, kuid eksperdid leiavad, et \u00fckski film ega m\u00e4ng ei loo v\u00e4givalda t\u00fchjalt kohalt. \u201eFilm \u00fcksi ei tee kedagi v\u00e4givallatsejaks. Kuid kogu meediakeskkond \u2013 see, mida noored pidevalt n\u00e4evad \u2013 v\u00f5imendab juba olemasolevaid probleeme,\u201c nentis Maikalu.<\/p>\n
Pill lisas, et noorte ligip\u00e4\u00e4s toorele ja brutaalsele sisule on \u0161okeerivalt lihtne. \u201eKolm klikki ja sa n\u00e4ed asju, mida \u00fckski laps ei peaks n\u00e4gema. See m\u00f5jutab nende m\u00f5ttemaailma ja empaatiav\u00f5imet.\u201c<\/p>\n
Ennetus algab juba lasteaiast<\/p>\n
Eksperdid on \u00fchel meelel: kiireid lahendusi pole. T\u00f5husaim viis v\u00e4givalla ennetamiseks on varajane sekkumine ja pidev toetus. \u201eK\u00f5ige olulisem on, et noorega hakataks tegelema kohe \u2013 mitte siis, kui kuritegu on juba juhtunud. Praegu j\u00e4\u00e4b abi tihti liiga hiljaks,\u201c m\u00e4rkis Vares.<\/p>\n
Maikalu lisas, et ennetus peab algama juba lasteaiast. \u201eLasteaiad vajavad sotsiaalpedagooge ja ps\u00fchholooge. Koolides on vaja tugispetsialiste ja sobivamat \u00f5pikeskkonda, sest paljud lapsed ei tule toime tavalises s\u00fcsteemis.\u201c<\/p>\n
Ka sotsiaalkindlustusameti esindaja Kelli Ilisson r\u00f5hutas, et koost\u00f6\u00f6 erinevate asutuste vahel on praegu killustatud. \u201eKui lastekaitset\u00f6\u00f6taja m\u00e4rkab muret, peab tal olema v\u00f5imalus kiiresti p\u00f6\u00f6rduda sotsiaalkindlustusameti poole ja saada tuge. See aitab v\u00e4ltida olukordi, kus noor j\u00f5uab s\u00fcsteemi alles siis, kui on juba liiga hilja.\u201c<\/p>\n