Julmemad alaealiste toimepandud kuriteod, mis j\u00f5udnud avalikkuseni, on vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp.<\/p>\n
“Raskeid kuritegusid me oleme see aasta juba p\u00e4ris mitmel puhul menetlenud ja ka kohtusse saatnud. Ka praegu n\u00e4iteks on p\u00e4ris suur grupp, kes v\u00e4givallatsesid p\u00e4ris j\u00f5hkral moel Tallinna kesklinnas inimeste kallal, j\u00f5udmas kohe-kohe kohtusse. Ja tegelikult \u00fcks grupp alaealisi juba said kohtuotsuse ja praegu ootame j\u00f5ustumist,” lausus P\u00f5hja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares.<\/p>\n
Harjumaa n\u00e4itel on n\u00e4ha, et t\u00e4iskasvanute kuritegevus on languses, ent noorte toimepandud rasked esimese astme kuriteod sagenevad. Sama probleem peitub sotsiaalmeedias, kus jagatakse enda filmitud v\u00e4givaldset sisu, ometi j\u00e4\u00e4b palju sellest avastamata.<\/p>\n
“Seda materjali on, see levib kahjuks ja ma \u00fctleks, et see on v\u00e4ga suur probleem. Tegu on pigem kinniste gruppidega. Kui see materjal p\u00e4ris avalikult levib, siis platvormid ise aktiivselt tegelevad sellega, et see materjal kohe maha v\u00f5tta, sest see ju l\u00e4heb ka vastuollu nende enda sisereeglitega. Aga inimeselt inimesele ikkagi levib kinnistes gruppides, kinnistes vestlustes, sest enamik vestluseid sotsiaalmeedia platvormidel on ju kr\u00fcpteeritud,” \u00fctles veebipolitseinik Getter Kamenski.<\/p>\n
V\u00e4givaldsete noortega suheldes selgub, et neil on n\u00f5rgad sotsiaalsed oskused ja puudub arusaam p\u00f5hjus-tagaj\u00e4rg seostest.<\/p>\n
“Nii \u00fcllatav kui see ka ei ole, siis ega nad \u00fcldjuhul aru ei saa. Nad saavad k\u00fcll aru, mis nad teinud on \u2013 selles m\u00f5ttes, et kui nad on kedagi peksnud, kedagi r\u00f6\u00f6vinud, v\u00f5i midagi muud \u2013 nad saavad sellest v\u00e4ga h\u00e4sti aru, aga nad ei taba teo tagaj\u00e4rge, nad ei saa aru, mis tagaj\u00e4rjed on. Ehk nad v\u00f5ib-olla isegi pisardavad siin meie juures natuke, aga mingi hetk peale \u00fclekuulamist tuleb s\u00fc\u00fcdimatu k\u00fcsimus “aga millal ma n\u00fc\u00fcd koju saan?”,” lausus Vares.<\/p>\n
Sagedasti on alaealiste v\u00e4givaldse k\u00e4itumise taga janu kurikuulsuse j\u00e4rele.<\/p>\n
“Seda on palju ehk need lapsed sageli on kroonilises t\u00e4helepanu ja armastuse puuduses. Teismelistel on tohutu kuuluvusvajadus ka ja kui nad seda kuuluvust ja t\u00e4helepanu kuskilt mujalt ei saa, siis nad hakkavad seda taotlema v\u00e4ga \u00e4\u00e4rmuslikul v\u00f5i lausa radikaalsel moel,” \u00fctles koolips\u00fchholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu.<\/p>\n
“Lapsed on t\u00e4iskasvanute maailma peegel ja nad peegeldavad mitmekordse intensiivsusega tagasi seda, mis t\u00e4iskasvanute maailmas toimub. Meie maailm ei ole enam turvaline, meil on \u00fcks kriis teise otsa, t\u00e4iskasvanud on oma vaimse tervisega h\u00e4das, lapsevanemad on omadega h\u00e4das ja paratamatult see \u00fchel hetkel peegeldub tagasi laste ja noorte k\u00e4itumises,” lisas ta. \u00a0<\/p>\n
V\u00f5ib \u00f6elda, et kogu \u00fchiskonna meelestatus on v\u00e4givaldsem kui varem, lisaks on v\u00e4givald k\u00e4ttesaadavam kui kunagi varem. Noorte telefonidest leidub videoid Ukraina s\u00f5jast ISIS-e ja Gazani v\u00e4lja.<\/p>\n
Kriitikute poolt t\u00e4navu \u00fcheks parimaks noortefilmiks tituleeritud “Fr\u00e4nk” peegeldab samuti\u00a0 v\u00e4givalda ja selle ts\u00fcklit, aga eesm\u00e4rgiga n\u00e4idata, et lootus on olemas.<\/p>\n
“Seda teemat me oma filmis ka h\u00e4sti palju puudutasime \u2013 kuidas k\u00fcll saada sellest ringist v\u00e4lja? See on raske. Kui \u00fcmberringi on vaid v\u00e4givald, siis sa oskadki vastata v\u00e4givallaga. Meie, v\u00e4hemalt oma filmi tehes, arvasime, et \u00fcks k\u00f5ige lihtsamaid lahendusi sellele ongi kuidagi proovida m\u00f5ista, andeks anda ja proovida edasi armastada. L\u00f5puks need inimesed, kes teevad neid kohutavaid tegusid, need on vormitud selliseks, kuskil s\u00fcgaval sees on headus olemas,” r\u00e4\u00e4kis filmi “Fr\u00e4nk” re\u017eiss\u00f6\u00f6r T\u00f5nis Pill.<\/p>\n
Kas v\u00e4givaldsete filmide vaatamine muudab noored v\u00e4givaldseks?<\/p>\n
“L\u00f5puks ei ole ainult film see, mis m\u00f5jutab, see on kogu meedia. Need asjad, mida ma isiklikult tean, mida noored telefonist vahepeal vaatavad, millele neil on ligip\u00e4\u00e4s v\u00e4ga lihtsasti \u2013 umbes kolme klikiga. See v\u00e4givalla aste, mis seal on, on kordades suurem kui \u00fcksk\u00f5ik missugune Eesti film, mis on tehtud,” \u00fctles Pill.<\/p>\n
“Sotsiaalmeedia ja v\u00e4givaldsed filmid v\u00f5i v\u00e4givaldsed arvutim\u00e4ngud iseenesest ei tekita v\u00e4givaldsust, aga need v\u00f5imendavad juba olemasolevaid probleeme,” nentis Maikalu.<\/p>\n
Kiiret lahendust noorte v\u00e4givalla vastu ei ole. Vajalik on ennetamine ja seda v\u00f5imalikult vara. Tihti on info abivajaja kohta kihistunud, mist\u00f5ttu saabki alles tagaj\u00e4rgedega tegelda.<\/p>\n
“K\u00f5ige olulisem oleks see, et selle noorega hakataks kohe tegelema. See on k\u00f5ige olulisem l\u00fcli. Mulle tundub, et t\u00e4na me seal oleme maha j\u00e4\u00e4nud. Me \u00fcritame k\u00fcll neid noori aidata, aga see j\u00e4\u00e4b liiga pikale ajav\u00e4lbale,” \u00fctles Vares.<\/p>\n
“Lasteaiad vajavad nii sotsiaalpedagooge kui ka ps\u00fchholooge. Kui me r\u00e4\u00e4gime juba kooliealistest lastest, siis siin me ka ei saa \u00fcle ega \u00fcmber tugispetsialistide vajadusest, lastele sobiva \u00f5pikeskkonna loomisest. V\u00e4ga paljud lapsed vajavad erilisemat \u00f5pikeskkonda, et nad suudaksid \u00f5ppida,” lausus Maikalu. \u00a0<\/p>\n
Eestis kehtib igal t\u00e4iskasvanul kohustus abivajavatest lastest teavitada ja see on oluline osa ennetuses. Et t\u00e4iskasvanud seda tihti ei tee ja ennetust\u00f6\u00f6 on seet\u00f5ttu kohati n\u00f5rk, tuleneb ilmselt ka puudulikust koost\u00f6\u00f6st erinevate asutuste vahel.<\/p>\n
“Kuna lastekaitset\u00f6\u00f6taja on esimene kontakt, kui on murekohad v\u00e4lja tulnud, kuhu saab p\u00f6\u00f6rduda, \u00a0siis ka lastekaitset\u00f6\u00f6taja saab ka p\u00f6\u00f6rduda sotsiaalkindlustusameti poole, kus tal on v\u00f5imalik saada n\u00f5ustamist, et rohkem tuge saada v\u00e4ga keeruliste juhtumite puhul, mida meil v\u00e4ga tihti ei ole. Omavalitsusi on meil 79, ja see ei ole igap\u00e4evane, et ka lastekaitset\u00f6\u00f6taja peab selliseid juhtumeid toetama,” lausus sotsiaalkindlustusameti mitmek\u00fclgse abivajadusega laste toetamise talituse juhataja Kelli Ilisson.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Julmemad alaealiste toimepandud kuriteod, mis j\u00f5udnud avalikkuseni, on vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp. “Raskeid kuritegusid me oleme see aasta juba…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":33700,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1200,28,29,19,1218,353,25,397,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-33699","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kuritegevus","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-noored","23":"tag-politsei","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-sotsiaalmeedia","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115484739720675784","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33699","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33699"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33699\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/33700"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33699"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=33699"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=33699"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}