Palu teekond uurimisteemani p\u00f5imus tugevalt muutliku geopoliitilise olukorraga. “2021. aastal doktorantuuri alustades oli maailma tabanud koroonakriis ja selgeid j\u00e4tkumise m\u00e4rke n\u00e4itas ka koroonaga seotud tarneahelate kriis, Vaja oli esmalt olukorrast aru saada ja seej\u00e4rel leida v\u00f5imalused olukorraga toime tulla,” selgitas Palu: “Seep\u00e4rast oli minu t\u00f6\u00f6 fookus esialgu lihtsalt mereliste tarneahelatega seotud muutuste juhtimisel ja innovatsioonil.”<\/p>\n
Maailm muutus aga 2022. aasta alguses kardinaalselt. “Seoses Ukraina s\u00f5jaga, aga ka isikliku vajadusega globaalsete konfliktide keerises l\u00e4hedastele turvalisus kindlustada, p\u00f6\u00f6rasin fookuse \u00fcha enam teemadele, mis tagavad kogu \u00fchiskonna j\u00e4tkusuutlikkust ja heaolu,” nentis Palu.\u00a0<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6 ambitsioon laienes, liikudes kitsast kaupade liikumisest ja \u00e4rilisest innovatsioonist \u00fcle riiklikul tasandil rakendatavale raamistikule, mis toetab strateegilisi julgeolekuotsuseid.\u00a0<\/p>\n
Palu sai otsest inspiratsiooni viimaste aastate L\u00e4\u00e4nemere regiooni tabanud kriisidest. K\u00f5ige teravamalt t\u00f5i mereriikide haavatavuse esile kriitilise allveetaristu sabotaa\u017e. R\u00fcnnakud gaasitorude Nord Stream ja Balticconnector ning EstLink 2 elektrikaabli vastu paljastasid, et kehtivad rahvusvahelised \u00f5igusaktid ei paku t\u00e4nap\u00e4evaste h\u00fcbriidohtude eest piisavat kaitset, eriti just riikide piiridest v\u00e4ljaspool asuvates majandusv\u00f6\u00f6ndites.<\/p>\n
Teine oluline t\u00f5uge l\u00e4htus koroonapandeemiast. \u00dche maailma tihedaima liiklusega laevaliini, Helsingi-Tallinn, operaatorid pidid \u00fchtaegu toime tulema nii reisijate arvu j\u00e4rsu langusega ajal kui ka samal ajal karmistunud keskkonnan\u00f5uetega. Viimaks ei saa rahvusvaheliste kriiside k\u00f5rval unustada Eesti-siseseid v\u00e4ljakutseid, nagu Eesti v\u00e4ikesaarte \u2013\u00a0 Ruhnu, Kihnu ja Vormsi \u2013\u00a0 elut\u00e4htsate transpordi\u00fchenduste tagamist.<\/p>\n
Palu nentis, et varasemad uuringud on keskendunud v\u00e4ljakutsete lahendamisel sageli kitsastele valdkondadele. Pelgalt sadamate t\u00f6\u00f6korraldusele v\u00f5i n\u00e4iteks laevanduslogistikale keskendudes on tervikpilti raske ette saada. Seejuures on olnud puudu just riiklikul tasandil rakendatavast raamistikust. See aitaks teha strateegilisi otsuseid valitsustel, ministeeriumitel ja ametkondadel n\u00e4iteks taristu planeerimisel ja t\u00f6\u00f6tades v\u00e4lja riiklikke julgeolekustrateegiaid.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd pakubki ta l\u00fcnga t\u00e4itmiseks v\u00e4lja uudse raamistiku, mis s\u00fcndis kuue mitmek\u00fclgse juhtumiuuringu anal\u00fc\u00fcsil. S\u00fcstemaatilise anal\u00fc\u00fcsi tulemusel tuvastas Palu viis peamist vastupidavuse m\u00f5\u00f5det, mis moodustavad CIGET-mudeli tuuma.\u00a0<\/p>\n
CIGET \u2013 keeruliste olukordade super-SWOT<\/p>\n
Mudeli peamised koostisosad on \u00fchenduvus (Connectivity), mis hindab marsruutide kvaliteeti ja alternatiivide olemasolu; taristu (Infrastructure), mis h\u00f5lmab kriitilisi f\u00fc\u00fcsilisi ja digitaalseid varasid, n\u00e4iteks sadamad, laevad ja merealused kaablid; riigihaldus (Governance), mis uurib \u00f5igusraamistikke ja institutsionaalset korda; m\u00f5ju keskkonnale ja j\u00e4tkusuutlikkus (Environmental Impact & Sustainability); ning tehnoloogiad (Technologies), mis k\u00e4sitlevad muu hulgas seire ja k\u00fcberjulgeoleku rolli.\u00a0<\/p>\n
Kui SWOT-anal\u00fc\u00fcs on juhtimises laialt levinud t\u00f6\u00f6riist olemasolevate tegurite kiireks hindamiseks, siis CIGET-raamistik on spetsiaalselt loodud keerulistele, riiklikul tasandil strateegilistele v\u00e4ljakutsetele. “See on nagu super-SWOT-anal\u00fc\u00fcs, mis aitab poliitikakujundajatel ja sidusr\u00fchmadel hinnata oma tugevusi ja n\u00f5rkusi terviklikult. Seejuures hindab raamistik lisaks kriisiga toimetuleku vastupidavusele ka s\u00e4ilen\u00f5tkust ehk riigi v\u00f5imet sellest \u00f5ppida ja tugevamaks muutuda,” selgitas Riina Palu.<\/p>\n
CIGET-raamistik praktikas<\/p>\n
Kui CIGET-i tervikanal\u00fc\u00fcsi oleks rakendatud enne 2024. aasta Estlink 2 vahejuhtumit, oleks olnud Palu hinnangul riigil eelarveprotsessis lihtsam p\u00f5hjendada ning juba varem ellu viia j\u00e4rgmisi ennetavaid ja taastumisv\u00f5imet parandavaid samme:\u00a0<\/p>\n
Super-mudel eelarvevalikute tegemiseks<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 suunab avalikku sektorit erinevate valdkondade anal\u00fc\u00fcse omavahel siduma. \u00dchelt poolt teeb planeerimisprotsess keerukamaks. Teisalt saavad otsustajad selle tulemusena mitmek\u00fclgsema pildi valikuv\u00f5imalustest. Lisaks saab t\u00e4nap\u00e4eval selliste \u00fclikeeruliste anal\u00fc\u00fcside l\u00e4biviimiseks kasutada masin\u00f5ppe vahendeid ja sellesse suunda ongi Riina Palu n\u00fc\u00fcd oma t\u00e4helepanu suunanud.<\/p>\n
“Digiriigi poolt kogutavatel andmetel p\u00f5hinev erinevate valdkondade koostoime super-mudel v\u00f5iks Eesti valitsuse kasutuses oluliselt lihtsustada eelarveprotsessi ning olla abiks avalikkusele valikute selgitamisel,” kinnitas Palu. Tallinna Tehnika\u00fclikoois alustab 2025. aasta jaanuaris Palu juhendamisel doktorant, kes uurib andmetele tuginedes, milliseid strateegilisi eelarvelisi valikuid peaks riik toimepidevuse vaatest tegema. Selles teadust\u00f6\u00f6s leiab rakendust ka\u00a0 CIGET.\u00a0<\/p>\n
Eesti seisukohalt on eriti terav doktorit\u00f6\u00f6s kirjeldatud taristu turvalisus. Peamine haavatavus pole praegu isegi niiv\u00f5rd f\u00fc\u00fcsiline, vaid juriidiline. V\u00e4itekiri t\u00f5i esile, et puuduj\u00e4\u00e4gid rahvusvahelistes \u00f5igusraamistikes, n\u00e4iteks \u00dcRO mere\u00f5iguse konventsioonis, j\u00e4tab riigid kaitseta kaasaegse sabotaa\u017ei ja h\u00fcbriids\u00f5ja taktika ees, eriti just majandusv\u00f6\u00f6ndites. Seda t\u00fchimikku peaks Eesti aktiivselt teadvustama ja tegelema selle lahendamisega.<\/p>\n
Kriitilise taristu kaitse hea n\u00e4itena t\u00f5i Palu v\u00e4lja Eesti enda algatuse “Merehunt”. Projekti raames luuakse Eesi merealale nutipoide v\u00f5rgustik. \u00dchtlasi kujutab see ideaalset n\u00e4idet CIGET-raamistiku rakendamisest: see kasutab tehnoloogiaid (nutipoid), et parandada olukorrateadlikkust ja kaitsta elut\u00e4htsat taristut (allveekaablid), t\u00e4ites seel\u00e4bi riigihalduse p\u00fcstitatud eesm\u00e4rke. Raamistik aitab selliseid investeeringuid s\u00fcsteemselt t\u00e4htsuse j\u00e4rgi ritta panna.<\/p>\n
Kolmandaks aitab raamistik s\u00fcsteemselt hinnata \u00fchenduvust. See puudutab nii Eesti v\u00e4ikesaarte parvlaevaliikluse elut\u00e4htsate \u00fchenduste tagamist kui ka laiemat geopoliitilist pilti. Raamistiku abil saab valitsus objektiivselt anal\u00fc\u00fcsida ja hinnata alternatiivseid kaubateid, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6s uuritud Trans-Kaspia koridori potentsiaali, tagades Eesti \u00fchenduvuse ka muutuvas julgeolekuolukorras.\u00a0<\/p>\n
Viimaks annab mudel sisendi j\u00e4tkusuutlikkuse ja tehnoloogia investeeringuteks. Anal\u00fc\u00fcsides n\u00e4iteks laevanduse keskkonnam\u00f5ju v\u00f5i uurides L\u00e4\u00e4nemere laineenergia potentsiaali piiranguid, saab riik suunata investeeringuid pikaajalisse keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkusse ja energiajulgeolekusse.<\/p>\n
Lisaks Eesti merendussektorile saaks rakendada CIGET-raamistikku Palu s\u00f5nul ka teistes elut\u00e4htsates valdkondades. N\u00e4iteks on asutud raamistiku dimensioone kasutama juba n\u00e4iteks digi\u00fchiskonna toimepidevuse hindamisel ja desinformatsiooniga seotud haavatavuste anal\u00fc\u00fcsis. See annab aluse m\u00f5testada s\u00e4ilen\u00f5tkust laiemalt terves riigikaitses ja riigihalduses, pakkudes erinevate ohtudega tegelemiseks \u00fchtset keelt.<\/p>\n
Samas nentis Riina Palu, et kuigi kvalitatiivne l\u00e4henemine andis kuue juhtumiuuringu kaudu s\u00fcgava sissevaate, on raamistiku laiemaks \u00fcldistamiseks vaja edasisi kvantitatiivseid uuringuid ning v\u00f5rdlust teiste riikidega. Muu hulgas on teinud ta juba eelkokkuleppeid Saksamaa, Belgia ja Soome teadlastega CIGET-i rakendamiseks nende riikide mereliste tarneahelate anal\u00fc\u00fcsiks. See on praktilise v\u00e4\u00e4rtusega ja saab olla sisendiks riikide otsustusprotsessidesse.\u00a0<\/p>\n
Samuti vajab mudel edasiarendamist, et luua iga viie m\u00f5\u00f5tme jaoks konkreetsed ja m\u00f5\u00f5detavad tulemusn\u00e4itajad ehk KPI-d. Riigid koguvad palju andmeid ja mudel v\u00f5imaldab neid paremini kasutada. Andmetele tuginedes saab luua selgemad kriteeriumid otsuste ettevalmistamiseks ja v\u00f5rreldavuse tagamiseks. See muudaks otsustusprotsessi objektiivsemaks.<\/p>\n
Riina Palu kaugem eesm\u00e4rk on muuta CIGET sama tuntud ja kasutatud t\u00f6\u00f6riistaks keeruliste olukordade anal\u00fc\u00fcsil, nagu on SWOT-anal\u00fc\u00fcs (tugevused, n\u00f5rkused, v\u00f5imalused, ohud) mistahes lihtsa anal\u00fc\u00fcsi puhul.<\/p>\n