Haridus- ja teadusministeeriumi j\u00e4relevalve ja sellele j\u00e4rgnenud kooli selgituskiri tekitasid avalikkuses tunde, et riik on keelanud igasugused \u00f5ppek\u00e4igud. Tegelikult on probleem palju n\u00fcansirikkam.<\/p>\n
M\u00f5istan h\u00e4sti m\u00f5lemat poolt. Lapsevanem soovib kindlust, et tema lapsel on \u00f5igus tasuta haridusele, nagu p\u00f5hiseadus ette n\u00e4eb. Kool soovib pakkuda \u00f5pilastele mitmekesist ja inspireerivat \u00f5pikeskkonda, mis ulatub klassiruumi seinte vahelt kaugemale. Nii tekibki pinge kahe v\u00e4\u00e4rtuse, v\u00f5rdsuse ja v\u00f5imalusterikkuse, vahel.<\/p>\n
Gustav Adolfi g\u00fcmnaasiumi juhtumi kommunikatsioon oli t\u00f5en\u00e4oliselt liiga j\u00e4rsk ja j\u00e4ttis mulje, et riik on keelanud igasugused \u00f5ppek\u00e4igud. Tegelikult ei ole keegi keelanud \u00f5ppimist muuseumis v\u00f5i teatris, kui see toimub l\u00e4bipaistvalt ja osalemine on vabatahtlik.<\/p>\n
Seadus \u00fctleb selgelt, et k\u00f5ik, mis on osa \u00f5ppekavast, peab olema \u00f5pilasele tasuta. See on \u00f5iglane ja arusaadav p\u00f5him\u00f5te. Samal ajal ei keela keegi kooliperel ja vanematel korraldada t\u00e4iendavaid \u00f5ppekavav\u00e4liseid vabatahtlikke tegevusi, mis rikastavad koolielu ja pakuvad lastele r\u00f5\u00f5mu. K\u00fcsimus ei ole seega keeldudes, vaid selges kommunikatsioonis, usalduses ja koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
Probleemi tuum ei peitu mitte selles, kas tohib raha koguda, vaid selles, miks koolidel \u00fcldse tekib vajadus seda teha. \u00d5pik\u00e4igud, sporditegevused ja esmaabikoolitused on osa t\u00e4nap\u00e4evasest haridusest, aga nende rahastus ei ole alati piisav. Kui koolipidaja ja riik suudavad \u00fchiselt tagada, et sellised tegevused on s\u00fcsteemselt eelarvestatud, v\u00e4heneb ka pinge lapsevanemate ja koolide vahel.<\/p>\n
Riiklikus \u00f5ppekavas on lubatud \u00f5pet korraldada ka v\u00e4ljaspool kooliruume, kuid vahel s\u00f5ltub huvitava haridusprogrammini j\u00f5udmine kooli finantsv\u00f5imekusest ning \u00f5pilase elukohast. Selleks, et \u00f5pik\u00e4igud ei oleks juhuslikud ega j\u00e4\u00e4ks rahapuuduse taha, on riik loonud kultuuriranitsa toetuse ning huvitegevuse toetusmeetmed, mille abil koolides pakutakse \u00f5pilastele huviringe ja rikastavat \u00f5ppet\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
T\u00e4iendavalt on Tallinna linna poolt pakutud erinevaid t\u00e4iendavaid meetmeid, mida pean oluliseks \u00e4ra m\u00e4rkida. Tallinna kultuuripilet v\u00f5imaldab Tallinna k\u00f5igile lasteaia r\u00fchmadele ja koolide klassidele \u00fche tasuta \u00f5ppek\u00e4igu m\u00f5nda Tallinna linna kultuuriasutusse. Muuseumiprogrammi raames saab k\u00fclastada muuseumide programme. Samuti ka spordibaaside toetusmeede, v\u00f5imaldamaks koolidel, millel ei ole k\u00f5iki sportimisv\u00f5imalusi kohapeal, k\u00fclastada linna spordibaase ja staadione.<\/p>\n
Eraldi saab v\u00e4lja tuua ka uisutamise toetust, mis v\u00f5imaldab kogu klassiga uisutamas k\u00e4ia soodustingimustel. “Sport kooli” projekt toob esimeste klasside \u00f5pilasteni erinevad spordialad liikumisharrastuse tundides. Eraldi on ka eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku meede, mis toetab eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminevad koolide osalemist muuseumiprogrammides.<\/p>\n
Tallinna koolide rahastusmudelis on ette n\u00e4htud ka eelarve just profiilist ja prioriteetidest l\u00e4htuvateks \u00fcritusteks, mille aluseks on kooli kogukonnas \u00fchiselt s\u00f5nastatud eesm\u00e4rgid ja sihid.<\/p>\n
K\u00f5ik need meetmed loovad tugeva raamistiku, kuid l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes s\u00f5ltub palju kooli enda juhtimisest ja kogukonna usaldusest. Nii riik kui ka koolipidaja on loonud v\u00f5imalusi rikastada \u00f5ppekavalisi ja \u00f5ppekavav\u00e4liseid tegevusi ning Tallinna kogemus n\u00e4itab, et koolid ja lapsevanemad on valmis tegema koost\u00f6\u00f6d, ja mitte selleks, et riigi rolli asendada, vaid et pakkuda lastele rikkamat ja elavamat \u00f5pikogemust.<\/p>\n
Paljude koolide juures tegutseb ka sihtasutus, mis toetab koolide s\u00fcndmusi, \u00f5ppek\u00e4ike, \u00f5pilasvahetusi, heategevuslikke ettev\u00f5tmisi, s\u00fcndmuskorraldust v\u00f5i tunnustus\u00fcritusi ja paljudes koolides on vanemad vabatahtlikult panustanud klassi\u00f5htute v\u00f5i \u00fchis\u00fcrituste korraldamisse, osalenud talgutel v\u00f5i \u017e\u00fcrii t\u00f6\u00f6s, k\u00e4inud tunde andmas v\u00f5i olnud klassiga \u00f5ppek\u00e4igul kaasas, olnud uurimist\u00f6\u00f6 v\u00f5i (kogukonna)praktika juhendajaks.<\/p>\n
Seega ei pea koost\u00f6\u00f6panus alati olema rahaline. K\u00f5ik need \u00fchistegevused kasvatavad \u00fchtekuuluvust ja annavad lastele kogemuse, mida \u00f5pikust ei leia.<\/p>\n
Raha kogumisel peab raamistik siiski olema v\u00e4ga selge. T\u00e4iendav panus ei tohi kunagi olla tingimus, et laps saaks osa \u00f5ppet\u00f6\u00f6st. Kool ei tohi j\u00e4tta kedagi k\u00f5rvale, kui pere ei soovi v\u00f5i ei saa panustada. Seda p\u00f5him\u00f5tet tuleb austada. Hirmu t\u00f5ttu loobuda k\u00f5igest, mis teeb koolip\u00e4eva huvitavamaks ja mitmekesisemaks, ei ole samuti \u00f5ige. Koolijuhtidel on oluline roll hinnata vastutustundlikult, kus l\u00f5peb \u00f5ppekava ja algab vabatahtlik \u00f5ppekavav\u00e4line tegevus.<\/p>\n
“Tasuta kvaliteetne haridus on meie \u00fchine v\u00e4\u00e4rtus, kuid haridus, mis t\u00f5esti arendab ja inspireerib, s\u00fcnnib koost\u00f6\u00f6st.”<\/p>\n
Koolid vajavad tuge, mitte karistust. K\u00fcsimus ei ole ainult selles, mida ei tohi teha, vaid selles, mida saame koos paremini korraldada. Tasuta kvaliteetne haridus on meie \u00fchine v\u00e4\u00e4rtus, kuid haridus, mis t\u00f5esti arendab ja inspireerib, s\u00fcnnib koost\u00f6\u00f6st. Koolid seisavad silmitsi vajadusega mitte ainult t\u00e4ita \u00f5ppekava, vaid kujundada kogukonnaga ka usalduse ja partnerluse kultuuri. Et lapsed tunneksid huvi \u00f5ppimise vastu ja \u00f5petajad toetust oma t\u00f6\u00f6s, peavad k\u00f5ik osapooled tegutsema liitlastena, mitte vastasleeri kuuluvatena.<\/p>\n
Seep\u00e4rast on mul kaks \u00fcleskutset.<\/p>\n
Esiteks teadvustada ja kasutada \u00e4ra olemasolevad v\u00f5imalused ja toetusmeetmed, mille abil koolielu rikastada. Ja teiseks koos kogukonnaga m\u00f5testada, mis on need kooli profiilist tulenevad \u00f5ppekavav\u00e4lised tegevused, millesse ka sihtasutus v\u00f5i lapsevanem v\u00f5iks vabatahtlikult t\u00e4iendavalt oma panuse anda.<\/p>\n
Ainult nii saame tugevdada hariduss\u00fcsteemi, kus koolid, lapsevanemad ja riik t\u00f6\u00f6tavad \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel, et lastel oleks ligip\u00e4\u00e4s kvaliteetsele ja mitmekesisele haridusele ning kindlus ja tahtmine edasi \u00f5ppida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haridus- ja teadusministeeriumi j\u00e4relevalve ja sellele j\u00e4rgnenud kooli selgituskiri tekitasid avalikkuses tunde, et riik on keelanud igasugused \u00f5ppek\u00e4igud.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":34003,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,17593,406,3932,10682,21,4057,17596,28,29,1428,19,17598,2913,25,17595,2130,17594,17597,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-34002","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-gustav-adolfi-gumnaasium","18":"tag-haridus","19":"tag-haridus-ja-teadusministeerium","20":"tag-haridussusteem","21":"tag-headlines","22":"tag-koolid","23":"tag-kultuuriranits","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-muuseumid","27":"tag-news","28":"tag-opikaigud","29":"tag-oppimine","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-riiklik-oppekava","32":"tag-tallinn","33":"tag-tallinna-haridusamet","34":"tag-tallinna-kultuuripilet","35":"tag-top-stories","36":"tag-topstories","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-uudised","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34002","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34002"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34002\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34003"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34002"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=34002"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=34002"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}