\u201eVarem ma m\u00f5tlesin, et elan siin, siis seal, siis j\u00e4lle siin, aga kuna lapsel v\u00f5iks ikka olla kodu, v\u00f5tsin ennast korraks kokku,\u201c tunnistab Ken. \u201eTundes ennast \u2013 et ma ikkagi ei tea, kas homme tahan minna sinna v\u00f5i olla Aafrikas, \u2013 sain aru, et ainus viis, kuidas ma ellu v\u00f5in j\u00e4\u00e4da, on elada nagu vanaaegsed inimesed ja hakata t\u00fckikaupa midagi ehitama. Ainus v\u00f5imalus selleks on ise midagi nullist teha.\u201c<\/p>\n
Kogu protsess on Keni s\u00f5nul ka tunduvalt nauditavam kui kinnisvaraportaalist m\u00f5ne korteri otsimine. \u201eVahepeal elad autosuvilas ja siis j\u00e4lle tunned r\u00f5\u00f5mu veidralt arhailiste asjade \u00fcle \u2013 et sul tuleb n\u00fc\u00fcd maa seest vesi. Ma olen seal metsas nagu ahv \u2013\u00a0n\u00e4ed, ma sain maa seest vee k\u00e4tte, n\u00fc\u00fcd tuli elekter ka,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n
\u201eSee loob teistmoodi v\u00e4\u00e4rtust, istutad puid ja r\u00e4\u00e4gid lapsele, et n\u00e4ed, selle puu istutasime siis, kui sina s\u00fcndisid, aga n\u00fc\u00fcd see on juba nii suur,\u201c lisab Ken.<\/p>\n
Aeg muutub maal tema s\u00f5nul teistsuguseks, linnas seda ei taju. \u201eN\u00e4iteks p\u00e4ikeset\u00f5us ja -loojang muutuvad rohkem jutustavaks. Hakkadki valgust hoopis teisiti n\u00e4gema.\u201c<\/p>\n