Eesti keelen\u00f5ukogu tegi uue keeleseaduse eeln\u00f5usse ettepaneku muuta omavalitsuse volikogu valimise seadust ning lisada sinna kandideerimise \u00fche tingimusena piisav eesti keele oskus volikoguliikmena tegutsemiseks. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) hindab n\u00f5uet liigseks.<\/p>\n
“Volikogu istungite keelega on mitmes omavalitsuses j\u00e4tkuvalt probleeme, selle peamine p\u00f5hjus on, et paljud volikoguliikmed ei oska selleks piisavalt eesti keelt,” kirjutas keelen\u00f5ukogu esindaja eeln\u00f5u seletuskirja lisas, kus on m\u00e4rkused ja ettepanekud.<\/p>\n
Keelen\u00f5ukogu andmetel ei m\u00f5ista need volikogu liikmed eestikeelsete \u00f5igusaktide sisu, ei ole v\u00f5imelised tegema eestikeelseid ettekandeid p\u00e4evakorrak\u00fcsimustes ega avaldama eesti keeles arvamust k\u00f5ne ja s\u00f5nav\u00f5tu vormis, ei suuda esitada k\u00fcsimusi ega teha ettepanekuid eesti keeles ega suuda suhelda valijatega eesti keeles.<\/p>\n
“Eesti keele oskuse n\u00f5uet ei ole volikoguliikmetele kehtestatud,” nentis seletuskirja autor.<\/p>\n
Keelen\u00f5ukogu toob v\u00e4lja, et probleemi lahendamiseks tuleks muuta ja t\u00e4iendada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ning lisada sinna volikogusse kandideerimise \u00fche tingimusena eesti keele oskus volikoguliikmena tegutsemiseks vajalikus ulatuses, nagu see kehtis 2002. aastani.<\/p>\n
“Koosm\u00f5jus valitsuse plaanitud p\u00f5hiseaduse muutmisega aitaks see paremini tagada volikogude eestikeelset t\u00f6\u00f6d,” nenditakse seletuskirjas.<\/p>\n
Keelen\u00f5ukogu ettepanekule on vastu haridus- ja teadusministeerium (HTM), viidates volikogu kandidaatide p\u00f5hiseaduslikele \u00f5igustele.<\/p>\n
HTM-i esindaja nentis seletuskirjas, et kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerimisel keeleoskuse n\u00f5ude seadmist on arutatud ka varem, kuid head lahendust selle kontrollimiseks ei ole leitud.<\/p>\n
“\u00d5iguskantsler on 2022. aastal selgitanud, et t\u00e4na kehtiv \u00f5igusruum on piisav ning keeleoskusele n\u00f5uete kehtestamine ei ole vajalik. Volikogusse kandideerija peab teadma, et volikogu t\u00f6\u00f6keel on eesti keel ja sellega aegsasti arvestama.<\/p>\n
“Keeleoskuse n\u00f5ue on oluline ja seda on mitmel korral soovitud kehtestada, kuid normatiivina kehtestamine vajab p\u00f5hi\u00f5iguste anal\u00fc\u00fcsi. Kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijatele eesti keele oskuse n\u00f5ude kehtestamine tekitab passiivse valimis\u00f5iguse riive, kuna haridust t\u00f5endavat dokumenti n\u00f5udes esitatakse kandidaatidele kaudne haridusn\u00f5ue, mida kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei esita,” selgitas HTM seletuskirjas.<\/p>\n
HTM-i esindaja viitas, et \u00f5iguskantsler on 2022. aastal selgitanud, et t\u00e4na kehtiv \u00f5igusruum on piisav ning keeleoskusele n\u00f5uete kehtestamine ei ole vajalik.<\/p>\n
“Volikogusse kandideerija peab teadma, et volikogu t\u00f6\u00f6keel on eesti keel ja sellega aegsasti arvestama. Eesti keele oskuse t\u00f5endamise n\u00f5ude esitamine kandideerijatele on ebaproportsionaalne eesm\u00e4rgi suhtes ning tekitab juurde tarbetut b\u00fcrokraatiat,” seisab eeln\u00f5u seletuskirjas.<\/p>\n
“Enamik valmistel osalevatest kandidaatidest valdab eesti keelt ning enamikus kohalikes omavalitsustes volikoguliikmetel eesti keele oskusega probleeme ei ole,” nentis HTM-i esindaja.<\/p>\n