Venemaa ei j\u00f5ua piisavalt kiiresti t\u00f6\u00f6delda \u00fclej\u00e4\u00e4vat toornaftat ja see v\u00f5ib viia puuraukude sulgemiseni, \u00fctles majandusekspert Raivo Vare saates “V\u00e4lisilm”. Eelmisel n\u00e4dalal tuli viimaks teade, et USA sanktsioonide alla sattunud Lukoil ja Rosneft peavad maha m\u00fc\u00fcma oma v\u00e4lisvarad.<\/p>\n
Lukoilil oli ilmselt raske teha otsust m\u00fc\u00fca k\u00f5ik oma v\u00e4lisvarad korraga. Suurim Vene eranaftakompanii on esindatud 30 riigis.<\/p>\n
“Lukoil tahtis olla globaalne naftakompanii. Neil olid naftat\u00f6\u00f6stusfirmad Euroopas, tanklaketid, naftatehased. Kui ma ei eksi, siis oli neil omal ajal tanklakett isegi USA-s. Nad tootsid naftat Aafrikas ja Iraagis,” \u00fctles Center for European Policy Analysis teadur Aleksandr Koljandr.<\/p>\n
Majandusekspert Raivo Vare \u00fctles, et Lukoili haare oli lai. “\u00dches\u00f5naga nad olid igal pool. Ja neil oli kauplemisfirma, Litasco-nimeline. Ja k\u00f5ik see on tegelikult t\u00e4naseni funktsioneerinud p\u00e4ris h\u00e4sti, vaatamata k\u00f5ikidele asjaoludele. Ja olgem ausad, nad ka kasutavad massiivselt paljukirutud varilaevastikku,” \u00fctles Vare.<\/p>\n
L\u00f5viosa Lukoili v\u00e4lisvaradest kulub Austrias registreeritud t\u00fctarfirmale Lukoil International. Just selle otsustas Lukoil m\u00fc\u00fca Gunvorile \u2013 naftakauplemisfirmale, mille asutasid rootslane Tornbjorn Tornkvist ja venelane Gennadi Timt\u0161enko. Viimast peetakse Vladimir Putini l\u00e4hedaseks s\u00f5braks, p\u00e4rast Krimmi annekteerimist 2014. aastal sattus ta Euroopa ja USA sanktsioonide alla ning lahkus Gunvori juhatusest. Kuid eksperdid usuvad, et Gunvori side Kremliga ei ole kuhugi kadunud.<\/p>\n
“Ja see firma saab n\u00fc\u00fcd enda kontrolli alla siis k\u00f5ik, mis puudutab kauplemist, mis puudutab kaubandust, mis puudutab tootmist v\u00e4lismaal,” \u00fctles Raivo Vare.<\/p>\n
Vene anal\u00fc\u00fctikute hinnangul on Lukoili v\u00e4lisvarade v\u00e4\u00e4rtus 10 kuni 15 miljardit dollarit, kuid kiirm\u00fc\u00fcgi t\u00f5ttu peab naftakompanii selle loovutama Gunvorile 50-protsendilise v\u00f5i isegi suurema allahindlusega.<\/p>\n
“Ma ei usu, et Lukoil on praegu \u00f5nnelik, aga ma arvan, et nende v\u00e4lisfirmade t\u00f6\u00f6s on probleemid tekkinud juba m\u00f5ni aeg tagasi. Arvan, et nad olid keerulises olukorras,” \u00fctles Aleksandr Koljandr.<\/p>\n
Koos Lukoiliga sattus USA sanktsioonide alla ka Rosneft. Kuna Surgutneftegaz ja Gazpromneft sattusid sanktsioonide alla selle aasta alguses, siis n\u00fc\u00fcd kogu Vene “suur naftanelik”, mis tagab 80 protsenti vene naftaekspordist, on oma klientide ja partnerite jaoks toksiline.<\/p>\n
“Mingil m\u00e4\u00e4ral see hakkab piirama kindlasti. Tuletan meelde, et Rosneft t\u00e4nu sellele, et teda on riik toetanud, on riiklik firma v\u00f5i riigi poolt kontrollitav firma. Ja Yukos on alla neelatud ju Rosnefti poolt p\u00f5hiliselt. T\u00e4nu sellele Rosneft on kaugelt k\u00f5ige suurem firma Venemaal \u00fcldse nendest neljast. Teised j\u00e4\u00e4vad maha. Nii et kui palju survestatakse Rosnefti, sellest s\u00f5ltub ka tulemus. Kui palju sellest kasu on sanktsioonide kontekstis, eks me n\u00e4e,” r\u00e4\u00e4kis Vare.<\/p>\n
Vene naftakompaniid juba n\u00e4itasid, et oskavad sanktsioonidele vaatamata ellu j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
“P\u00e4rast sanktsioonide kehtestamist Joe Bideni poolt Surgutneftegaz-i ja Gazpromneft-i vastu selle aasta jaanuaris nende naftaeksport langes ja siis taastus. See s\u00fcsteem on paindlik ning v\u00f5ib leida variante kuidas sanktsioonidest m\u00f6\u00f6da hiilida ja naftat ikka m\u00fc\u00fca,” s\u00f5nas Aleksandr Koljandr.<\/p>\n
Raivo Vare m\u00e4rkis, et praegu on Venemaal see probleem, et kuna nad on sunnitud kokku t\u00f5mbama naftatoodete eksporti, siis see t\u00e4hendab, et neil on vaja teha midagi \u00fcle j\u00e4\u00e4va toornaftaga.<\/p>\n
“Nad ei j\u00f5ua seda t\u00f6\u00f6delda seoses ka sellega, et 30 protsenti tootmisest on Ukraina r\u00fcnnakute t\u00f5ttu h\u00e4iritud. Mis t\u00e4hendab seda, et neil j\u00e4\u00e4b liiga palju toornaftat \u00fcle. Kui seda mitte v\u00e4lja vedada, siis sellisel juhul tuleb panna puuraugud kinni, mis t\u00e4hendab Vene tingimustes seda, et neid praktiliselt enam ei avata,” lausus Vare.<\/p>\n
Mis m\u00e4\u00e4ral m\u00f5juvad uued sanktsioonid Vladimir Putini v\u00f5imalust oma s\u00f5jamasinat rahastada?<\/p>\n
Aleksandr Koljandri s\u00f5nul s\u00f5ltub k\u00f5ik kahest tegurist. “Esiteks – mismaani USA administratsioon on valmis kehtestama teiseseid sanktsioone sanktsioonide all oleva nafta ostjate vastu. Teiseks – mismaani India ja Hiina, vene nafta suurimad ostjad, on valmis neid m\u00e4ngureegleid j\u00e4lgima,” r\u00e4\u00e4kis Koljandr.<\/p>\n
“K\u00f5ik need sanktsioonid, teisesed sanktsioonid, mis puudutavad arveldusi, mis puudutavad abilisi, kes aitavad m\u00f6\u00f6da hiilida erinevate trikkidega, siis need sanktsioonid on hakanud tasapisi ellu minema nii Ameerika poolt, kui ka Euroopa poolt ja tasapisi on hakanud ka m\u00f5juma. V\u00e4hemalt riiklikud Hiina firmad, kes sellega tegelevad, on hakanud tagasi t\u00f5mbama ja on hakanud \u00fcmber m\u00e4ngima seniseid tarneahelaid, mis muidu tulid lausa otse,” \u00fctles Raivo Vare.<\/p>\n
Raivo Vare m\u00e4rgib aga, et otsesed sanktsioonid USA poolt Hiina vastu on praegu v\u00e4het\u00f5en\u00e4olised. Naftahinnad n\u00e4itavad, et maailma turg arvab, et vene nafta ei kao mitte kuhugi.<\/p>\n
“P\u00e4rast sanktsioonide kehtestamist kasvas naftahind seitsme kuni kaheksa protsendi v\u00f5rra. Ilmselt turg ei usu, et vene nafta eksporti peatatakse. Tuletan meelde, et t\u00e4iemahulise s\u00f5ja alguses kasvas nafta hind kolmandiku v\u00f5rra. Siis oli p\u00f5hjust karta, et vene nafta kaob maailmaturult,” lausus Aleksandr Koljandr.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa ei j\u00f5ua piisavalt kiiresti t\u00f6\u00f6delda \u00fclej\u00e4\u00e4vat toornaftat ja see v\u00f5ib viia puuraukude sulgemiseni, \u00fctles majandusekspert Raivo Vare…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":34341,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[17707,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,9691,95,19,25,4129,23,24,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-34340","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aleksandr-koljandr","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-lukoil","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-raivo-vare","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-venemaa","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115487775372386696","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34340","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34340"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34340\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34340"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=34340"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=34340"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}