Rikastele maksukingituste tegemise asemel tuleb toetada sundkuludega hakkamasaamist.<\/p>\n
Reformierakonna tipp-poliitikud on toonud v\u00e4lja hulga argumente, miks toidu k\u00e4ibemaksu langetamist ei saavat teha, ja samal ajal kavatseb peaministripartei hoopis j\u00e4tta \u00e4ra tulumaksut\u00f5usu. Kui sundkulude, olgu toiduainete v\u00f5i toasooja, k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra langetamisest v\u00f5idaksid k\u00f5ik tarbijad, siis madalamast tulumaksum\u00e4\u00e4rast v\u00f5idavad ennek\u00f5ike suuremate sissetulekutega inimesed, vaesed saavad aga sellest ainult m\u00f5ned eurod kuus.<\/p>\n
Vaatamata kogu opositsiooni\u00a0ja valijate valdava enamuse toetusele<\/a>\u00a0toidu k\u00e4ibemaksu langetamisele, toob Reformierakond rahandusminister J\u00fcrgen Ligi suu l\u00e4bi hulga argumente, miks seda teha ei saa. Ometi ei pea enamik neist argumentidest vett, eriti kui v\u00f5tta arvesse, et valitsuse meelest tuleks toidu k\u00e4ibemaksu asemel hoopis langetada tulumaksu.<\/p>\n Argument nr 1: riigil polevat raha<\/p>\n Oleme korduvalt kuulnud valitsuse esindajatelt, sealhulgas rahandusministrilt J\u00fcrgen Ligilt, et toidu k\u00e4ibemaksu langetamiseks poleks lihtsalt raha. Sama \u00fctles ka\u00a0teise valitsuspartei juht Kristina Kallas.<\/a><\/p>\n Veel m\u00f5ni kuu tagasi k\u00f5las see argument usutavalt. Ju n\u00e4itasid rahandusministeeriumi suvel tehtud arvutused, et k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra langetamine k\u00f5ikidele toiduainetele 24 protsendilt 13 protsendile\u00a0l\u00e4heks riigikassale maksma aastas 245 miljonit eurot.<\/a>\u00a0Seda ongi raske teha katteallikaid pakkumata, sest tegemist on t\u00f5esti arvestatava summaga, mis ulatub 0,5 protsendini Eesti SKP-st.<\/p>\n Ometi see sama valitsus, mis r\u00e4\u00e4kis mitu kuud j\u00e4rjest, et toidu k\u00e4ibemaksu langetamiseks eelarves raha pole, soovib m\u00e4ngida riigikogu valimiste eel j\u00f5uluvana, kuulutasidki ju valitsuse ministrid uhkelt, et tulumaksum\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4b tulevasel aastal 24 protsendi asemel 22 protsendile. Kui palju selline maksulangetus l\u00e4heb riigile maksma? Rahandusministeeriumi suvistel andmetel\u00a0250 kuni 290 miljonit eurot aastas.<\/a><\/p>\n Teisis\u00f5nu polevat valitsuserakondade s\u00f5nul toidu k\u00e4ibemaksu langetamiseks raha, aga veelgi rohkem maksvaks tulumaksulangetuseks raha on.<\/p>\n Selge see, et taoline argument pole siiras. See, kas riigil on lisakulude v\u00f5i maksulangetuste tegemiseks raha, ei saa ju s\u00f5ltuda sellest, milliseks maksulangetuseks raha soovitakse kulutada.<\/p>\n Laskumata riigieelarve seisu aruteludesse r\u00f5hutaksin, et s\u00f5nades \u201ckorras rahanduse\u201d eest seismine ei seganud Reformierakonnal teha sel aastal juba \u00fche maksulangetuse kui\u00a0kaotati varasemalt 2026. aastaks kavandatud kaheprotsndiline ettev\u00f5tete tulumaks<\/a>. Seda tehti muide katteallikaid pakkumata. Vahest oleks parem loobuda tulumaksut\u00f5usu \u00e4raj\u00e4tmisest, kehtestada astmeline tulumaks v\u00f5i teha valik klassikalise ettev\u00f5tete tulumaksu kasuks ning kasutada saadud vahendid inimestele toidulaua katmisel leevenduse pakkumiseks?<\/p>\n Argument nr 2: toidu madalamast k\u00e4ibemaksust v\u00f5itvat ainult j\u00f5ukad<\/p>\n \u00dclaltoodu p\u00f5hjal saab j\u00e4reldada, et kui jutt k\u00e4ib\u00a0j\u00f5ukamatele maksulangetuste tegemisest<\/a>, siis selleks on Reformierakonna meelest riigieelarves raha olemas, aga kui teemaks on m\u00f5\u00f5dukamate sissetulekutega inimeste toetamine, keeratakse rahakraanid kohe kinni.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd j\u00f5uame teise argumendi juurde. J\u00fcrgen Ligi s\u00f5nul v\u00f5itvat k\u00e4ibemaksu langetamisest ennek\u00f5ike j\u00f5ukad, seega polevat see hea meede vaesemate toetamiseks.<\/p>\n Oma seisukoha toetuseks\u00a0t\u00f5i Ligi v\u00e4lja<\/a>\u00a0Praxise 2020. aasta uuringu, mille j\u00e4rgi v\u00f5idab j\u00f5ukam inimene toiduainete k\u00e4ibemaksu alandamisest kaks korda rohkem kui v\u00e4iksema sissetulekuga inimene. Ligi s\u00f5nul \u201criik ei tohi niimoodi kulutada, et anda sinna rohkem, kus juba rohkem on.\u201d<\/p>\n \u201cReformierakonna lubatud tulumaksut\u00f5usu \u00e4raj\u00e4tmisest v\u00f5idavad j\u00f5ukad k\u00fcmnetes kordades rohkem kui vaesed.\u201d<\/p>\n K\u00f5lab ju esmapilgul m\u00f5istlikult, ainus probleem on, et kui rikkad v\u00f5idavad toidu k\u00e4ibemaksu langetamisest vaestest eurodes k\u00f5igest kaks korda rohkem, siis Reformierakonna lubatud tulumaksut\u00f5usu \u00e4raj\u00e4tmisest v\u00f5idavad j\u00f5ukad k\u00fcmnetes kordades rohkem kui vaesed.<\/p>\n V\u00f5tame aluseks\u00a0Reformierakonna enda tulumaksukalkulaatorit.<\/a>\u00a0Eri brutopalga numbreid sinna sisestades saame teada, et 1200-eurose v\u00f5i madalama kuupalgaga inimene v\u00f5idab tuleval aastal v\u00f5rreldes t\u00e4navusega \u201ctervelt\u201d k\u00fcmme eurot kuus, aga alates 2100-eurosest kuupalgast on v\u00f5it juba 154 eurot kuus. 15,4-kordne vahe!<\/p>\n Kusjuures ei taha ma kritiseerida umbes keskmist palka teenivate inimeste maksuleevendust. Probleem on selles, et need 154 eurot kuus ehk 1848 eurot aastas saavad t\u00e4nu maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise ja tulumaksut\u00f5usu \u00e4raj\u00e4tmise koondm\u00f5jule ka 4000, 6000 v\u00f5i suisa 10 000 eurot kuus teenivad inimesed. Lihtsad arvutused n\u00e4itavad, et kui tulumaksut\u00f5us oleks j\u00e4\u00e4nud j\u00f5usse, oleks j\u00f5ukamate v\u00f5it palju v\u00e4iksem.<\/p>\n Seega saame j\u00e4reldada, et Ligi jutt sellest, et toidu k\u00e4ibemaksu ei saa langetada, kuna j\u00f5ukad v\u00f5idavad sellest eurodes rohkem (k\u00fcll mitte osakaaluna sissetulekutest, sest\u00a0Eurostati andmetel<\/a>\u00a0viiendik vaeseimaid eestimaalasi kulutab k\u00e4ibemaksu tasumisele umbes 2,5 korda suuremat osa enda brutosissetulekutest kui k\u00f5ige j\u00f5ukam viiendik elanikkonnast), on selgelt ebasiiras, kuna tulumaksu langetamine on ju veelgi rohkem j\u00f5ukamate kaldu. See aga reformierakondlaste jaoks mingi probleem pole.<\/p>\n Seda kinnitavad ka septembrikuus\u00a0ERR-i portaalis avaldatud rahandusministeeriumi arvutused<\/a>, mille j\u00e4rgi maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisest ja tulumaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5usu \u00e4raj\u00e4tmisest v\u00f5idavad lisaks absoluutarvestusele ka suhtena sissetulekutesse ennek\u00f5ike VII kuni X detsiili kuuluvad tulusaajad ehk k\u00f5rgemate sissetulekutega inimesed.<\/p>\n See-eest k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5usust 22 protsendilt 24 protsendile kaotavad enim selle sama anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi suhtena sissetulekutesse just k\u00f5ige vaesemad. Arvatavasti t\u00e4hendaks vastupidine samm ehk k\u00e4ibemaksu langetamine \u2013 eriti sellisele esmatarbekaubale nagu toit \u2013 suhtena sissetulekutesse suurimat v\u00f5itu just v\u00e4iksemate ja m\u00f5\u00f5dukamate sissetulekutega inimestele.<\/p>\n Argument nr 3: madalam toidu k\u00e4ibemaks ei j\u00f5ua tarbijani<\/p>\n Reformierakonna viimane \u201ckaitseliin\u201d madalama toidu k\u00e4ibemaksu idee t\u00f5rjumiseks on v\u00e4ide, et maksulangetus j\u00e4\u00e4b kaupmeeste taskusse ning tarbijad sellest erilist kasu ei saa. Sellist seisukohta v\u00e4ljendasid nii\u00a0rahandusminister Ligi<\/a>\u00a0kui ka isegi peaminister Kristen Michal\u00a0oma kurikuulsas s\u00f5nav\u00f5tus kaubanduspindade rohkuse kohta<\/a>.<\/p>\n Tegemist on valitsuse ainsa argumendiga, mida saab v\u00e4hemalt siiraks pidada. Eksperdid ongi viimastel kuudel vaielnud selle \u00fcle, kas maksulangetus j\u00f5uab v\u00f5i ei j\u00f5ua tarbijani.<\/p>\n Sarnased kahtlused esinevad ka teistes riikides. Ometi ei ole need k\u00e4ibemaksu langetamise takistuseks. N\u00e4iteks Rootsi valitsus teatas m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi, et see langetab niigi Eesti m\u00f5istes madalat toidu k\u00e4ibemaksu 12 protsendi pealt kuuele protsendile.<\/p>\n K\u00fcll aga on Rootsi maksulangetus\u00a0m\u00f5eldud ajutisena<\/a>, just selleks, et aru saada, kas madalam maksum\u00e4\u00e4r t\u00f5epoolest toob toiduhinnad alla. Lisaks loob valitsus spetsiaalse j\u00e4relevalveorgani, mis hakkab uurima jaem\u00fc\u00fcgi hinnakujunduse l\u00e4bipaistvust.<\/p>\n Jah, tegemist on kalli eksperimendiga, kuid just selline eksperiment aitaks tuua selgust Eestis peetavasse debatti. Saab l\u00f5putult arutada, kas madalam k\u00e4ibemaks j\u00f5uab tarbijani v\u00f5i mitte, aga t\u00f5de selgub alles empiirilise vaatluse j\u00e4rel ehk alles siis, kui me toidu k\u00e4ibemaksu ka p\u00e4riselt langetame, kasv\u00f5i ajutiselt. Muide, ajutist k\u00e4ibemaksulangetust p\u00f5hitoiduainetele plaanib j\u00e4rgmiseks aastaks ka L\u00e4ti.<\/p>\n Osutaksin t\u00e4helepanu veel \u00fchele asjaolule. Lisaks toidukuludele on olemas veel \u00fcks suur sundkulude kategooria, milles me tegelikult saame olla sada protsenti kindlad, et maksulangetus j\u00f5uab t\u00e4ies mahus tarbijani. Jutt k\u00e4ib keskk\u00fcttest ja sooja veega varustamisest. Nimelt kehtib paljudes EL-i riikides,\u00a0kaasa arvatud n\u00e4iteks Leedus<\/a>, keskk\u00fcttev\u00f5rgu kaudu m\u00fc\u00fcdud toasoojale madalam k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r.<\/p>\n Eestiski v\u00f5iks kaaluda toasooja ja vee soojendamise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra langetust. Esiteks on tegemist v\u00e4ltimatu ehk sundkuluga. Teiseks j\u00f5uaks see maksulangetus kindlasti tarbijani, sest keskk\u00fctte ja veevarustuse hinnad on Eestis koosk\u00f5lastanud konkurentsiamet.<\/p>\n