Kolmandas kvartalis lasi Eesti Pank ringlusse 8,8 miljonit pangat\u00e4hte koguv\u00e4\u00e4rtusega 292,5 miljonit eurot ja 3,7 miljonit k\u00e4ibem\u00fcnti koguv\u00e4\u00e4rtusega 2,1\u00a0miljonit eurot. Teise kvartaliga v\u00f5rreldes lasi keskpank ringlusse koguse poolest 5% v\u00e4hem pangat\u00e4hti ja 33% v\u00e4hem m\u00fcnte. Pangat\u00e4htedest lasti k\u00f5ige rohkem ringlusse 50euroseid, m\u00fcntidest aga 5sendiseid.<\/p>\n
Kolmandas kvartalis tagastasid kommertspangad Eesti Panka 3 miljonit k\u00e4ibem\u00fcnti koguv\u00e4\u00e4rtusega 0,22\u00a0miljonit eurot. Enim tagastati 1sendiseid, mida oli pool k\u00f5igist tagastatud m\u00fcntidest. Tagastatud m\u00fcntide kogus oli 44% v\u00e4iksem kui teises kvartalis. Aasta alguses tagastati \u00fcmardamisreegli kehtestamise t\u00f5ttu 1- ja 2sendiseid tavap\u00e4rasest palju vilkamalt, kuid p\u00e4rast seda hakkas keskpanka tagasi j\u00f5udnud m\u00fcntide kogus kuust kuusse uuesti v\u00e4henema. Kolmanda kvartali l\u00f5puks kukkus tagastatud m\u00fcntide kogus uuesti viimaste aastate keskmisele tasemele: kvartalis umbes 3,3 miljonit m\u00fcnti. Vaata jooniselt, kuidas on \u00fcmardamisreegel m\u00f5junud Eesti Panka tagastatud k\u00e4ibem\u00fcntide mahule.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
M\u00fcnte saab krediidiasutustes m\u00fcndimasina abil oma pangakontole kanda k\u00fcmnes asukohas \u00fcle Eesti. Lisaks saab 2025. aasta l\u00f5puni m\u00fcnte vahetada Eesti Panga ja Omniva koost\u00f6\u00f6s kahes Omniva postkontoris: Tallinnas Rocca al Mare ja Tartus Eedeni keskuses. Tuletame \u00fchtlasi meelde, et 1-2sendised on endiselt ametlik maksevahend ja nendega saab poes ostude eest tasuda.<\/p>\n
Eesti Panka tagastati kolmandas kvartalis 6,7 miljonit pangat\u00e4hte koguv\u00e4\u00e4rtusega 234 miljonit eurot. K\u00f5ige rohkem tagastati 50euroseid, mille osakaal k\u00f5ikides tagastatud pangat\u00e4htedes oli 44%. Tagastatud pangat\u00e4htede koguarv oli 7% suurem kui teises kvartalis. Sularaha sorteerimisel h\u00e4vitati 1,44\u00a0miljonit k\u00e4ibek\u00f5lbmatut pangat\u00e4hte, \u00fclej\u00e4\u00e4nud suunati uuesti ringlusse.<\/p>\n
Kolmandas kvartalis v\u00f5eti sularahaautomaatidest raha v\u00e4lja 5,5 miljonil korral ja 944 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses. Eelmise aasta sama ajaga v\u00f5rreldes oli v\u00e4ljav\u00f5tmiste arv umbes 7% v\u00e4iksem. Sularaha maksti kolmandas kvartalis sularahaautomaatidesse sisse 494 miljonit eurot ehk 7% v\u00e4hem kui mullu samal ajal.<\/p>\n
Selle aasta kolmanda kvartali l\u00f5pu seisuga oli Eestis 662 sularahaautomaati, millest 224 pakkusid ka pangat\u00e4htede sissemaksmise v\u00f5imalust. Lisaks sularahaautomaatidele saab sularahatehinguid teha 17\u00a0pangakontoris. Pankade ja m\u00fc\u00fcgikohtade koost\u00f6\u00f6s saab sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta ligi 700\u00a0poekassast \u00fcle Eesti.<\/p>\n
Loe lisaks:\u00a0\u201eKust ma veel saan sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta?<\/a>\u201c<\/p>\n Eesti krooni sularaha vahetamine<\/p>\n Eesti Pank vahetab endiselt Eesti krooni pangat\u00e4hti ja m\u00fcnte eurodeks. 2025.\u00a0aasta kolmandas kvartalis tehti Eesti Pangas 209 kroonisularaha vahetamise tehingut kogusummas 51\u00a0713 eurot. Praeguseks on vahetamata veel 43,4\u00a0miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses Eesti kroone: 28,4\u00a0miljonit pangat\u00e4hte (36,7\u00a0miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses) ja 319,4\u00a0miljonit m\u00fcnti (6,7\u00a0miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses). Huvi kroonide eurodeks vahetamise vastu on viimastel aastatel olnud v\u00e4ga v\u00e4ike.<\/p>\n Eesti Panga sularahaekspertiis<\/p>\n Eesti Pank vahetab \u00fcmber rikutud ja kahjustada saanud europangat\u00e4hti ja -m\u00fcnte. Kolmandas kvartalis tehti 75 sularahaekspertiisi, mille k\u00e4igus kontrolliti 906 pangat\u00e4he ehtsust. Vajaduse korral m\u00e4\u00e4rati pangat\u00e4htede kahjustuse ulatus. \u00dcmber vahetatakse pangat\u00e4hed, millest on s\u00e4ilinud \u00fcle poole. Kahjustatud pangat\u00e4hed aga k\u00f5rvaldatakse ringlusest ja h\u00e4vitatakse.<\/p>\n Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel registreeriti Eestis kolmandas kvartalis 126 v\u00f5ltsitud europangat\u00e4hte, millest suurem osa olid 20- ja 50eurosed kup\u00fc\u00fcrid. Samuti tuvastati 22\u00a0m\u00fcndiv\u00f5ltsingut. Eesti Pank soovitab k\u00f5igil sularaha kasutavatel ettev\u00f5tetel ja eraisikutel olla k\u00f5ikide rahat\u00e4htede k\u00e4sitlemisel t\u00e4helepanelik. Samuti tasub sularahaga arveldamisel olla eriti hoolas v\u00e4lisriigis.<\/p>\n\n