Lavastus “Iphigeneia. Agamemnon. Elektra” (“IAE”) koosneb \u00f5igupoolest kolmest Tiago Rodriguese n\u00e4idendist, mis \u00f5nnestunud kombel Tallinna Linna\u00adteatri laval kokku saavad. Sisuliselt tuleb “IAE” n\u00e4iteks Priit Strandbergi “Antigone”* k\u00f5rvale ja paratamatult loob k\u00e4imasolev s\u00f5da m\u00f5lemale lavastusele konteksti. Kavalehel \u00fctleb lavastaja Uku Uusberg: “\u2026 see on traagiline \u00fclemlaul tingimusteta armastusele, mida inimene ei juhi. Kui inimene armastab, siis ta armastab t\u00f5eliselt, ja kui sellega hooletult \u00fcmber k\u00e4ia, siis sellest saabki trag\u00f6\u00f6dia. See on asi, millest toituvad k\u00f5ik s\u00f5jad. [\u2014] S\u00f5jad algavad ideede nimel, aga s\u00f5du j\u00e4\u00e4b toitma valu ja k\u00e4ttemaksu\u00adhimu. Kehtestub mingi idee, millest saab stiihia.” Trag\u00f6\u00f6dia s\u00fcnd armastusest, ka n\u00e4iteks emaarmastusest, annab “IAE-le” \u00fcldinimliku kandej\u00f5u t\u00e4nap\u00e4eva s\u00f5du arvestamatagi.<\/p>\n
Lavastuses eristuvad naiste rollid ja sel on lisaks n\u00e4itlejate andekusele ka dramaturgiline p\u00f5hjus. Esimeses vaatuses me ei n\u00e4e Agamemnoni (Indrek Sammul) muutust ja hingevaeva hetkel, kui oraakel \u00fctleb, et tuul t\u00f5useb vaid juhul, kui ta ohverdab oma t\u00fctre Iphigeneia. Alguses on ta uudise juba teada saanud ning Odysseuse (Kristjan \u00dcksk\u00fcla) ja Menelaosega (Mart Toome) plaanigi valmis m\u00f5elnud. Agamemnoni dilemma laval on j\u00f5letu, kuid filosoofiline, ja Indrek Sammul m\u00e4ngibki pigem filosoofiliselt kui ekspressiivselt. Muutus toimub Iphigeneias (Maria Ehrenberg) ning tolle emas Klytaimnestras (Hele K\u00f5rve). Sammuli Agamemnon ei ole v\u00e4gev kuningas ja s\u00f5jamees, saatus on ta juba orgi otsa ajanud ning v\u00f5imatu valiku ette pannud. Ta kahtleb, kuidas toimida, valida kreeklased v\u00f5i oma t\u00fctar niikaua, kuni Odysseus tema eest tegutseb ja s\u00f5jameestele teada annab, mida on tarvis, et tuul t\u00f5useks.<\/p>\n
Oleviku meenutamine.\u00a0Esimeses vaatuses v\u00f5lub esmalt dramaturgiline v\u00f5te. Me ei n\u00e4e tegelasi olevikus tegutsemas, otsuseid langetamas v\u00f5i neist m\u00f6\u00f6da hiilimas. Tegelased justkui on unustanud, mis nendega juhtus-juhtub ning viibivad uuesti selles mineviku\u00admaa\u00adilmas.<\/p>\n
Klytaimnestra: “Mul on \u00e4hmane m\u00e4lestus, et juhtub midagi kummalist. Ei. Mitte kummalist. Midagi kohutavat. Ma ei tea, kas ma m\u00e4letan v\u00f5i on see eelaimdus. [\u2014] see on lihtsalt \u00fcks tunne. Seda pole kunagi juhtunud.” Ning koor vastab: “Sinu jaoks ehk mitte.” Tegelased hakkavad ka koorile vastu, protesteerivad. Kui koor \u00fctleb “M\u00e4letan, et Menelaos nutab.”, siis Menelaos vastab: “Ei. Ma ei nuta.” Ja ei nutagi. See tekitab tunde, et tegelastel siiski on mingi\u00adsugune vaba tahe ses trag\u00f6\u00f6dias, mille kohta koor on kohe algul \u00f6elnud, et see l\u00f5peb halvasti. See tekitab vaatajas tunde, et v\u00f5ib-olla dramaturg kavaldab, v\u00f5ib-olla see on ikkagi \u00fcks niisugune postmodernistlik t\u00fckk, milles sureb hoopis keegi teine, mitte Iphigeneia.<\/p>\n
Seejuures loob k\u00f5nealune v\u00f5te ka fooni stseenile, milles ema ja t\u00fctre jaoks selgub t\u00f5de \u2013 kui k\u00f5ik on meenutamine, m\u00e4letamine, siis see, mis juhtub olevikus, on seda v\u00f5ikam. Samamoodi on v\u00f5ikam isa ja ema, Agamemnoni ja Klytaimnestra dialoog, milles viimane \u00fctleb: “Kui sa teeksid seda aupaiste p\u00e4rast, [\u2014] suudaksin ma sind m\u00f5ista. Aga sa teed seda selle p\u00e4rast, et see on sinu meelest \u00f5ige.” M\u00e4letamine ja m\u00e4lu petlikkus, kurit\u00f6\u00f6d, mida me toime paneme, kuna m\u00e4letame \u00fcht- v\u00f5i teistmoodi, s\u00f5lmib ka lavastuse kokku. Kolmandas vaatuses, seega 30 aastat p\u00e4rast Iphigeneia ohverdamist, jutustab Klytaimnestra t\u00fctar Elektrale lugu \u00fcmberp\u00f6\u00f6rdult: “Kas sa ei tea, et Agamemnon ohverdas omaenda t\u00fctre, sinu \u00f5e, et v\u00f5ita s\u00f5da? [\u2014] Ja Agamemnon ohverdab t\u00fctre selle s\u00f5ja nimel? T\u00fctar aupaiste vastu?”<\/p>\n
Tuleviku jutustamine.\u00a0Teise vaatuse r\u00f5hk ei olegi niiv\u00f5rd Agamemnonil, sest tema saatus on juba ette teada. Ta ei tule v\u00f5iduka kuningana s\u00f5jast tagasi, vaid saabub kuriteopaigale, teab, et on s\u00fc\u00fcdi oma t\u00fctre surmas, ja pole kindel, kas abikaasa on talle andestanud.<\/p>\n
Nagu ka esimese vaatuse puhul on siin huvitav vaatenurk, narratiivne krutski. Kassandra (Maris N\u00f5lvak) on Trooja kuninga Priamose ja Hekuba s\u00f5ge t\u00fctar, kes sarnaselt Orestese ja Elektraga elas paleesse suletult. Kassandra keelas oma keha Apollole endale ning too needis ta (Rodrigues kasutab k\u00fcll lugu maost ja lapsehoidjast). Kassandra n\u00e4eb ette tulevikku, kuid keegi ei usu teda \u2013 seda p\u00f5letavam on tema enda jaoks n\u00e4gemus. Kui kreeka trag\u00f6\u00f6dias koor jutustab, keda ja kuidas parasjagu lava taga praegu tapetakse, siis siin jutustab Kassandra ise, jutustab oma tulevikku \u2013 kaasa arvatud sellest, kuidas Aigis\u00adthos (Kristo Viiding) tema juurde tuleb, ta v\u00e4gistab ning siis tapab. Ei tea, mis kiusatus see mus on ikkagi ja l\u00f5puni uskuda, et nii ei l\u00e4he \u2026 \u00d5udne on n\u00e4ha oma silmaga m\u00f5ni minut hiljem, kuidas iga s\u00f5na Kassandra \u00f6eldust t\u00f5ele vastab.<\/p>\n
See on kahe naise, K\u00f5rve ja N\u00f5lvaku, Klytaimnestra ja Kassandra vaatus. Klytaimnestra on k\u00fcmme aastat, mil Agamemnon oli Troojas, planeerinud tulevikku ning n\u00fc\u00fcd on see tulevik k\u00e4es. Tema plaan jookseb nagu \u00f5litatult. Kassandra on tuleviku ees v\u00f5imetu, ta ei saa midagi planeerida, tal ei ole lootust, ta ainult n\u00e4eb, mis tuleb. V\u00f5imas, kuidas Maris N\u00f5lvak irdub olevikust ja “n\u00e4eb”, ning kuidas see on lavastuslikult kombineeritud Hele K\u00f5rve oleviku-mina, k\u00e4tte\u00admaksust pimestatud t\u00fcranni, ja mineviku-mina, t\u00fctre kaotanud ema monoloogidega. Traumaga inimene ei ela edasi, ta ei saa \u00fcle, ta j\u00e4\u00e4b sellesse hetke kogu eluks. Nagu Klytaimnestra \u00fctleb: “Mina olen ikka veel Aulises. N\u00fc\u00fcdsama. Ma olen Aulises, k\u00fcmme aastat tagasi, n\u00e4en, kuidas Iphigeneia p\u00e4ikesega jumalaga j\u00e4tab. Sina ei n\u00e4e teda. Keegi ei n\u00e4e teda. Sest teie olete siin, praegu.”<\/p>\n
Klytaimnestra ja Kassandra tegelastes p\u00f5rkuvad korraga tulevik, olevik ja minevik. Kassandra on samamoodi nagu Klytaimnestra n\u00e4inud oma perekonda suremas, ja n\u00e4eb ennast suremas. On \u00fcks lisakiht, mida lavastuses v\u00f5i tekstis pole, aga kes teab, sellele on teine vaatus vaevu talutav kogemus. Kassandra on Agamemnoni\u00a0pallake, liignaine, ja n\u00e4iteks Pausanias jutustab, et neil on titeeas kaksikud pojad Pelops ja Teledamus. Maris N\u00f5lvaku m\u00e4ng ei piira tegelast, hoiab uksed lahti t\u00f5lgendustele, lubab selle kihi Kassandrale juurde m\u00f5elda ja kujutleda: on midagi, mis on nii \u00f5udne, et s\u00f5nastada ei suuda seda isegi Kassandra, ema. Iga kord, kui Klytaimnestra mainib t\u00fctar Iphigeneiat, kerkib silmade ette tuleviku v\u00e4\u00e4ramatus, kuidas Aigisthos ei tapa mitte ainult ema, vaid ka Kassandra ja Agamemnoni lapsed. Klytaimnestra saatus muutub niimoodi isegi irooniliseks, k\u00fc\u00fcniliseks, kogu vaatus mingisuguseks tumedaks komejandiks, nihilistlikuks karnevaliks. M\u00f5lemad emad n\u00e4evad oma lapsi suremas, \u00fcks elab mineviku olevikus, teine tuleviku olevikus.<\/p>\n
Raev ja perspektiiv.\u00a0Esimesed kaks vaatust on dramaturgiliselt nauditavad, p\u00f5nevalt jutustatud ja n\u00e4itlejad sobivad oma rollidesse. Kolmandas vaatuses aga midagi juhtub, millele kohe ei oska osutada. V\u00f5ib-olla olen v\u00e4sinud? V\u00f5ib-olla k\u00e4ib pea ringi, sest kogu teise vaatuse p\u00f6\u00f6relnud lava j\u00e4tkab p\u00f6\u00f6rlemist ka kolmandas? V\u00f5ib-olla on asi selles, et dramaturgiliselt on “Elektra” kolmest n\u00e4idendist k\u00f5ige n\u00f5rgem, tegelikult selles konflikti pole.<\/p>\n
P\u00f5nev on muidugi purjus Aigisthos, kes Agamemnoni haual omaenda uriini sees aeleb, kuna Agamemnon teda isegi hauast rahule ei j\u00e4ta. Viiding suudab \u00fcldse Aigisthosest teha eriliselt vastiku, kuid t\u00f5ep\u00e4rase kuju. T\u00f5ep\u00e4rasus ta vastikuks muudabki. Huvitav on ka see, kuidas m\u00f5ne aastak\u00fcmne jooksul, mil Aigisthos ja Klytaimnestra on Argost valitsenud, on elanikud esmalt j\u00e4rjest vaiksemaks j\u00e4\u00e4nud ning k\u00f5nelevad n\u00fc\u00fcd k\u00fcsimusi esitades. Koor: “Mis peap\u00f6\u00f6ritus see on? Mis k\u00fcsimisepalavik? Kas linn on ilma vastusteta koht? V\u00f5i on k\u00fcsimused oleviku keel? Kas me oleme uudishimulikud? V\u00f5i lihtsalt tuleviku suhtes teadmatuses?” Aga need tegelased ja narratiivsed v\u00f5tted on taustal, esiplaanil on Elektra, kes kannab kogu vaatust.<\/p>\n
Maria Ehrenberg m\u00e4ngib esimeses vaatuses Iphigeneiat ning kolmandas Elektrat. Vahe on selles, et Iphigeneiana on tal kellegi vastu m\u00e4ngida \u2013 tema ahastus oma peatse surma p\u00e4rast ei kuku lihtsalt maha, vaid see toidab isa, ema, Achilleuse ja teiste rolle. Elektral pole aga kedagi vastas, kes pakuksid mingit uut teavet, m\u00f5tteid v\u00f5i tundeid. Orestes k\u00fcll naaseb, aga Orestes on vaikne kuju, kelle roll \u00e4rkab ellu l\u00f5pus ematapu j\u00e4rel, kui erinn\u00fcsed teda painama tulevad. See seob alguse ja l\u00f5pu kokku: lavastuse algul pole tuult, laevad ei saa Troojasse purjetada. Lavastuse l\u00f5pul tuul t\u00f5useb, aga see pole lihtsalt tuul, vaid Megaira, Allekto ja Tisiphone m\u00f6irgamine.<\/p>\n
K\u00f5igest p\u00f5nevast hoolimata pole Elektral m\u00e4ngida kellegi sellise vastu, kes tema tegelast uue teabega toidaks. Annaks uusi sisulisi impulsse sarnaselt n\u00e4iteks esimese vaatusega, kui saame j\u00e4lgida Iphigeneia taipamist, et ta t\u00e4na \u00f5htul sureb. Ja sellega leppimist v\u00f5i mitte\u00adleppimist. Elektral on muidugi vastas tema ema Klytaimnestra, aga ema ei \u00fctle midagi, mida me juba ei teaks. Ema seisukoht, traagika ja argumendid enese kaitseks kujunevad esimese ja teise vaatuse jooksul. V\u00f5ime j\u00e4lgida, kui t\u00e4helepanelikud oleme, mismoodi Klytaimnestra kaitsek\u00f5ne ja s\u00fc\u00fcdistused Agamemnoni vastu on ajas muutunud, aga see on selline terake, mis v\u00f5ib kergesti kahe silma vahele j\u00e4\u00e4da. Pealegi kirjeldab see rohkem Klytaimnestrat ennast kui pakub stseeni Elektraga mingisugust sisulist pinget. Ehrenbergi anne ei p\u00e4\u00e4sta dramaturgiliselt n\u00f5rka konflikti: tegelasena on ta \u00fcksi j\u00e4etud ja k\u00fcsimus on ainult selles, kui v\u00e4rviliselt suudab n\u00e4itleja Elektrat esitada. Ehrenberg kujutab Elektrat k\u00f5igis v\u00f5imalikes toonides ja varjundites \u2013 mis tal \u00fcle j\u00e4\u00e4b \u2013, aga tund aega sama raevu vaadata on l\u00f5puks ikkagi kurnav.<\/p>\n
Neli ja pool tundi kreeka trag\u00f6\u00f6diat v\u00f5ib esimese asjana s\u00fcdame alt k\u00fclmaks v\u00f5tta, aga aeg lendab. Tegelikult ju tahaks veel rohkem ja pikemalt, kuna lavastuse materjal nii dramaturgia kui ka n\u00e4itlejate m\u00f5ttes on rikas. Kolmandas vaatuses pole enam seda s\u00e4delust, mis eelnevates, aga trag\u00f6\u00f6dia, nagu alguses lubati, l\u00f5ppebki \u2026 halvasti? Ei. Ei l\u00f5ppe halvasti, l\u00f5ppeb kompaktselt, kuigi pea k\u00e4ib ringi.<\/p>\n
* Kaur Riismaa, Ismene+Euridike. \u2013 Sirp 24. I 2025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lavastus “Iphigeneia. Agamemnon. Elektra” (“IAE”) koosneb \u00f5igupoolest kolmest Tiago Rodriguese n\u00e4idendist, mis \u00f5nnestunud kombel Tallinna Linna\u00adteatri laval kokku…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":34565,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[16379,180,37,33,35,173,34,36,13197,187,140,7388,177,10344],"class_list":{"0":"post-34564","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-iphigeneia-agamemnon-elektra","9":"tag-arvustus","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-kaur-riismaa","17":"tag-linnateater","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-tallinna-linnateater","20":"tag-teater","21":"tag-uku-uusberg"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115490236909689264","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34564","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34564"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34564\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34565"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34564"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=34564"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=34564"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}