![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/2720786hc158.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Piret Raud m\u00f5tiskleb “Keedetud hirvede ajas” nii sisemise ja v\u00e4lise stagnatsiooni kui ka heidikuks olemise \u00fcle. Lugu jutustatakse kolmest perspektiivist: minajutustaja, introvertse teismelise t\u00fcdruku Lille omast, aga ka tema ema Anna ning kunstnik Verlini vaatest, kes elab nendega samas (kunstnike) majas. Lill k\u00e4ib m\u00f6\u00f6da keerulisi eneseotsinguradu ning m\u00f5tiskleb tihti kunsti \u00fcle. Sel teel tulevad talle ette \u00fcksindus, kunstnikust isa vaimselt halvatuks j\u00e4\u00e4mine ja loodus. Argihetki t\u00e4idab rohke s\u00fcmbolikeelega fantastika, kuid kunstnik Raua detailirohkele poeetilisele keelele ning raamatu lootusrikkale ja elujaatavale l\u00f5pule vaatamata hiilib ridade vahel depressiivne-eksistentsialistlik alatoon: mille nimel elada? Just seet\u00f5ttu v\u00f5iks teos pakkuda huvi ka noortele lugejatele \u2013 tegelasi \u00fcmbritsev N\u00f5ukogude aega meenutav stagnatsioon v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da isikliku kogemuse puudumise t\u00f5ttu kaugeks, ent siiski leidub selleski elemente, mis on olemas k\u00f5ikidel kriisiajastutel.<\/p>\n
Raua tegelased pole p\u00e4rit fantastilistest maailmadest, kus printsid p\u00e4\u00e4stavad printsesse \u2013 Anna ja Lill v\u00f5ivad meile ka t\u00e4naval vastu k\u00f5ndida. Fookuses on nende m\u00f5tted ja teod. Naised r\u00fcgavad mitmel rindel korraga, l\u00e4bikukkumistele alla vandumata, suudavad s\u00e4ilitada eluj\u00f5u ja j\u00e4tkata eneseotsinguid, et \u00fchiskonna r\u00f5huvatest n\u00f5uetest p\u00e4\u00e4seda. Meestegelased on aga eluj\u00f5uetumad ega proovigi olukorda parandada v\u00f5i otsivad k\u00f5ige lihtsamat lahendust. Nii “Keedetud hirvede aeg” kui ka teised taolised raamatud peaksid olema kohustuslik kirjandus meestele, kes arvavad, et naised on kuidagi alamad v\u00f5i j\u00f5uetumad. Aga l\u00f5ppeks on Anna ja Lille ellusuhtumisest \u00f5ppida k\u00f5igil, olenemata soost. Raua lugu ja tegelased ei aita niiv\u00f5rd p\u00f5geneda reaalsuse eest, kuiv\u00f5rd vaadata sellele ausalt otsa.<\/p>\n
Lume ilu<\/p>\n
Lill p\u00e4ris kunstnikust isalt kunstiande koos sinna juurde k\u00e4iva maailmatajuga: ta n\u00e4eb maailma maagiat ja vormirohkust, mis v\u00e4ljendub kohe raamatu alguses erinevate lume vormide kirjeldamises ning teiste pisidetailide m\u00e4rkamises. Samastusin ootamatult \u00fclestunnistusega “tobedast harjumusest”\u00a0\u2013 t\u00e4navakivide plaadivahede v\u00e4ltimisest. Tegin seda aastaid, aga arvasin, et olen ainus. See on \u00fcks paljudest esmapilgul justkui igap\u00e4evastest juhtumitest, mille Raud poeetilise keelega maagiliseks v\u00f5\u00f5pab. Hirmsa pont\u0161ikum\u00fc\u00fcja selja taga k\u00e4igus s\u00fcgaval maa all on salap\u00e4rane aken merele. Ujup\u00f5is liigub iseseisvalt ja kaob p\u00f5randaalustesse s\u00fcgavustesse. Lille ja Anna igap\u00e4ev muutub, kui kusagilt ilmub salap\u00e4rane meri. Kunst ja fantastika koos s\u00fcgava eneserefleksiooniga v\u00f5rsuvad just nimelt taolistest lihtsatest ja igap\u00e4evastest hetkedest.<\/p>\n
Maagia pakub Annale ja Lillele lootust siis, kui elu on pea peale p\u00f6\u00f6ratud ja siht kadunud. Nende p\u00e4evi saadab k\u00fcsimus: miks mitte alla anda, kui maailm tahab end igast praost ja igal v\u00f5imalikul kujul peale suruda ning elust k\u00f5ik r\u00f5\u00f5mud v\u00f5tta? Lill leiab lohutust kunstist, Anna igap\u00e4evatoimetustest ja tekstide kirjutusmasinal \u00fcmber l\u00f6\u00f6misest. Isa Harald j\u00e4\u00e4b aga t\u00e4iesti apaatseks, kuna valitsev kord ei luba kunstis enam kujutada elu sellisena, nagu see p\u00e4riselt on. Talle vastandub Verlin, kes loob esteetiliselt ilusaid, kuid hingetuid teoseid. Lill m\u00f5tiskleb nende kahe poole vahel k\u00f5ikudes selle \u00fcle, kas luua s\u00fcdamel\u00e4hedasi ja hingestatud teoseid v\u00f5i l\u00e4heneda loomingule reeglite j\u00e4rgi, nagu \u00f5petatakse kunstiringis. L\u00f5ppeks paistab ta siiski kalduvat esimese poole: kui luua, siis hingest. See aitab inimestel terveneda ja p\u00e4rast kriisiaegu v\u00f5ib-olla taas kokku kasvada.<\/p>\n
Eksistentsialistlik-depressiivsest meeleolust j\u00e4\u00e4b teoses siiski hoopis rohkem k\u00f5lama poeetiline keelekasutus, mis k\u00fcll kergendab raskeid teemasid, kuid samas ei ilusta neid, vaid pigem muudab nii kirjutatu kui ka ridade vahel oleva hoopis reaalsemaks. Nii ei j\u00e4\u00e4 tegelaste eneseotsingud pealiskaudseks, vaid ka k\u00f5ige pimedamates hetkedes on n\u00e4ha lume valget, kerget s\u00e4ra, mis annab j\u00f5udu:<\/p>\n
“Ebakindluse ja tundlikkusega tuleb \u00f5ppida elama. See on nagu kalaga j\u00e4rves: kui vaja, siis laskub ta s\u00fcgavale varju, ja samamoodi teed sina kunstnikuna, sukeldud kuhugi, kus on vaid sinu enda isiklik maailm, aga sa pead s\u00e4ilitama v\u00f5imaluse sealt s\u00fcgavusest v\u00e4lja tulla, mitte kivina p\u00f5hja lebama j\u00e4\u00e4ma, vaid \u00fcles pinnale ujuma, sinna, kus v\u00e4releb valgus ja kus sa oled k\u00fcll haavatavam ja hirmudele kergesti k\u00e4ttesaadav, aga kust sa sellest hoolimata v\u00f5i ka just t\u00e4nu sellele leiad uusi muljeid, uusi v\u00e4rve, kogemusi, mis aitavad sinul ja su sisemaailmal kasvada.” (lk 139)<\/p>\n
Muutuste tuuled<\/p>\n
Vaatamata kriisiajastu vaimule pole Raud loodust kujutanud raskemeelselt, ta n\u00e4itab inimest lootusrikkalt looduse osana. Peale tormilist r\u00e4nnakut romaani kahes esimeses kolmandikus m\u00f5jub v\u00e4ga rahustavalt viimane osa, mis m\u00f6\u00f6dub enamjaolt maamajas. Kuigi seal vaevu toimub midagi ja seegi peamiselt tegelaste siseilmades, m\u00f6\u00f6dub selle lugemine k\u00f5ige kiiremini \u2013 Raud on selle osa kirjutanud niiv\u00f5rd vabastavalt, \u00f5rnalt, sulnilt ja elujaatavalt! Just nimelt looduses veedetud aeg toob Annas ja Lilles esile muutuseid, see aitab neil vabaneda \u00fchiskonnanormide painetest ning leida taas kontakti nii enda kui ka \u00fcksteisega. Muutus toimub ka Haraldis: mees hakkab looduse keskel punuma hiigelsuurt liblikat, mis kujutab Anna arvates mehe enda metamorfoosi: “[k]as v\u00f5ib olla \u00e4kki nii, et Harald tunneb end valmikuna ning tajub neid nukraid vahepealseid aastaid, kui ta oli omaette ja vait, nukustaadiumina?” (lk 291) Filosoof Emanuele Coccia m\u00f5tiskleb teoses “Metamorfoosid” sarnaselt: terve loodus l\u00e4bib metamorfoose, sh inimene. “Keedetud hirvede aeg” n\u00e4itab selgelt, et inimesed pole loodusest liigina isoleeritud.<\/p>\n
Inimese ja looduse vastastiksuhtele osutab ka teose suurep\u00e4rane kaanekujundus: bee\u017eikal taustal jalg, mille \u00fches otsas on inimese oma ja teises hirve kabi. \u00dchel pool jalga \u2013 varvaste kohal \u2013 on inimese silm, teisel pool \u2013 kabja all \u2013 merikarp. N\u00f5nda moodustub suur suuta n\u00e4gu, inimese ja \u00fcmbritseva maailma n\u00e4gu, mille vahel ei ole konkreetset piiri. Too n\u00e4gu on kui coccialik Elu, mida on ainult \u00fcks, aga mis v\u00f5tab palju vorme ning annab v\u00f5imaluse k\u00f5igiga samastuda.<\/p>\n
Looduse t\u00e4htsust r\u00f5hutavad ka hirved, keda kohtab nii kaanekujundusel kui ka pealkirjas. Esimest korda n\u00e4eb Lill hirvi \u00fchel seinavaibal, kus nad seisavad t\u00fchja pilguga oja kaldal ja keda t\u00fcdruk hiljem tuima oleku t\u00f5ttu keedetud hirvedeks kutsub. Vaibal on nad allutatud ilule ja neilt on v\u00f5etud vaba tahe. Kui Lill p\u00e4rast looduses viibimist taas hirvedega vaipa n\u00e4eb, vaatab ta loomi teise pilguga: n\u00fc\u00fcd tuletavad hirved talle meelde elu loomulikku kohmakust, mis v\u00e4hendab hirmu elu ees. Ka selles on midagi nii tuttavlikku\u00a0\u2013 kogeda hetki, mis m\u00f5juvad t\u00e4nu loomulikkusele vabastavalt. Kas v\u00f5i selle arvustuse kirjutamise ajal oli mul s\u00fcgav silmside oravaga.<\/p>\n
Igap\u00e4evane graatsilisus<\/p>\n
“Kas seda meilt tahetigi: et me v\u00f5taksime \u00fcmbritseva maailma ja keedaksime seda keedupotis nii kaua, kuni see on omadega t\u00e4iesti l\u00e4bi?” (lk 102) k\u00fcsib Lill kunsti kohta. Kui midagi liiga kaua keeta, kaob sellest elu ja hing, loomulik ebaperfektsus, graatsiline kohmakus. “Keedetud hirvede aeg” on poeetilises keeles kirjutatud lugu taolise kohmakuse otsimisest erinevates eluetappides. See p\u00f5imib ka elu raskemaid aegu, kuid j\u00e4\u00e4b l\u00f5ppeks siiski v\u00e4ga elujaatavaks!<\/p>\n
“[Hirved] jooksid suurte osavate h\u00fcpetega, \u00fcksteist sealjuures kordagi m\u00fcksamata, kuid see vaatepilt oli sellegipoolest pigem koomilisev\u00f5itu kui ilus: nad polnud kuigi graatsilised, ehkki just n\u00f5tkust v\u00f5iks hirvedelt ju eeldada, ja l\u00f5hn, mis neist minuni kandus, polnud teab kui meeldiv. Ent selles rohmakuses oli mingi armas \u00f5rnus ning mulle meenusid keetmata munad, mis eriti h\u00e4sti p\u00f6\u00f6relda ei suuda, ja isa ammu \u00f6eldud s\u00f5nad elu kohmakusest.” (lk 300)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Piret Raud m\u00f5tiskleb “Keedetud hirvede ajas” nii sisemise ja v\u00e4lise stagnatsiooni kui ka heidikuks olemise \u00fcle. Lugu jutustatakse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":34588,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[180,37,33,35,173,34,36,17808,178,140,1332,17809,7554],"class_list":{"0":"post-34587","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-arvustus","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-keedetud-hirvede-aeg","16":"tag-kirjandus","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-piret-raud","19":"tag-robik-lek","20":"tag-varske-rohk"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115490323482744537","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34587","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34587"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34587\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34588"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34587"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=34587"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=34587"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}