Kui s\u00f5ja alguses ja esimestel aastatel leidsid kajastamist ka efektsed s\u00fcndmused merel, nagu ristleja Moskva uputamine, Maosaare k\u00e4est-k\u00e4tte k\u00e4ik ning peamiselt Ukraina pealveedroonide r\u00fcnnakud, siis viimasel ajal pole mererindelt uudiseid kuulda. Erinevalt maismaast, kus ametlikku infot on avalikkusel kuigiv\u00f5rd v\u00f5imalik kontrollida, tuleb meres\u00f5jalistest s\u00fcndmustest teave pea eranditult ametlikest kanalitest, mis on aga osa m\u00f5lema poole m\u00f5jutustegevusest. Seet\u00f5ttu saab lisaks uputatud ja kahjustatud Vene laevadele loendada ka soovuputatud laevu \u2013 wishful sinking inglise keeles \u2013 mis kuskil mujal siiski v\u00e4lja ilmunud.<\/p>\n
Hinnanguliselt s\u00f5ltub t\u00e4na umbes pool Ukraina majandusest transiidikoridorist \u00fcle Musta mere, mille lahti hoidmine on Ukraina merej\u00f5udude peamine \u00fclesanne. Seda v\u00f5ib pidada strateegiliselt olulisemaks kui m\u00f5ne k\u00fcla kaotust v\u00f5i tagasivallutamist. Sestap p\u00fc\u00fcan j\u00e4rgnevas anal\u00fc\u00fcsis vaadelda Vene-Ukraina s\u00f5da Mustal merel l\u00e4bi merev\u00e4estrateegia ning leida \u00f5ppetunde, mida meil sageli kutsutakse \u00fcles Vene-Ukraina s\u00f5jast \u00f5ppima.<\/p>\n
Merev\u00e4estrateegia<\/p>\n
Kuigi s\u00f5na strateegia t\u00e4hendus on t\u00e4naseks \u00fcsna laiali valgunud, kasutan selle algup\u00e4rast, s\u00f5jalist t\u00e4hendust. Carl von Clausewitzi s\u00f5nastuses on strateegia v\u00f5itluste kasutamine s\u00f5ja eesm\u00e4rgi saavutamiseks. Mere- ja merev\u00e4estrateegia p\u00f5hijooned kirjutasid 19. sajandi l\u00f5pul ja 20. alguses ameeriklane Alfred Mahan ja britt Julian Corbett.[1]<\/a> Kuna merd ei saa okupeerida nagu maismaad, on s\u00f5japidamise eesm\u00e4rk merel luua tegevusvabadus. Seda nimetatakse mereala valdamiseks (ingl k sea control). Mereala valdamine saavutatakse otsustavas lahingus vastase merej\u00f5udude h\u00e4vitamisega lahingus, blokeerimise v\u00f5i m\u00f5lema kombinatsiooniga. Tegevusvabadus merel t\u00e4hendab oma laevade v\u00f5imalust seilata ohutult sinna, kuhu vaja, ja teha, mida vaja.<\/p>\n Kui mereala valdamiseks on vaja \u00fclekaalu nii vee all, peal kui vee kohal \u00f5hus, siis vastast takistada saab ka ainult \u00fches keskkonnas. <\/p>\n<\/blockquote>\n Inimene ei ole mereelukas, vaid elab ja toimetab maismaal. Nii ei ole mereala valdamine eesm\u00e4rk omaette, vaid vahend s\u00f5ja eesm\u00e4rkide saavutamiseks, mis pea eranditult asuvad maismaal. Seega hakkavad peale mereala valdamise saavutamist merej\u00f5ud kuvama j\u00f5udu merelt maale, s.o. meredessandid ja tuletoetus, ning v\u00f5imaldama nii kaubanduslikku kui ka s\u00f5jalist meretransporti. 90% maailma kaubanduse mahust veetakse meritsi just seet\u00f5ttu, et meretransport on suurte mahtude puhul otstarbekaim. See loogika kehtib ka s\u00f5jalise transpordi puhul. Nii toimub Tapal asuva Briti-Prantsuse maav\u00e4ekontingendi varustamine peamiselt Paldiski sadama kaudu.<\/p>\n N\u00f5rgem osapool ei suuda ise tegevusvabadust saavutada, mist\u00f5ttu on tema ambitsiooniks vaenlast takistada, mida nimetatakse mereala valdamise takistamiseks (ingl k sea denial). Vastase mereala valdamist takistatakse redulaevastikuga (ingl k fleet in being), kaubanduss\u00f5jaga (pr k guerre de course) v\u00f5i rannakaitsega.<\/p>\n Kui mereala valdamiseks on vaja \u00fclekaalu nii vee all, peal kui vee kohal \u00f5hus, siis vastast takistada saab ka ainult \u00fches keskkonnas. Tegelikus s\u00f5jategevuses on piirid mereala valdamise ja takistamise vahel d\u00fcnaamilised ja h\u00e4gusad ning suurem osa ajast on meri ei-kellegi-oma.<\/p>\n S\u00f5jategevus Mustal merel<\/p>\n S\u00f5jategevus 2022. aasta veebruaris algas Mustal merel Venemaale m\u00f5ningase eduga. Vene Musta mere laevastiku \u00fclesanne oli kiirelt saavutada mereala valdamine, toetada edenevat maav\u00e4ge \u00f5hut\u00f5rjega ning olla valmis maandama meredessante nii Aasovi mere rannikul kui Odessa all. Mereala valdamine saavutati t\u00f5rgeteta, sest Ukraina merev\u00e4e v\u00f5ime rannikust kaugemal tegutseda oli Krimmi kaotusega 2014. aastal suuresti neutraliseeritud.<\/p>\n Ukraina seevastu alustas s\u00f5da ebalevalt. Vene laevastiku \u00f5hut\u00f5rje Slava ja Gor\u0161kov klassi laevadelt osutus oluliseks, sest Ukrainal \u00f5nnestus oma lennuv\u00e4gi \u00fcllatusr\u00fcnnakust p\u00e4\u00e4sta ja see tegi venelastele palju kahju. Meredessant\u00fcksused ootasid pikalt Krimmist l\u00e4\u00e4nes ja sidusid Ukraina maav\u00e4ge rannikul. Kuigi v\u00e4ike meredessant Aasovi mere rannikul sooritati, j\u00e4i dessantr\u00fcnnak Odessale \u00e4ra, sest maismaarinne oli takerdunud ja meredessandil oleks olnud keeruline sellega \u00fchineda. Seda peamiselt seet\u00f5ttu, et Ukraina oli rakendanud t\u00f5husat rannakaitset \u2013 veesanud kaitsvad miiniv\u00e4ljad, mida kattis tuli nii rannakaitse kui v\u00e4lisuurt\u00fckiv\u00e4e relvas\u00fcsteemidest.<\/p>\n Ukraina esimene meres\u00f5jaline tegevus oligi kaitsvate miiniv\u00e4ljade veeskamine oma sadamate ja randade ette. Seda tehti aga hilinemisega alles peale s\u00f5jategevuse puhkemist ja vaenlase tule all. Peale esimest ehmatust alustas Ukraina mereala valdamise takistamise kampaaniaga, milleks kasutati ja kasutatakse k\u00f5iki k\u00e4ep\u00e4raseid ja k\u00e4ttesaadavaid vahendeid \u2013 meremiine, pealveet\u00f5rje raketis\u00fcsteeme, \u00f5hk-maa raketis\u00fcsteeme, pealvee- ja \u00f5hudroone ning erioperatsioone. S\u00fcmboolseks s\u00fcndmuseks oli k\u00fcll ristleja Moskva uputamine, aga selle s\u00f5jaline v\u00e4\u00e4rtus piirdus vaid S-300 \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemiga. Sealt alates t\u00f5mbusid Vene s\u00f5jalaevad peale iga Ukraina v\u00e4gedes kasutusele v\u00f5etud uue raketis\u00fcsteemiga pihtamist selle teadaolevast laskeulatusest v\u00e4lja. Pealveedroonide r\u00fcnnakutega j\u00f5uti \u00fcsna pea Sevastopoli, Kert\u0161i silla ja Novorossiiski baasini, aga nende esimeste r\u00fcnnakute m\u00f5ju avaldus pigem inforuumis kui kineetiliselt. 2023. aasta suvel aga suudeti \u00f5hk-maa relvadega tabada Sevastopoli merev\u00e4ebaasi rajatisi ja Musta mere laevastiku peakorterit. Need r\u00fcnnakud surusid Vene merej\u00f5ud suuresti Sevastopolist v\u00e4lja.<\/p>\n Ukrainal on k\u00fcll suurema ulatusega pealveet\u00f5rje raketis\u00fcsteeme, aga puudub laevastik, et need relvas\u00fcsteemid laskeulatusse viia.<\/p>\n<\/blockquote>\n Vene maav\u00e4e logistika toetub peamiselt raudteetranspordile. Kui Kirde-Ukrainas on raudteev\u00f5rk tihe, siis l\u00f5una pool v\u00e4hem. Seda puudust korvati meretranspordiga, milleks kasutati peamiselt suuri dessantlaevu Ro-Ro funktsioonis. Ukraina ongi k\u00f5ige rohkem h\u00e4vitanud just dessantlaevu. Nii nagu maismaal, on Ukraina p\u00fc\u00fcdnud Vene s\u00f5jamasinat m\u00f5jutada kaudselt.<\/p>\n Viimase kahe aasta jooksul on Mustalt merelt v\u00e4he s\u00fcndmusi avalikkuse ette j\u00f5udnud. Nagu maismaarinnetel on tekkinud suhteliselt stabiilne olukord. Meri ei ole kellegi valduses ja m\u00f5lemad pooled p\u00fc\u00fcavad nii taktikalisi kui tehnoloogilisi uuendusi kasutusele v\u00f5ttes teist osapoolt \u00fcllatada, mis v\u00e4lja kukub aga kulutamisena.<\/p>\n Ukraina p\u00fc\u00fcab tabada allesj\u00e4\u00e4nud Musta mere laevastiku s\u00f5jalaevu ja baasirajatisi. Venemaa p\u00fc\u00fcab lisaks Ukraina merev\u00e4e \u00fcksustele tabada Ukraina merelist taristut ja takistada eksporti. M\u00f5lemad pooled on kasutanud \u00fche otsa pealvee r\u00fcndedroone, k\u00fcll erinevat t\u00fc\u00fcpi sihtm\u00e4rkide vastu, ja m\u00f5lemad pooled on leidnud neile ka rohkem v\u00f5i v\u00e4hem t\u00f6\u00f6tavad vastumeetmed. Ukrainal on k\u00fcll suurema ulatusega pealveet\u00f5rje raketis\u00fcsteeme, aga puudub laevastik, et need relvas\u00fcsteemid laskeulatusse viia. Venemaa aga kasutab Ukraina ulatusest v\u00e4lja j\u00e4\u00e4vat mereala Mustal merel, aga ka Kaspial, Kalibr rakettidega tehtavateks r\u00fcnnakuteks.<\/p>\n Mida \u00f5ppida s\u00f5jategevusest Mustal merel?<\/p>\n K\u00fcsimusele, mida sellest L\u00e4\u00e4nemere kontekstis \u00f5ppida, ei ole lihtsat vastust. Meres\u00f5japidamist Mustal merel on v\u00f5rreldud<\/a> katsega laboris nn Petri tassis, kus s\u00fcndmuste loogika toimib vaid siis, kui s\u00fcsteem on suletud. P\u00f5hjusi selleks on mitu. Must meri on t\u00e4na nii geograafiliselt, \u00f5iguslikult kui poliitiliselt suletud s\u00fcsteem ega sarnane \u00fchegi NATO v\u00f5imaliku merelise tulipunktiga, milleks on Kaug-P\u00f5hi, Atlandi ookean ja L\u00e4\u00e4nemeri. Geopoliitiliselt on Must meri ajaloo v\u00e4ltel toiminud pigem kontinentaalselt<\/a>, L\u00e4\u00e4nemeri aga mereliselt. \u00d5iguslikult on T\u00fcrgi v\u00e4inad T\u00fcrgi otsusel Montreux\u2019 konventsiooni alusel suletud k\u00f5ikidele s\u00f5jalaevadele, Taani v\u00e4inu niiviisi sulgeda pole v\u00f5imalik.<\/p>\n Must meri on t\u00e4na nii geograafiliselt, \u00f5iguslikult kui poliitiliselt suletud s\u00fcsteem ega sarnane \u00fchegi NATO v\u00f5imaliku merelise tulipunktiga.<\/p>\n<\/blockquote>\n Venemaal ja Ukrainal ei ole k\u00e4imasolevas s\u00f5jas otseseid s\u00f5jalisi liitlasi, L\u00e4\u00e4nemerel on aga v\u00f5imaliku konflikti \u00fcheks osapooleks maailma v\u00f5imsaim s\u00f5jaline liit NATO. Keskkonnatingimused Mustal merel on erinevad L\u00e4\u00e4nemerest \u2013 meie koduvetes on keskmine lainek\u00f5rgus ja piiratud n\u00e4htavusega p\u00e4evade arv suuremad. Teisalt on L\u00e4\u00e4nemeri kitsam ja pea tervenisti kaetav nii seire- kui relvas\u00fcsteemidega. Seet\u00f5ttu ei saa s\u00fcndmusi Mustal merel \u00fcks-\u00fchele kuhugi mujale \u00fcle kanda ja otsene j\u00e4reldus meres\u00f5japidamisest Mustal merel on see, et otsest j\u00e4reldust ei ole.<\/p>\n Samas on Vene-Ukraina s\u00f5da Mustal merel koos 1971. aasta India-Pakistani ja 1982. aasta Falklandi s\u00f5jaga \u00fcks v\u00e4givaldsemaid konflikte merel alates Teisest maailmas\u00f5jast. Kuna lahingutegevust merel toimub v\u00f5rreldes maismaaga v\u00e4he, on igast merelisest konfliktist midagi k\u00f5rva taha panna. Musta mere s\u00f5jategevusest kerkivad esile kaks merestrateegilist teemat, mis v\u00e4\u00e4rivad t\u00e4helepanu \u2013 kuidas saavutada mereala valdamine ja seda takistada ning kaubanduss\u00f5da.<\/p>\n Mereala valdamine ja takistamine<\/p>\n Meres\u00f5japidamise loogika ookeanil on \u00fcldjuhul selline, et merev\u00e4gi v\u00f5itleb omale v\u00e4lja mereala valdamise ja maandab seej\u00e4rel dessandi, mis loob sillapea, vallutab olulised punktid rannikul, s.h. sadamad, ja asub seej\u00e4rel s\u00f5ja tegelikke eesm\u00e4rke saavutama, toetudes merev\u00e4e loodud transporditeele. Sellisteks n\u00e4ideteks on l\u00e4\u00e4neliitlaste operatiivtasandi meredessandid Teises maailmas\u00f5jas Aafrikas, Itaalias ja Normandias ning kogu Vaikse ookeani s\u00f5jateatris toimunu.<\/p>\n Just Sevastopolist taandumist v\u00f5ib pidada Venemaa seniseks suurimaks kaotuseks Mustal merel.<\/p>\n<\/blockquote>\n Suletud meredel on loogika aga tavap\u00e4raselt vastupidine. Maarinde edenedes, mida merej\u00f5ud toetavad taktikaliste dessantide, tuletoetuse ja miiniveeskamisega, h\u00f5ivatakse strateegilised punktid rannikul, s.h. sadamad, mida merev\u00e4gi asub kasutama, et maav\u00e4ge transpordiga jm toetada. Nii toimus s\u00f5japidamine L\u00e4\u00e4ne- ja Musta mere regioonides m\u00f5lemas maailmas\u00f5jas.<\/p>\n Ukraina ei ole k\u00fcll saavutanud mereala valdamist, et Musta merd oma s\u00f5jalistel eesm\u00e4rkidel kasutada, kuid on siiski saavutanud merelise geograafia funktsionaalse muutuse ilma maismaaterritooriume h\u00f5ivamata \u2013 Vene Musta mere laevastik on p\u00f5him\u00f5tteliselt surutud mere kirdeossa Novorossiiski baasi \u00fcmbrusse. Just Sevastopolist taandumist v\u00f5ib pidada Venemaa seniseks suurimaks kaotuseks Mustal merel. Krimmi poolsaar ja Sevastopoli merev\u00e4ebaas moodustavad strateegilise positsiooni, mis domineerib p\u00f5hjapoolse Musta mere \u00fcle ja v\u00f5imaldab selle valdajal kasutada sisemisi operatsiooniliine. Lisaks oli Sevastopolis Musta mere laevastiku peamine remondi- ja hooldusbaas. Selliseid rajatisi Novorossiiskis v\u00f5i mujal ei ole.<\/p>\n Kaubanduss\u00f5da<\/p>\n Teine teemade ring, mida Musta mere meres\u00f5ja kontekstis t\u00e4hele panna, on seotud merekaubandusega ja s\u00f5jategevusega selle vastu. Alates juba 2022. aasta algusest, kui Venemaa sulges suured merealad \u00f5ppusteks, oli Ukraina sisuliselt kaubandusblokaadis. T\u00e4iemahulise s\u00f5ja algus t\u00f5i majandus\u0161oki, mida ekspordi peatumine veelgi s\u00fcvendas. Sellele lisaks levis hirm, et blokaadi tagaj\u00e4rjel t\u00f5usevad toiduainete maailmaturu hinnad ja puhkeb n\u00e4ljah\u00e4da Musta mere vilja peamises sihtkohas Aafrikas. T\u00fcrgi ja \u00dcRO vahendusel algasid juba 2022. aasta aprillis l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised viljaekspordi taastamiseks, mis p\u00e4\u00e4dis nn \u00dcRO viljalepetega sama aasta suvel.<\/p>\n Nende lepete tulemusena avati \u00dcRO viljakoridor, mida m\u00f6\u00f6da lubas Venemaa Ukrainal saaki v\u00e4lja vedada. Selleks oli m\u00e4\u00e4ratud kindel laevatee ja laevu kontrolliti ootealal Bosporuse l\u00e4hedal. Kontrolli teostas T\u00fcrgi, Venemaa, Ukraina ja \u00dcRO esindajatest koosnev koordinatsioonikeskus Istanbulis. Kokkulepete tagaj\u00e4rjel taastus Ukraina vilja eksport piiratud mahus, samas kui Venemaa j\u00e4tkas Ukraina sadamataristu r\u00fcndamist. Kuna inforuumis hakati Venemaad s\u00fc\u00fcdistama n\u00e4ljah\u00e4da p\u00f5hjustamises riikides, mis oleks muidu v\u00f5inud Venemaad (aga ka Hiinat) maailmaareenil toetada, ei saanud Venemaa j\u00e4tkata otseselt kaubalaevanduse r\u00fcndamist ja Ukraina blokeerimist, kuigi nii tahe kui v\u00f5ime olid selleks olemas.<\/p>\n Viljaleppeid pikendati kahel korral, kuni 2023. aasta suvel need l\u00f5ppesid. Selleks ajaks oli Ukraina Vene Musta mere laevastiku oma rannikust piisavalt eemale surunud. Ukraina avas oma transiidikoridori, mis kulgeb piki rannikut Rumeenia territoriaalvetesse. See koridor on mere poolt \u00e4\u00e4ristatud kaitsvate miiniv\u00e4ljadega, kaetud tulega rannikult ja sellel sooritatakse pidevat miinit\u00f5rjet meremiinide avastamiseks, mida Venemaa sinna veesata p\u00fc\u00fcab.<\/p>\n Olulisimaks faktoriks Ukraina transiidikordori eduloos oli Ukraina valitsuse otsus koos \u00dchendkuningriigiga panustada s\u00f5jariski kindlustusse.<\/p>\n<\/blockquote>\n Lisaks on nii Venemaa kui Ukraina demonstreerinud v\u00f5imet r\u00fcnnata kaubalaevu. Ukraina tegi seda, kui tabas Kert\u0161i v\u00e4inast l\u00f5unas tankerit Sig, mis oli legaalne s\u00f5jaline sihtm\u00e4rk, sest laev oli Vene logistika teenistuses. Venemaa oli juba s\u00f5ja alguses kaubalaevu tabanud.<\/p>\n Kumbki pool ei soovi siiski kaubanduss\u00f5da merel pidada. M\u00f5lemad saavad aru, et kaubalaevade r\u00fcndamisel on vastasel v\u00f5ime samaga vastata, samas on m\u00f5lema riiklikes huvides navigatsioonivabadus maailmamerel. Venemaa puhul kinnitab seda valuline reaktsioon Eesti tegevusele varilaevastiku piiramisel Soome lahel. Ukraina puhul on Must meri eluliiniks, kus iseseisvalt teenida valuutat riigikassasse. Ka ei saaks Ukraina ilmselgelt minna vastuollu rahvusvahelise s\u00f5ja\u00f5igusega, mis v\u00e4listab tsiviilsihtm\u00e4rkide r\u00fcndamise, et mitte kaotada L\u00e4\u00e4ne v\u00e4\u00e4rtuskoalitsiooni toetust.<\/p>\n Olulisimaks faktoriks Ukraina transiidikordori eduloos oli aga Ukraina valitsuse otsus koos \u00dchendkuningriigiga panustada kindlustuspakkujate vahendusel s\u00f5jariski kindlustusse (ingl k war risk insurance). S\u00f5jariski kindlustus katab nii laevakere kui vastutuse konfliktipiirkonnas, kus tavap\u00e4rased kindlustuse liigid ei kehti. P\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fctles Ukraina valitsus, et kui teie laevaga midagi juhtub, siis me maksame. Kokkuv\u00f5ttes on tegu t\u00f6\u00f6tava poliitilise lahendusega s\u00f5jalisele probleemile.<\/p>\n Kokkuv\u00f5te<\/p>\n Venemaa on kontinentaalne riik, mida pole keegi veel merelt vallutanud. Peamine oht Venemaale on alati l\u00e4htunud maismaalt ja seet\u00f5ttu on Vene meres\u00f5jaline strateegia kaitseline ning osa \u00fchendstrateegiast. Maav\u00e4e \u00fchendrelvaliigi teooria \u00fcks l\u00e4htekohti p\u00e4rineb just Venemaalt ja selles on osa ka merej\u00f5ududel. Sellest vaatest on Vene Musta mere laevastiku tegevus igati loogiline ja ootusp\u00e4rane.<\/p>\n \u00dcllatav on muidugi Vene merej\u00f5udude tegelik valmidus v\u00f5i selle puudumine, mille hindamine on L\u00e4\u00e4ne anal\u00fc\u00fctikutele alati v\u00e4ljakutseks. V\u00f5ib \u00f6elda, et ristleja Moskva uppus kehva \u00f5hu- ja avariit\u00f5rjedistsipliini tulemusena, sest kaks Neptun raketti ei oleks pidanud nii suurt laeva uputama. Ka m\u00f5ned Ukraina droonivideod paljastavad puuduliku valmiduse \u2013 laevade tuled \u00f6\u00f6sel p\u00f5levad, meeskond teeb v\u00e4listekil suitsu jms.<\/p>\n Ukraina on rakendanud Vene meres\u00f5jalise m\u00f5tte ajaloost tuntud nn uue koolkonna ideid (vn. k. \u043d\u043e\u0432\u0430\u044f \u0448\u043a\u043e\u043b\u0430[2]<\/a>), mis oli valdav 1920. aastatel. Selle j\u00e4rgi on merev\u00e4e eesm\u00e4rk toetada maav\u00e4ge, kasutades selleks v\u00e4ikeseid ja as\u00fcmmeetrilisi vahendeid. Samas on selge, et see ei ole Ukraina teadlik otsus, vaid pealesunnitud valik.<\/p>\n Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib j\u00e4reldada, et:<\/p>\n See aga ei t\u00e4henda, et me ei peaks L\u00e4\u00e4nemerel ootama j\u00e4rgmist taktikalist \u00fcllatust. Kui gaasi, elektri- ja sidekaablite rikkumisi oleme juba n\u00e4inud, siis mis tuleb j\u00e4rgmiseks?<\/p>\n Autor v\u00e4ljendab artiklis isiklikke vaateid.<\/p>\n [1]<\/a> Ameerika kontradmiral Alfred Thayer Mahani (1840\u20131914) peateos oli 1890. aastal ilmunud \u201eThe Influence of Sea Power Upon History 1660-1783\u201c, mis rajas aluse merev\u00f5imu teooriale ja merev\u00e4estrateegiale (ingl k naval strategy). Briti advokaadi Sir Julian Stafford Corbetti (1854\u20131922) peateos on \u201eSome Principles of Maritime Strategy\u201c 1911. aastast, mis seadis aluse merestrateegiale (ingl k maritime strategy). Kui merev\u00e4estrateegia keskendub vaid merev\u00e4e kasutamisele mere\u00fclemv\u00f5imu saavutamiseks, siis merestrateegia on laiem m\u00f5iste ja k\u00e4tkeb endas ka mere\u00fclemv\u00f5imu kasutamist ning suurde strateegiasse (ingl k grand strategy) panustamist.<\/p>\n [2]<\/a> Oll, A.; Urb, T. Meres\u00f5da. \u2013 Eesti s\u00f5jaline m\u00f5te 1920-1940<\/a>. EMA Occasional Papers, Vol 17. 2023, lk 26\u201346.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui s\u00f5ja alguses ja esimestel aastatel leidsid kajastamist ka efektsed s\u00fcndmused merel, nagu ristleja Moskva uputamine, Maosaare k\u00e4est-k\u00e4tte…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":34642,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,8130,1694,28,29,95,19,25,23,24,262,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-34641","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kaitse-ja-julgeolek","19":"tag-laanemeri","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-ukraina","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-venemaa","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115490551395918688","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34641","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34641"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34641\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34642"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34641"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=34641"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=34641"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\n
\n
\n
\n
\n