J\u00e4rgnev lugu on \u00f5petlik ka Tallinnale, kus punaroheline linnav\u00f5im \u00fcritab kliimav\u00f5itlust pidada.<\/p>\n
\u201cMillisel normaalsel inimesel saab midagi puude vastu olla? Tegelikult mitte kellelgi. Ja seega peaksite tegelikult olema \u00f5nnelik, kui saate t\u00e4na lugeda, et Berliin saab j\u00e4rgmise paari aasta jooksul miljon puud \u2013 kui must-punane linnavalitsus soovib linnapea Kai Wegeneri juhtimisel. V\u00f5i t\u00e4psemalt: kogu Berliini liidumaa esindajatekoda.<\/p>\n
Kuid vaatamata kogu armastusele puude vastu \u2013 selle projekti taga peitub \u00fcks Saksamaa poliitika lugematutest vempudest. Sest see, mille osariigi parlament erakorralisel istungil suure h\u00e4\u00e4lteenamusega otsustas, oli nn \u201ekliimaga kohanemise seadus\u201c.<\/p>\n
Kui veel mitte v\u00e4ga ammu ignoreeris vasakpoolne senat Tegeli lennujaama sulgemise vastu korraldatud referendumit, siis seekord tegutseb ta kohusetundlikult kodanikualgatuse \u201eBaumEsscheid\u201c eest, mis oli taotlenud selle kohta rahvah\u00e4\u00e4letust \u2013 kuid pole veel isegi ellu viidud, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et j\u00e4rgmine etapp, rahvah\u00e4\u00e4letus, oleks juba toimunud.<\/p>\n
\u201cKoalitsioonifraktsioonid CDU ja SPD leppisid alliansiga l\u00e4bi m\u00f5ned muudatused, nii et eeln\u00f5u l\u00e4ks parlamendis l\u00e4bi,\u201d kirjutab \u201cWelt\u201d: \u201cReferendum ja v\u00f5imalik rahvah\u00e4\u00e4letus on n\u00fc\u00fcd laualt maas. Muidugi juhul, kui valitsus laseb end juhtida kliimaaktivistidel \u2013 kes surusid n\u00e4iteks Hamburgis edukalt l\u00e4bi v\u00e4idetava \u201ekliimakaitse\u201c referendumi, mis paneb hansalinnale tohutu koormuse (vt minu saidi artiklit \u201eHamburgi tulevane otsus: t\u00e4isgaas kliimakatastroofi\u201c).<\/p>\n
Seadus n\u00e4eb ette, et 2040. aastaks peaks Berliinis kasvama \u00fcle miljoni puu, \u201eet olla paremini valmis globaalse soojenemisega kaasnevateks kliimamuutusteks\u201c, nagu \u00f6eldakse raportis: \u201eSee on \u00fcle kahe korra rohkem puid kui praegu. Mitu miljardit eurot maksva projekti eest tuleb maksta f\u00f6deraalvalitsuse erifondist. Sellest pangast, kes Berliini v\u00f5la kaudu rahastab 5 miljardit eurot 12 aasta jooksul.<\/p>\n
Ja just siit j\u00f5uamegi asja tuumani. Sest erifond on tegelikult m\u00f5eldud majanduse turgutamiseks ja investeeringute tagamiseks \u2013 mitte ohverdamiseks kliimareligiooni altarile. Selle eesm\u00e4rk on piirata nende massilisi ja absurdseid liialdusi. Selle asemel soovib CDU juhitav Berliin lisaks rahast saadavatele puudele veelgi rohkem roheala kui \u201cjahutussaared\u201d, rohkem vihmaveemajandust ja siduvaid soojategevuskavasid liidumaa ja linnaosa tasandil.<\/p>\n
\u201cMe vajame spetsiaalset fondi, kus tekivad uuendused ja kasv,\u201d \u00fctles Berliini Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja (IHK) peadirektor Manja Schreiner \u201cTagesspiegelile\u201d. \u201cF\u00f6deraalvalitsuse raha on \u201eainulaadne v\u00f5imalus\u201c kaasajastada Saksamaa infrastruktuuri ja saavutada rohkem lisandv\u00e4\u00e4rtust. Kui investeerime 40 protsenti vahenditest t\u00e4navapuudesse, siis me neid eesm\u00e4rke ei saavuta.\u201d<\/p>\n
Kriitika tuleb ka poliitikutelt, nagu \u201cWelt\u201d kirjutab: \u201cSee on t\u00e4ielik nali,\u201d \u00fctles FDP liidumaa esimees Christoph Meyer. \u201cSelle asemel, et investeerida reaalsetesse tulevikuk\u00fcsimustesse, nagu haridus, digitaliseerimine ja kaasaegne infrastruktuur, pannakse raha s\u00f5na otseses m\u00f5ttes maasse. F\u00f6deraalvalitsus annab miljardeid ja selle asemel, et neid vastutustundlikult kasutada, raisatakse need s\u00fcmboolsele poliitikale ja roheliste unistuste projektidele.\u201d<\/p>\n
Raporti kohaselt n\u00e4eb Charite\u2019i peastaabi n\u00f5ukogu esimees Alexander Eichholtz seda sarnaselt. Senat k\u00e4rbib teaduse ja \u00fclikoolide rahastust ning miljardeid oleks vaja ainu\u00fcksi Berliini kliinikute renoveerimiseks, hoiatas ta X-i vahendusel. \u201eAga me kulutame kaks miljardit erifondist puudele, selle asemel, et rahvah\u00e4\u00e4letuse algatajatega t\u00f5siselt r\u00e4\u00e4kida ja elanikele selgitada, et k\u00f5ike ei saa teha.\u201c<\/p>\n
Kui kulukaks kliimaprojekti elluviimine l\u00f5puks t\u00e4pselt l\u00e4heb, on veel ebaselge. \u201cSenati esialgne kuluprognoos eeldas 2040. aastaks 12,1 miljardit eurot, hiljem v\u00e4hendas see 7,2 miljardi euroni ja oli seega peaaegu v\u00f5rdne algatuse enda kulukalkulatsiooniga,\u201d kirjutab \u201cWelt\u201d. \u201cKes tunneb Saksamaal projekte, eriti neid, mida rahastab riik, see teab, et kuluprognoosidel ja tegelikel kuludel on sageli sama palju pistmist kui Friedrich Merzi kantsleri kohuset\u00e4itmisel oma valimislubadustega.\u201d<\/p>\n
Saksamaa aastal 2025 \u2013 see pole enam poeetide ja m\u00f5tlejate, vaid du\u0161ireeglite ja loobumise loosungite maa. Samal ajal kui insenerid, ettev\u00f5tjad ja oskust\u00f6\u00f6lised riigist p\u00f5genevad, levib uus riiklik veendumus: \u00fcks puu s\u00fcdametunnistuse kohta, \u00fcks jahutussaar s\u00fc\u00fckompleksi kohta. Et koolid lagunevad, sillad pannakse kinni ja kliinikud v\u00f5itlevad iga euro eest? Andekas. Peaasi, et kliima aplodeerib.<\/p>\n
Ka see praegune n\u00e4ide n\u00e4itab taas: sa v\u00f5id riigi rikkuda ka siis, kui tahad head \u2013 isegi siis. Berliin istutab n\u00fc\u00fcd tulevikuunistusi maasse ja v\u00f5lgadesse, valades neid ideoloogiaga ja lootes p\u00e4\u00e4sta globaalset kliimat \u201es.o keskmist ilma\u201c. \u00c4kki oleks m\u00f5ttekam panna viirukipulgad templisse? Sest kui vundament mureneb, ei aita \u00fckski varikatus. Muinasjutt kliimaneutraalsest \u00f5nnest \u00e4hvardab muutuda l\u00f5ppm\u00e4nguks \u00fchiskonnas, mis eelistab m\u00e4ngida utoopiat, mitte luua reaalsust.<\/p>\n
Meie, sakslased, tahtsime olla t\u00f5husad. T\u00e4na oleme eeskujulikud. Mitte enam edukad, vaid valgustatud. Mitte \u00fcheski teises riigis maailmas ei liigutata nii palju raha nii v\u00e4hese sisu eest \u2013 ja nii palju poliitikat tehakse nii v\u00e4hese j\u00f5uga. Tulemus: (illusoorse) moraali poolest esirinnas, majanduslikult tagarinnas. Aga v\u00e4hemalt oleme varsti mitte ainult vaesed, vaid ka puhtad. Ja varemete, j\u00e4rjekordade ja elektril\u00fcnkade vahele kasvab ehk palju puid \u2013 aga \u00f5itsengut enam mitte.\u201d<\/p>\n