Eesti majandus kasvab sel aastal 0,6%, kuid suurem eratarbimine ja valitsuse investeeringud annavad 2026. aastal sellele hoogu juurde. Meie prognoosi j\u00e4rgi kiireneb SKP kasv j\u00e4rgmisel aastal 2,3%-ni ja \u00fclej\u00e4rgmisel aastal 2,6%-ni. <\/p>\n
Tugev fiskaalne stiimul aitab majanduskasvu k\u00fcll kiirendada, kuid selle tagaj\u00e4rjel suurenev riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4k muudab majanduse haavatavamaks.<\/p>\n
Eesti majandus v\u00e4ljus langusest alles selle aasta esimeses kvartalis ja esialgsete andmete j\u00e4rgi kasvas SKP esimese kolme kvartaliga p\u00fcsivhindades vaid 0,4%. Eesti ettev\u00f5tete ja majapidamiste \u00fcldine kindlustunne on k\u00fcll aastatagusest tugevam, kuid olulist paranemist t\u00e4navu siiski n\u00e4ha pole. Samuti on kindlustunne j\u00e4tkuvalt allpool pikaajalist keskmist.<\/p>\n
Eesti majanduse olukord paraneb tasapisi<\/p>\n
Inflatsiooni arvestades on Swedbanki kaardimaksete langus aasta teisel poolel s\u00fcvenenud, mis viitab j\u00e4tkuvalt n\u00f5rgale eratarbimisele ning sellest ligi kolmandiku moodustava jaekaubanduse maht ei olnud septembriks eelmise aasta l\u00f5pu tasemest kaugemale j\u00f5udnud. Sisekaubanduse olukord tervikuna on aga veelgi viletsam, kui lisada vaatluse alla aasta alguses kehtestatud s\u00f5idukimaksu m\u00f5jul v\u00e4henenud autom\u00fc\u00fck.<\/p>\n
Kui aga vaadata Eesti majandust tervikuna, siis selle olukord paraneb tasapisi. T\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse, peamise kaupu eksportiva majandusharu tootmismaht kasvab. Vaatamata kaubanduspingetele maailmas, on Eesti kaubanduspartnerite n\u00f5udlus t\u00e4navu tasapisi paranenud, mida on n\u00e4ha ka kaupade ja teenuste ekspordi kasvus.<\/p>\n
Koos intressim\u00e4\u00e4rade langusega on suurenenud kiiresti n\u00f5udlus uute laenude j\u00e4rele. Eluasemelaenud on aasta esimese \u00fcheksa kuuga kasvanud 29% ja mittefinantsettev\u00f5tete laenud isegi 46%. Selline laenukasv suurendab omakorda investeeringuid ja l\u00fckkab tagant majanduskasvu.<\/p>\n
N\u00e4iteks on sel aastal tehtud rohkem eluasemetehinguid, kui kahel varasemal aastal samal ajal ning uute ehituslubade arv on t\u00f5usnud viimase nelja aasta suurimaks. Intressim\u00e4\u00e4rade langus on toonud olulise leevenduse ettev\u00f5tetele ja majapidamiste eelarvetele. Ehkki langenud on ka intressitulu t\u00e4htajalistelt hoiustelt, on majapidamiste laenuportfelli intressikulu v\u00e4henemisel suurem m\u00f5ju.<\/p>\n
V\u00e4lisn\u00f5udlus lubab eksporti kasvatada<\/p>\n
Vaatamata kaubanduspingetele peaks v\u00e4lisn\u00f5udlus j\u00e4rgmisel aastal m\u00f5\u00f5dukalt suurenema ning lubama Eesti ekspordisektoril oma kaupu ja teenuseid rohkem m\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Selleks, et Eesti ekspordisektor suudaks piisavalt reageerida v\u00e4lisn\u00f5udluse suurenemisele, peab selle kulude konkurentsiv\u00f5ime paranema. Viimase nelja aasta jooksul on Eestist eksporditud kaupade hinnad t\u00f5usnud kiiremini, kui mitmel olulisemal kaubanduspartneril. Sel aastal on kaubandustingimuste soodsamaks muutumine juba toetanud konkurentsiv\u00f5ime paranemist, kuna kaupade ekspordihindade kasv on \u00fcletanud impordihindade kasvu ning viimastel kuudel on impordihinnad suurema languse teinud.<\/p>\n
Inflatsioon aeglustub ja majapidamiste ostuj\u00f5ud paraneb j\u00e4rgmisel aastal<\/p>\n
K\u00e4esoleva aasta maksut\u00f5usud on Eestis inflatsioonile tublisti hoogu andnud \u2013 nendest tuleb ligi pool tarbijahindade kasvust. Kaupade ja teenuste v\u00f5rdluses on suurim m\u00f5ju toiduainete hindadel, mille kasv moodustab kogu tarbimiskorvist umbes 30%. Kui sel aastal kasvavad tarbijahinnad meie prognoosi j\u00e4rgi 5,1%, siis j\u00e4rgmisel aastal maksut\u00f5usude m\u00f5ju taandub ja hinnakasv aeglustub 3%-ni. K\u00f5rge inflatsioon koos maksut\u00f5usudega on andnud l\u00f6\u00f6gi majapidamiste ostuj\u00f5ule ning meie hinnangul reaalne eratarbimine sel aastal ei suurene. N\u00f5rgemat eratarbimist p\u00f5hjustab ka h\u00f5ivatute arvu langus, mis aeglustab majandusse j\u00f5udnud palgafondi kasvu.<\/p>\n
Inflatsiooni aeglustumine j\u00e4rgmisel aastal, valitsuse plaanitud tulumaksuvaba miinimumi t\u00f5stmine, maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine ja lastega peredele s\u00f5idukimaksu v\u00e4hendamine suurendavad majapidamiste ostuj\u00f5udu. T\u00f5si, sissetulekute alumistele detsiilidele on maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise m\u00f5ju tagasihoidlikum. Positiivse m\u00f5juga on ka valitsuse otsus t\u00fchistada varem j\u00e4rgmise aasta algusesse plaanitud tulumaksu kahe protsendipunktine t\u00f5us. Vaatamata lubatud kokkuhoiupoliitikale kergitatakse ka avaliku sektori mitmete valdkondade palku ja pensione. Majapidamiste ostuj\u00f5u paranemine peaks j\u00e4rgmisel aastal tarbimise kasvu j\u00e4rk-j\u00e4rgult hoogustama.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6turg muutub pingelisemaks<\/p>\n
Rahvusvahelises v\u00f5rdluses kasutatava t\u00f6\u00f6j\u00f5u-uuringu j\u00e4rgi oli selle aasta esimese \u00fcheksa kuu t\u00f6\u00f6tusem\u00e4\u00e4r \u2013 ligi 8% \u2013 k\u00fcll k\u00f5rgem kui aasta tagasi, kuid registreeritud t\u00f6\u00f6tus on sellest ligi paar protsendipunkti allpool ja on hoopis madalaimal tasemel alates 2020. aastast. Majanduskasvu kiirenemine j\u00e4rgmisel aastal aitab t\u00f6\u00f6kohti juurde luua ja v\u00e4hendada t\u00f6\u00f6puudust 7% l\u00e4hedale. P\u00e4rast k\u00e4esoleval aastal toimunud langust peaks h\u00f5ivatud inimeste arv j\u00e4rgmisel aastal taas suurenema.<\/p>\n
Kuna h\u00f5ivem\u00e4\u00e4r on k\u00f5rge, muudab suurenev n\u00f5udlus t\u00f6\u00f6tajate j\u00e4rele t\u00f6\u00f6turu pingelisemaks. Ettev\u00f5tete vajadus oma kasumlikkust ja kulup\u00f5hist konkurentsiv\u00f5imet parandada ning avaliku sektori kulude kokkuhoid peaksid k\u00fcll palgakasvu aeglustama, kuid \u00fcha pingelisemaks muutuv t\u00f6\u00f6turg vajutab sellele aeglustumisele pidurit. Nii liigubki j\u00e4rgmise aasta palgakasv vaid veidi alla t\u00e4navust 6%.<\/p>\n
J\u00e4rgmisel aastal on riigilt oodata majanduse tugevamat stimuleerimist<\/p>\n
Lisaks majanduse stimuleerimisele maksupoliitika, pensionide ja osade avaliku sektori t\u00f6\u00f6tajate palkade t\u00f5stmise kaudu, suurendab valitsus veel oluliselt oma investeeringuid. Kuigi Eesti valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s on juba praegu Euroopa Liidu \u00fcks k\u00f5rgemaid, t\u00f5stavad suuremad avaliku sektori investeeringud, peamiselt kaitsesse ja taristusse, seda m\u00e4\u00e4ra 2026. aastal veelgi. Samuti suureneb Euroopa Liidu rahade kasutamine.<\/p>\n
Valitsuse plaanitud tugev fiskaalstiimul aitab majanduskasvu k\u00fcll kiirendada, kuid see on riigirahandusele r\u00e4nk koorem ja s\u00fcvendab oluliselt valitsussektori eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki. Kuigi see aitab l\u00fchiajaliselt majanduskasvu kiirendada, v\u00f5ib see halvendada valitsuse v\u00f5imet ootamatute \u0161okkidega toime tulla, muutes majanduse pikemas ettevaates haavatavamaks.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (12) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti majandus kasvab sel aastal 0,6%, kuid suurem eratarbimine ja valitsuse investeeringud annavad 2026. aastal sellele hoogu juurde.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":34786,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,2275,14234,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-34785","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-swedbank","23":"tag-swedbank-as","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115491161049186643","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34785","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34785"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34785\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34786"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34785"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=34785"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=34785"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}