Kui Washington ja London tehingu heaks kiidavad, lahendab see Venemaa jaoks suure probleemi ja samas laiendab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt 71-aastase ettev\u00f5tja naftaimpeeriumi, m\u00e4rgib v\u00e4ljaanne.<\/p>\n
\u0160veitsis registreeritud kaubandusettev\u00f5tte Gunvor, mille T\u00f6rnqvist rajas koos Venemaa president Vladimir Putini tuttavaga Gennadi Timt\u0161enkoga, saab tehingu j\u00e4rgi enda kontrolli alla bensiinijaamu USA-st Sitsiiliani, samuti Euroopa eri paikades asuvaid rafineerimistehaseid ning naftav\u00e4lju L\u00e4his-Idas ja Kesk-Aasias.<\/p>\n
Tehingu v\u00e4ljakuulutamine toimus vaid kolm p\u00e4eva p\u00e4rast seda, kui Lukoil teatas oma varade m\u00fc\u00fcgist \u2014 t\u00fc\u00fcpiline k\u00e4ik T\u00f6rnqvistile, kes on tuntud selle poolest, et liigub kiiresti ja otsustavalt, et konkurente edestada, \u00fctlesid miljard\u00e4riga koost\u00f6\u00f6d teinud v\u00f5i teda tundvad inimesed.<\/p>\n
Tehing v\u00f5ib aga taaselustada avaliku huvi T\u00f6rnqvisti varasema tegevuse vastu N\u00f5ukogude Liidu-j\u00e4rgsel Venemaal. Samal ajal n\u00e4itab tehing, kuidas USA president Donald Trumpi majanduslik surve Venemaale on \u00fcmber kujundanud l\u00e4bipaistmatu naftakaubanduse maailma \u2014 valdkonna, kus iga p\u00e4ev liiguvad miljardid dollarid toornaftas, varustades maailmamajandust ja rikastades vahendajaid nagu T\u00f6rnqvist.<\/p>\n
Lukoil ega Gunvor ei avaldanud tehingu hinda ega selle t\u00e4pset struktuuri. \u00dcks endine kolleeg, kes t\u00f6\u00f6tas 2012. aasta \u00fche teise suure \u00fclev\u00f5tmise kallal, \u00fctles, et isegi T\u00f6rnqvist ei pruugi veel k\u00f5iki detaile teada. “Kui ta n\u00e4eb head tehingut, teeb ta selle \u00e4ra,” \u00fctles allikas.<\/p>\n
M\u00fc\u00fcgiprotsessi j\u00e4lgivad inimesed hindasid, et Lukoili rahvusvahelise haru v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib olla ligikaudu 20 miljardit dollarit. Pankurid \u00fctlesid, et tahavad teada, kui palju Genfis baseeruv Gunvor tehingu eest maksab, kuidas tehingut rahastatakse ja kas T\u00f6rnqvist andis Lukoilile lubaduse, et viimane v\u00f5ib s\u00f5ja l\u00f5ppedes \u00e4ri tagasi osta.<\/p>\n
“Torbj\u00f6rn ei ole andnud kellelegi selliseid lubadusi. \u00dchtegi tagasim\u00fc\u00fcgiklauslit ei ole olemas,” \u00fctles Gunvori pressiesindaja Seth Pietras. Tema s\u00f5nul on ettev\u00f5te taotlenud USA ja \u00dchendkuningriigi sanktsiooniv\u00f5imudelt luba tehingu tegemiseks.<\/p>\n
Lukoili napp teade tekitas \u0161oki kitsas energiat\u00f6\u00f6stuse siseringis. Konkurendid alles uurisid Lukoili varasid, \u00fctlesid m\u00fc\u00fcgiga kursis olevad inimesed. M\u00f5ned polnud veel aru saanud, kuidas \u00fcldse suhelda ettev\u00f5ttega, mis on nii Briti kui USA sanktsioonide all.<\/p>\n
Gunvor suutis kiiresti tegutseda osaliselt seet\u00f5ttu, et oli Lukoiliga juba varem l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidanud, \u00fctles Pietras.<\/p>\n
Ost n\u00e4itab Gunvori-sarnaste tooraineettev\u00f5tete k\u00f5rget riskitaluvust \u2014 nad tegutsevad sageli volatiilsetel turgudel, laenavad raha ettev\u00f5tetele ja valitsustele, kellel mujalt pole v\u00f5imalik laenu saada, ning s\u00f5lmivad tehinguid riikides, kus valitsevad poliitiline ebastabiilsus, konfliktid ning kehtivad sanktsioonid.<\/p>\n
Koroonapandeemia ja Ukraina s\u00f5ja p\u00f5hjustatud turuk\u00f5ikumised on muutnud ettev\u00f5tte \u00e4ri erakordselt tulusaks. Eelmisel aastal teenis Gunvor 136 miljardi dollari suuruse k\u00e4ibe juures 729 miljonit dollarit kasumit \u2013 mis oli \u00fcks ettev\u00f5tte parimaid tulemusi \u00fcldse.<\/p>\n
“Kauplejad on traditsiooniliselt valmis v\u00f5tma rohkem poliitilist riski kui suured naftafirmad \u2014 ja praegu on neil ka raha, mis p\u00f5leb taskus,” \u00fctles Houstoni \u00fclikooli professor Craig Pirrong, kes uurib tooraineturge.<\/p>\n
Siiski v\u00f5ib selle tehingu rahastamine olla keeruline, kuna L\u00e4\u00e4ne pangad suhtuvad Venemaaga seotud tehingutesse ettevaatlikult. L\u00f5plikud \u00fcksikasjad on veel t\u00e4psustamisel, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4tab Gunvor osa tulevasest kasumist Lukoilile v\u00e4ljan\u00f5udmiseks s\u00f5jaj\u00e4rgseks ajaks, \u00fctlesid asjaga kursis olevad inimesed.<\/p>\n
T\u00f6rnqvist kasvas \u00fcles Stockholmis, kus ta \u00f5ppis \u00e4rijuhtimist. Oma karj\u00e4\u00e4ri alustas ta 1970. aastatel BP-s, kui naftaturud avanesid p\u00e4rast Araabia naftaembargode \u0161okki. P\u00e4rast t\u00f6\u00f6d kahes kauplemisfirmas asutas ta 1990. aastate keskel ettev\u00f5tte, mis m\u00fc\u00fcs Vene k\u00fctte\u00f5li Eestist.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4nest p\u00e4rit ettev\u00f5tjad kogunesid toona endistele N\u00f5ukogude Liidu aladele, et kaubelda nafta ja metallidega. Peagi \u00fchendas ta j\u00f5ud Gennadi Timt\u0161enkoga, endise N\u00f5ukogude kaubandusametnikuga, kes tundis Putinit Peterburist, ajast, mil tulevane president t\u00f6\u00f6tas linnavalitsuses. T\u00f6rnqvist ja Timt\u0161enko rajasid 1997. aastal Gunvori eelk\u00e4ija.<\/p>\n
P\u00e4rast seda, kui Timt\u0161enko ostis 2003. aastal villa Genfi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, ostis T\u00f6rnqvist maja otse \u00fcle tee. M\u00f5lemad on kirglikud tennisem\u00e4ngijad.<\/p>\n
Duo t\u00f5usis maailma suurte kauplejate hulka umbes samal ajal, kui T\u00f6rnqvist sai teada, et Moskva kavatseb konfiskeerida naftav\u00e4ljad Putini kriitikult Mihhail Hodorkovskilt. Gunvor korraldas kiiresti, et toornafta vool globaalsele turule ei katkeks, r\u00e4\u00e4kis ta raamatu “The World for Sale” autoritele.<\/p>\n
See samm muutis v\u00e4ikese Balti ettev\u00f5tte \u00fcheks maailma suurimaks kauplemisfirmaks. Mingil hetkel vahendas Gunvor kuni 30 protsenti Venemaa meritsi eksporditavast toornaftast. Pietrasi s\u00f5nul seisnes ettev\u00f5tte edu logistikav\u00f5imekuses.<\/p>\n
“Me ei eita, et meil on suurep\u00e4rased kontaktid,” \u00fctles T\u00f6rnqvist 2007. aastal Reutersile antud haruldases intervjuus. “Kuid Putini v\u00f5i tema t\u00f6\u00f6tajate kaasamine sellesse dialoogi on spekulatsioon,” lisas ta.<\/p>\n
J\u00e4rgmisel aastal nimetas Timt\u0161enko kuulujutte, et ta oli t\u00f6\u00f6tanud Vene julgeolekuteenistustes, “muinasjutuks”, ning \u00fctles Wall Street Journalile, et tal pole aega oma vana tuttava ja judopartneri Putiniga kohtuda.<\/p>\n
P\u00e4rast seda, kui Venemaa annekteeris 2014. aastal Krimmi, kehtestas USA Timt\u0161enko vastu sanktsioonid, mis viisid Gunvori peaaegu kokkuvarisemiseni. Toonase presidendi Barack Obama administratsioon v\u00e4itis, et Putinil endal oli Gunvoris investeeringuid ja v\u00f5imalik ligip\u00e4\u00e4s selle rahale \u2014 s\u00fc\u00fcdistused, mida ettev\u00f5te nimetas “valeks ja naeruv\u00e4\u00e4rseks”.<\/p>\n
Et firmat p\u00e4\u00e4sta, ostis T\u00f6rnqvist Timt\u0161enko osaluse v\u00e4lja. Ta m\u00fc\u00fcs Vene varasid ja rajas uusi \u00e4risuundi, eelk\u00f5ige veeldatud maagaasis ja USA turul.<\/p>\n
“Gunvor puhastas oma maine p\u00e4rast Vene sanktsioone, kuid kogu ettev\u00f5te p\u00f5hineb ajalooliselt Vene \u00e4ritegevusel, kontaktidel ja teabel,” \u00fctles Oxfordi \u00fclikooli energia\u00f5ppej\u00f5ud ja endine Gazpromi kauplemisjuht Adi Imsirovic.<\/p>\n
T\u00f6rnqvisti, keda tuttavad kirjeldavad kui vaoshoitud, kuid k\u00f5rgeid standardeid n\u00f5udvat inimest, viis tee USA-sse, kuhu ta laienes hoogsalt. Ta investeeris aktiivselt purjetamisse, sponsoreeris America’s Cupi meeskonda ja propageeris v\u00f5istlust kui k\u00f5rgtehnoloogilist ekstreemspordiala.<\/p>\n
“Mulle meeldib v\u00f5istelda ning purjetamises olen saanud teha seda k\u00f5rgeimal tasemel,” \u00fctles ta Wall Street Journalile 2017. aastal.<\/p>\n
T\u00f6rnqvist ei katkestanud kunagi t\u00e4ielikult sidemeid Venemaaga. Gunvor j\u00e4i oluliseks naftat eksportivaks ettev\u00f5tteks ja hoidis osalust suures Peterburi terminalis. Ettev\u00f5tte esindaja s\u00f5nul ei olnud seda v\u00f5imalik m\u00fc\u00fca. Nagu paljud teisedki tooraineturu juhid, k\u00fclastas T\u00f6rnqvist Rosnefti Moskva peakorterit kuni 2022. aasta Ukraina sissetungini, \u00fctlesid kohtumistega kursis olevad inimesed.<\/p>\n
P\u00e4rast Putini r\u00fcnnakut Ukrainale v\u00e4hendas Gunvor kiiresti oma kauplemistegevust, kinnitavad laevanduse andmed ja allikad.<\/p>\n
Lukoili tehing, mis on suurim mitmest viimasest omandamisest, annab T\u00f6rnqvistile v\u00f5imaluse tulevikus rahulikult taanduda. Ta on \u00f6elnud, et soovib hoida Gunvori oma perekonna k\u00e4es \u2014 tema poeg Fredrik t\u00f6\u00f6tab firmas juhina. Kui see ei \u00f5nnestu, v\u00f5ib ettev\u00f5tet, millel on suured materiaalsed varad, olla lihtsam m\u00fc\u00fca kui raskesti hinnatavat kauplemisfirmat. Praegu aga ei paista T\u00f6rnqvistil olevat kavatsust hoogu maha v\u00f5tta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui Washington ja London tehingu heaks kiidavad, lahendab see Venemaa jaoks suure probleemi ja samas laiendab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt 71-aastase…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":34869,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,16309,21,28,29,9691,95,4257,19,25,2797,23,24,17919,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-34868","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-gunvor","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-lukoil","22":"tag-maailm","23":"tag-nafta","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-sanktsioonid","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-torbjorn-tornqvist","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-venemaa","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115491632899094105","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34868","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34868"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34868\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34869"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34868"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=34868"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=34868"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}