Financial Timesi endine Euroopa-toimetaja ja n\u00fc\u00fcdne majanduse, rahanduse ja poliitika vaatleja David Marsh on \u00fcllitanud teose Euroopa probleemidest, pealkirjaga “Kas Euroopa j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima? Lugu kontinendist killustunud maailmas” (David Marsh, “Can Europe Survive? The Story of a Continent in a Fractured World”, 2025).<\/p>\n
Kuna autor p\u00f6\u00f6rab palju t\u00e4helepanu rahandusele, majandusele ja eraldi veel pangandusele, millest ma eriti palju ei tea, keskendun raamatu vaatlemisel minu jaoks arusaadavamatele teemadele. Saksa Bundesbanki president Joachim Nagel kirjutab eess\u00f5nas, et paljuga on ta n\u00f5us, kuid mitte k\u00f5igega. Mul on sama tunne.<\/p>\n
David Marsh n\u00e4eb oma t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgina poliitika, majanduse, kaitse- ja julgeolekuteemade omavaheliste seoste selgitamist. Taas v\u00f5imule saanud Donald Trumpi loosung “Ameerika eelk\u00f5ige” t\u00e4hendab tema arvates samaaegselt, et “Euroopa huvid viimasena”. Praegustes oludes n\u00e4eme ka, et r\u00f5huasetus rahvuslikkusele v\u00f5idab toetust mitte ainult teoreetilises plaanis. Seda serveeritakse ka poliitiliselt ja pahatihti solvavas vormis.<\/p>\n
N\u00e4eme seda ka Venemaa ekspansionistlikes ambitsioonides, kuid ka osade poliitikute soovis laiendada oma rahvuslikku m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri majandusliku ja s\u00f5jalise surve l\u00e4bi. Ja muide, Marshi arvates on Trumpi ja Vladimir Putini puhul t\u00e4heldatav erakordne ps\u00fchholoogiline ja poliitiline parallelism. Ehk see selgitab ka Trumpi k\u00e4itumist vis-\u00e0-vis Vene liider.<\/p>\n
Euroopa haavatavus kasvas Ameerika j\u00f5u ees neljas valdkonnas: energeetika, kaitsev\u00f5ime, t\u00f6\u00f6stus ja raha. Lisaks tugevdas Venemaa invasioon Ukrainas Vene-Hiina partnerlust, mis v\u00f5ib areneda vormiliseks liiduks. K\u00f5ik see toimus Euroopa jaoks keerulisel ajal, mil majandus k\u00f5ikus ja eelarved olid pingelised, Atlandi allianss habras, valitsesid sotsiaalselt l\u00f5hestavad r\u00e4ndeprobleemid ja poliitiline juhtimine oli n\u00f5rgim p\u00e4rast 1930. aastaid.<\/p>\n
Praegu on k\u00fcsimus selles, kas Euroopa suudab s\u00e4ilitada niinimetatud Euroopa elulaadi p\u00f5hiosad: multikultuursuse, demokraatia, j\u00f5ukuse, haridustaseme, t\u00f6\u00f6stusliku arengu ja sotsiaalkaitse. V\u00f5i alistub ta v\u00e4lisj\u00f5ududele maailmas, mis jaguneb USA ja Hiina antagonistlikeks m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rideks.<\/p>\n
USA ja Hiina hakkavad v\u00e4ltimatult kasutama jaga ja valitse p\u00f5him\u00f5tet. Tasakaalu hoidmine Euroopa Liidu sees ja suhetes v\u00e4lispartneritega on aga v\u00e4ga keeruline tasakaalutrikk. USA-ga suhtlemisel peab j\u00e4\u00e4ma strateegiliseks eesm\u00e4rgiks suhete tugevdamine v\u00f5i v\u00e4hemalt taastamine.<\/p>\n
Seda saab saavutada \u00fcksnes j\u00f5upositsioonilt ja see saab omakorda toimuda ainult l\u00e4bi Euroopa suurema solidaarsuse ja \u00fchtsuse, kaasa arvatud liitu mitte kuuluva Suurbritanniaga. Omaette probleem on liidri puudumine. Saksamaa on majandusstagnatsioonis, Prantsusmaa tavakohaselt ebastabiilne ja praegu languse k\u00fc\u00fcsis. Paljudes riikides on t\u00f5usnud parem\u00e4\u00e4rmuslikud parteid, mis v\u00e4hendab valmisolekut kompromissideks, millele n\u00fc\u00fcdisdemokraatia tugineb. On t\u00f5sine oht, et Euroopa surutakse Hiina ja USA vahele nii kaubanduses, julgeolekus kui ka tehnoloogias.<\/p>\n
Suhetes Venemaaga on esiplaanil kolm t\u00f5ika, mis on olulise t\u00e4htsusega ka Ukraina ja seel\u00e4bi Euroopa praeguse ja tulevase kursi jaoks. Esiteks olid arengud pea kogu aeg USA kontrolli all ja sealt l\u00e4htus p\u00f5hiline m\u00f5ju. Teiseks ei suhtunud l\u00e4\u00e4s Venemaasse piisava austusega, v\u00e4ltimaks selle tagasilangemist triumfi otsimisse. Autor viitab, et n\u00f5ukariigile anti selle l\u00f5ppfaasis korduvalt lubadusi, et NATO ei laiene ida suunas. See ei \u00f5igusta Vene agressiooni, kuid selgitab Vene taju olukorra arengust.<\/p>\n
“On t\u00f5endeid, et USA arvestas Vene kibestumise riskiga ja Ukraina s\u00f5jaga kui hinnaga, mida tuli tasuda Ameerika domineerimise eest Kesk- ja Ida-Euroopas.”<\/p>\n
Kolmandaks, s\u00f5jaoht juhul, kui Venemaad survestatakse Ukraina k\u00fcsimuses, oli korduvalt v\u00e4lja \u00f6eldud erinevate poliitikute poolt, olgu m\u00e4rgitud James Baker, Bill Clinton, Boriss Jeltsin ja Putin. Kuid seda ei v\u00f5etud arvesse. On t\u00f5endeid, et USA arvestas Vene kibestumise riskiga ja Ukraina s\u00f5jaga kui hinnaga, mida tuli tasuda Ameerika domineerimise eest Kesk- ja Ida-Euroopas.<\/p>\n
Mis puutub NATO mittelaienemise lubadusse, siis toob Marsh kinnituseks katkendi Saksa arhiivides olevast \u00fcleskirjutusest Bakeri kohtumiselt Mihhail Gorbat\u0161oviga, kuid sellest katkendist on ka selgelt n\u00e4ha, et jutt k\u00e4is NATO v\u00e4gede liigutamisest Ida-Saksamaale, mitte mujale.<\/p>\n
Pealegi leiti Valges Majas, et Baker on \u00fcletanud volitusi ja koostati kiri m\u00e4rkusega, et \u00fchendatud Saksamaa j\u00e4\u00e4b NATO-sse ja v\u00e4lditi igasuguste kohustuste v\u00f5tmist alliansi laienemise osas. Lisaks viitas George Bush kohtumisel Gorbat\u0161oviga Helsingi 1975. aasta l\u00f5ppaktile, mille kohaselt igal riigil on \u00f5igus valida enesele sobiv allianss ja ta k\u00fcsis, kas see kehtib ka Saksamaa puhul. \u00dcllatuslikult vastas Gorbat\u0161ov jaatavalt.<\/p>\n
Pealegi ei olnud laienemine mitte NATO aktiivsus, vaid liikmesust taotlevate riikide surve tulemus. Dokumendid kinnitavad, et Clintoni administratsioon sai aru, et laienemise puhul v\u00f5ib Ukraina j\u00e4\u00e4da ohvri rolli, kuna j\u00e4\u00e4b Venemaa ja NATO vahele. M\u00e4rgiti aga, et ukrainlastele ei maksa seda \u00fctelda enne, kui tuumarelva v\u00e4ljaviimine Ukrainast juba k\u00e4imas on, v\u00e4ltimaks neile ettek\u00e4\u00e4nde andmist tuumaarsenali s\u00e4ilitamiseks. Venelastele aga toonitati, et mingit otsust ega ajakava laienemiseks ei ole.<\/p>\n
Putin kohtus presidendiks saamise j\u00e4rel Clintoniga ja taas oli jutuks ka Venemaa v\u00f5imalik NATO-ga liitumine. Putin m\u00e4rkis, et ta on seda juba varem teoreetiliselt toetanud. J\u00e4ttes k\u00fcll m\u00e4rkimata, et tema varasema toetuse juures oli klausel, et enne peab NATO loobuma s\u00f5jalise \u00fchenduse rollist.<\/p>\n
J\u00e4rgnesid Putini esinemine 2007 M\u00fcncheni julgeolekukonverentsil, Gruusia, Krimm ja nii edasi. Tee Vene suuragressioonini oli Marshi s\u00f5nul t\u00e4is valearvestusi ja ekslikke s\u00f5numeid m\u00f5lemal poolel. 2014. aasta Krimm ja Ida-Ukraina j\u00e4id l\u00e4\u00e4ne tugeva reageeringuta ehk v\u00f5ib \u00f6elda, et l\u00e4\u00e4s jalutas kinnisilmi praegusesse kriisi.<\/p>\n
M\u00f5rvarlik k\u00e4itumine Ukraina suhtes on ilmekas n\u00e4ide Vene traditsioonilisest maailmavaatest. \u00dcks saksa vaatleja m\u00e4rkis, et Krimm ja Ukraina ei olnud midagi muud kui esimene samm mitmeastmelises protsessis. Putin tahab kindlustada oma diktatuuri, luua alternatiivi l\u00e4\u00e4ne mudelile ja taastada Venemaa koht Euroopas.<\/p>\n
Stalini s\u00f5jaj\u00e4rgsed eesm\u00e4rgid olid kindlustada iseennast, oma re\u017eiimi, oma riiki ja oma ideoloogiat, just selles j\u00e4rjekorras. Sama p\u00e4deb Putini puhul, kes on h\u00e4vitanud suure osa lootusest, et Venemaast v\u00f5iks saada kaasaegne riik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Financial Timesi endine Euroopa-toimetaja ja n\u00fc\u00fcdne majanduse, rahanduse ja poliitika vaatleja David Marsh on \u00fcllitanud teose Euroopa probleemidest,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5057,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[6481,26,27,17924,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,326,28,29,95,54,19,25,52,51,1049,23,24,262,22,325,20,96,30,2511,661,92,93,94],"class_list":{"0":"post-34878","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-bill-clinton","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-david-marsh","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-harri-tiido","20":"tag-harri-tiido-taustajutud","21":"tag-headlines","22":"tag-hiina","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-nato","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-prantsusmaa","30":"tag-saksamaa","31":"tag-soda","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-ukraina","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-usa","37":"tag-uudised","38":"tag-venemaa","39":"tag-viimased-uudised","40":"tag-vikerraadio","41":"tag-vladimir-putin","42":"tag-world","43":"tag-world-news","44":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115491676137460553","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34878","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34878"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34878\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5057"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34878"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=34878"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=34878"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}