{"id":349,"date":"2025-09-20T16:23:16","date_gmt":"2025-09-20T16:23:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/349\/"},"modified":"2025-09-20T16:23:16","modified_gmt":"2025-09-20T16:23:16","slug":"room-koorilaulust-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/349\/","title":{"rendered":"R\u00f5\u00f5m koorilaulust – Sirp"},"content":{"rendered":"

Koorilaul on eestlasi \u00fchendanud aasta\u00adk\u00fcmneid, s\u00f5ltumata vanusest, p\u00e4ritolukohast, soost vms. On teada t\u00f5de, et \u00fcheskoos laulmine tekitab inimestes \u00fchtekuuluvustunnet. \u00dchise identiteedi loomise k\u00f5rval tugevdab see ka juba olemasolevat identiteeti. Laulavad ka LGBTQ+-inimesed ning 2017. aastal moodustati Eesti esimene LGBTQ+-segakoor Vikerlased.<\/p>\n

Tutvustame siinkohal 2022. aastal tehtud uuringut, mille tulemused on ilmunud kahe teadusartiklina.* Uurisime, miks on Eestis vaja eraldi soo- ja seksuaalv\u00e4hemusi koondavat laulukoori, miks on Eesti LGBTQ+-inimesed ning nende s\u00f5brad ja toetajad liitunud kogukonnakooriga Vikerlased, mis motiveerib neid laulma ning kuidas toetab kooslaulmine nende identiteedi\u00adpoliitikat ja ps\u00fchholoogilist heaolu.<\/p>\n

Kui Eesti esimene LGBTQ+-segakoor Vikerlased asutati 2017. aastal, siis mujal maailmas loodi samalaadseid kollektiive juba palju varem, n\u00e4iteks USAs 1970. aastatel geide vabastusliikumise ja teise laine feminismi tuules. T\u00e4nap\u00e4eval on neist kooridest l\u00e4\u00e4neriikides saanud LGBTQ+-kultuuri olulised institutsioonid. Eestis on Vikerlased esimene nii pikaajaline, stabiilne ja avalik muusikakollektiiv, kus LGBTQ+-identiteet m\u00e4ngib keskset rolli.<\/p>\n

Individuaalsest r\u00fchmaidentiteediks<\/p>\n

Kuigi Vikerlaste lauljate kooristaa\u017e on erinev ja enamik on m\u00f5nes kooris laulnud, on nad otsustanud liituda just LGBTQ+-kooriga. Fookusgrupi ja s\u00fcvaintervjuust selgus, et Vikerlastes saavad kokku v\u00e4ga erineva LGBTQ+-identiteediga ning eri vanuses ja professionaalse taustaga inimesed kooli\u00f5pilastest vanema\u00adealisteni, nii Eesti kui\u00a0ka v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu. Koori kogukondlikkust r\u00f5hutab asjaolu, et koori p\u00e4\u00e4semiseks ei tehta katseid. Nii t\u00f5usis uuringus esile liikmete tugev grupiidentiteet, mis on sama oluline kui isiklik identiteet. Koorilauljad saavad kuuluda laiemalt LGBTQ+-inimeste r\u00fchma, aga ka m\u00e4\u00e4ratleda t\u00e4pselt oma soo- ja seksuaalidentiteeti, kogedes samal ajal lugupidavat suhtumist.<\/p>\n

Koori sotsiaalne mitmekesisus tuleneb k\u00f5nelejate s\u00f5nul ka sellest, et LGBTQ+-kogukonnal on Eestis v\u00e4he \u00fchistegevust. Nagu \u00fctles kooriliige Kr\u00f5\u00f5t (siin ja edaspidi osalejate nimed muudetud, v.a dirigendi puhul): \u201eMa tulin ja tahan j\u00e4\u00e4da, sest siin on t\u00f5esti toredaid inimesi. On loomise r\u00f5\u00f5m. Siin on hea olla, sest sa tunned, et sind toetatakse ja sinust hoolitakse ning loomulikult julgustatakse. See on k\u00f5ige t\u00e4htsam.\u201c Koor pakub osalistele turvalist keskkonda ning sotsiaalset mitmekesisust soodustab segakoori formaat, mis n\u00f5uabki eri h\u00e4\u00e4ler\u00fchmi.<\/p>\n

K\u00f5nelejad t\u00f5id esile teisigi p\u00f5hjusi, miks just selles kooris laulda: hea ja kaasav juhtimine, p\u00fchendunud koorijuht ning teised juhtfiguurid. V\u00e4\u00e4rtustatakse ka seda, et teiste LGBTQ+-inimeste hulgas p\u00fc\u00fcavad liikmed teadlikult hoiduda \u00fcksteist stereot\u00fcpiseerimast. N\u00e4iteks ei r\u00e4\u00e4gi dirigent nais- ja meesh\u00e4\u00e4ltest, vaid h\u00e4\u00e4ler\u00fchmadest.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Laulupeol LGBTQ+-koorina esinemine lasi Vikerlastel tunda, et selle liikmed on Eesti \u00fchiskonnas aktsepteeritud ja neile ei keelata ligip\u00e4\u00e4su eesti kultuuri olulisimatele institutsioonidele. \u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0\u00a0Kaupo Kikkas<\/p>\n

Laulupidu, pride ja luteri kirik<\/p>\n

Lauljaid motiveerib kolm institutsiooni, mida n\u00e4hakse \u00fchiskonnas sageli \u00fcksteist v\u00e4listavana: pride, laulupidu ja luteri kirik. See v\u00e4ljendab veelgi lauljate identiteetide n\u00fcansirikkust ning vaidlustab stereot\u00fc\u00fcbi, justkui v\u00e4listaks LGBTQ+-kogukonda kuulumine eesti patriotismi v\u00f5i usu. Laulupeol LGBTQ+-koorina esinemine lasi kooril tunda, et selle liikmed on Eesti \u00fchiskonnas aktsepteeritud ja neile ei keelata ligip\u00e4\u00e4su eesti kultuuri olulisimatele institutsioonidele. Ka Keio Soomelt, kes oli uuringu ajal koori dirigent, s\u00f5nastas: \u201eMa olen jumalast kindel, et LGBTQ+-inimesed on olnud laulupeol esimesest [peost] peale. [\u2014] Meie jaoks on see kogukonna normaliseerimise protsess. Nagu meil on institutsioonip\u00f5hised koorid, n\u00e4iteks Maksu- ja Tolliameti koor, ning elukutsep\u00f5hised, nagu metsameeste koor, miks siis mitte LGBT-koor? See ei pea olema teistest kuidagi erinev.\u201c<\/p>\n

Nagu laulupidu kinnitab eestlust, on ka pride olnud l\u00e4\u00e4nemaailmas \u00fcle poole sajandi LGBTQ+-inimestele t\u00e4htis s\u00fcmbol. Pride-festivalide algust seostatakse 1969. aasta Stonewalli rahutustega, mil LGBTQ+-inimesed astusid New Yorgis vastu politseiv\u00e4givallale. Kuigi samalaadseid \u00fclest\u00f5use toimus samal ajal teisteski USA linnades, kujunes just Stonewallist n-\u00f6 geih\u00e4bile (pride \u2013 ingl \u2019uhkus\u2019) vastandumise v\u00f5rdkuju. Eestis korraldati esimene pride 2004. aastal Tallinnas, 35 aastat p\u00e4rast Stonewalli, ning see on saanud p\u00e4rast vaheaega taas v\u00e4ga populaarseks.<\/p>\n

Ka regulaarsed etteasted kodu- ja v\u00e4lismaistel pride\u2019idel on Vikerlastele enesestm\u00f5istetavad, sest \u201ekui me oleme LGBT-koor, siis kus me veel peaksime laulma, kui mitte pride\u2019il\u201c, nagu kooriliikmed \u00fcksmeelselt \u00fctlesid. Pride\u2019ile omistatud t\u00e4htsus n\u00e4itab Eesti puhul seda, et osalejad p\u00f5imivad \u00fcleilmse n\u00e4htuse oma siinse N\u00f5ukogude Liidu repressioonide kogemuse ja ajaloom\u00e4luga. 1969. aasta kogemus LGBTQ+-inimeste kiusuga l\u00e4\u00e4nes resoneeris Vikerlaste vanemate liikmetega: oli ju homoseksuaalsus N\u00f5ukogude Eestis kriminaliseeritud ja LGBTQ+-inimesed tagakiusatud. Ent pride\u2019i v\u00e4\u00e4rtustavad ka vabas Eestis s\u00fcndinud nooremad kooriliikmed, kellele on loomulik, et oma identiteeti ei pea varjama ega h\u00e4benema.<\/p>\n

Koor kasutab muusikat ka \u00f5igluse eest seismiseks, n-\u00f6 pehme aktivismina. Kui varasematel aastatel on pride\u2019idel sageli osalenud professionaalsed lauljad ja b\u00e4ndid, kes ei kuulu LGBTQ+-kogukonda, siis viimastel aastatel on olnud oluline pakkuda lava eelk\u00f5ige kogukonna liikmetele. Vikerlased j\u00f5udsid lavale enne seda tendentsi ning lauljadki uskusid, et oma kogukonnaliikmete n\u00e4gemine laval julgustab ka LGBTQ+-publikut lava ees.<\/p>\n

Viimase aspektina kerkis esile luteri kirik. Suhe kirikuga, mis esmapilgul v\u00f5ib paista \u00fcllatava leiuna, peitub koori ajaloos \u2013 koor kasvas v\u00e4lja geikristlaste kogunemisest. Eesti avalikus diskursuses on usuinstitutsioonid olnud sageli LGBTQ+-\u00f5iguste suhtes ametlikult kriitilised, soosides veendumust, et religioon ja LGBTQ+-identiteet v\u00e4listavad teineteise. Ent Vikerlaste liikmed peavad kirikut ja kogudust k\u00fclalislahkeks paigaks, kus nad tunnevad end oodatuna. \u00dchtlasi mainiti kirikuakustikat, mis suurendab esinemise esteetilist elamust.<\/p>\n

Muusika ja vaimne heaolu<\/p>\n

Uuringuperioodil antud kontserdi repertuaarivalik oli t\u00e4hendusrikas. Iga laul kandis olulist otsest v\u00f5i varjatud s\u00f5numit LGBTQ+-kogukonna (geih\u00fcmnid), koori v\u00f5\u00f5rustava paiga (nt soomekeelne laul), aga ka rahvusvahelise poliitika kohta (nt ukrainakeelne laul). N\u00e4htavalt tavalise kooriesinemise taga peitusid olulised poliitilised s\u00f5numid, kuid peale n-\u00f6 pehme j\u00f5u on muudki olulist. M\u00f5ni laul v\u00f5is olla k\u00fcll tehniliselt keerukas, kuid ometi lauljate lemmik. See n\u00e4itas, et lauljad ootavad ka kunstilist dimensiooni, mille saavutamiseks tuleb \u00fchiselt pingutada ja harjutada.<\/p>\n

Statistika j\u00e4rgi on Eestis koorilaul k\u00f5igis vanuser\u00fchmades \u00fcks levinumaid harrastusi. Laulupeole p\u00e4\u00e4semise soovi k\u00f5rval on koorilaul populaarne, sest muusikal on teaduslikult t\u00f5endatud emotsioone reguleeriv positiivne m\u00f5ju. Vaimse tervise teemad ei ole kooris tabu, samuti m\u00f5istetakse, et koorilaul tuleb kasuks. Koori liikmed on ka \u00fcldiselt vaimse heaolu hoidmise meetoditega kursis ning v\u00e4\u00e4rtustavad tervislikke ja tasakaalus eluviise.<\/p>\n

Koorilauluharrastuse juurde kuuluvad ka avalikud esinemised, mis v\u00f5ivad \u00e4revamates tekitada siiski ebamugavust. Viisime Vikerlaste kooris l\u00e4bi k\u00fcsitluse \u00e4revuse ja meeleolun\u00e4itajate kohta enne ja p\u00e4rast proovi ning esinemist. Selgus, et keskmiselt m\u00f5jutasid nii proov kui\u00a0ka esinemine lauljate meeleolu positiivselt (tuju l\u00e4ks paremaks), samal ajal kui \u00e4revusn\u00e4itajad langesid. Proov ja esinemine on siiski erinevad olukorrad. Kui proovis oli n\u00e4itajates n\u00e4ha lihtsalt muutust paremuse poole, siis esinemise puhul olid need muutused statistiliselt t\u00e4helepanu\u00adv\u00e4\u00e4rsed. Seega, esineda tasub, sest sellest saab suurema positiivse laengu kui igan\u00e4dalasest kooriproovist.<\/p>\n

Virtuaalsete kogukondade ja tutvumisrakenduste esilet\u00f5usuga on paljude (muu hulgas) LGBTQ+-inimeste suhtlusviis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt muutunud. Selle taustal t\u00f5usis esile, et koor on osalejatele turvaline v\u00f5imalus tutvuda teiste LGBTQ+-kogukonna liikmetega. Kooris on nende s\u00f5nul v\u00e4hem sundsuhtlust ja tegevus orgaanilisem. Koos laulmine on lasknud rahulikumalt kapist v\u00e4lja tulla ja toetanud osalejate vaimset heaolu ka neil aastail, mil poliitikas tulid j\u00f5uliselt esile parempopulistid.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n

Koorilaul toetab Vikerlaste liikmeid neljas punktis. Esiteks sotsiaalselt, pakkudes v\u00f5imalust veeta aega inimestega, kellega jagatakse samalaadset heteronormatiivsest erinevat identiteeti. Teine p\u00f5hjus on institutsionaalne: osalejad said minna laulupeole, pride\u2019ile ja kirikusse, n\u00e4hes neid oma identiteedi eri tahkudena, mitte \u00fcksteist v\u00e4listavatena. Kolmandaks toetab koorilaul vaimset heaolu: koor on turvaline koht, kus arutleda vaimse tervise teemade \u00fcle, \u00fcksteisest hoolida ja tunda end kaitstuna. Viimaks on t\u00e4htis muusika ise: nauding n\u00f5udliku repertuaari edukast esitusest pakub r\u00f5\u00f5mu, mida liikmed \u00fcksi lauldes ilmselt ei kogeks.<\/p>\n

Samalaadsete kogemustega inimesi \u00fchendavad laulukoorid v\u00f5imestavad osalisi. Ilmselt ei oleks piisanud Vikerlaste loomiseks ja koosp\u00fcsimiseks vaid soovist laulda v\u00f5i kuuluda kogukonda. Pigem hoiabki Vikerlasi elus ja tegusana muusika ja kaasava kogukonna s\u00fcmbioos. Kindlasti tasuks teistelgi v\u00e4hemus-, alaesindatud v\u00f5i haavatavatel r\u00fchmadel koos laulda, sest selline \u00fchistegevus lisab kunstilisele ka vaimse heaolu eesm\u00e4rgi. Nii saab turvaliselt suurendada sallivust ja tunnistada eri kogemusi \u00fchiskonnas laiemalt.<\/p>\n

* Brigitta Davidjants, Marju Raju, Identity and Mental Well-Being: A Case Study of the Estonian Vikerlased LGBTQ+ Mixed Choir. \u2013 Journal of Ethnology and Folkloristics 2025, nr\u00a019 (1), lk\u00a0189\u2013206. https:\/\/doi.org\/10.2478\/jef-2025-0009; Marju Raju, Brigitta Davidjants, Juhtumiuuring harrastuskoorilauljate meeleolu- ja \u00e4revusn\u00e4itajate muutustest proovi- ja kontserdisituatsiooni v\u00f5rdluses LGBTQ+ segakoori Vikerlased n\u00e4itel.\u00a0\u2013 Res Musica 2024, nr\u00a016, lk\u00a089\u2013106. https:\/\/doi.org\/10.58162\/remf-rz26. Uuringul on eetikakomitee luba ning ilmunud tekstid on koosk\u00f5lastatud koori esindajaga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Koorilaul on eestlasi \u00fchendanud aasta\u00adk\u00fcmneid, s\u00f5ltumata vanusest, p\u00e4ritolukohast, soost vms. On teada t\u00f5de, et \u00fcheskoos laulmine tekitab inimestes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":350,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84],"tags":[37,33,35,173,34,36,585,140,215,144],"class_list":{"0":"post-349","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-muusika","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-lgbtq-inimeste-olukorra-kaardistamine","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-music","17":"tag-muusika"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/349","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=349"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/349\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/350"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=349"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=349"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=349"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}