Alates 2024\/2025. \u00f5ppeaastast \u00f5petavad kehalise kasvatuse \u00f5petajad koolis lapsi liikumis\u00f5petuse ainekava j\u00e4rgi. See ei ole uus nimetus kehalisele kasvatusele, see on muutus m\u00f5tteviisis, kuidas me koolis, kodus ja \u00fchiskonnas \u00fcldse liikumisse suhtume, kirjutab Hasso Paap.<\/p>\n
Veel hiljuti t\u00e4hendas kehaline kasvatus normatiivide t\u00e4itmist ja hirmu kehva hinde ees. Kes jooksis kiiremini, sai viie; kes j\u00e4i maha, leppis kahega. Uus liikumis\u00f5petuse ainekava p\u00fc\u00fcab selle mustri murda, eesm\u00e4rk pole kasvatada tippsportlasi, vaid inimesi, kes oskavad ja tahavad liikuda kogu elu v\u00e4ltel ning m\u00f5istavad, miks see t\u00e4htis on.<\/p>\n
Hoolimata sellest, et \u00fchiskonnas kujundatakse teadlikkust liikumise olulisusest ning sport ja liikumine on meedias kenasti kajastatud, ei ole noorte hoiakud kerged muutuma. Rahvusvaheliste laste ja noorte kehalise aktiivsuse soovituste kohaselt peaksid 5\u221217-aastased liikuma iga p\u00e4ev 60 minutit m\u00f5\u00f5duka kuni tugeva intensiivsusega.<\/p>\n
Kahjuks ei ole v\u00e4ga suur osa Eesti noori kehaliselt piisavalt aktiivsed. Liikumine peaks aga kuuluma k\u00f5igi laste ja noorte igap\u00e4evaellu, kuna see toetab mitmek\u00fclgselt nende arengut ja heaolu. Tervislik liikumine ja sport on head nii kehalisele kui ka vaimsele tervisele. Seet\u00f5ttu peame muutma noorte hoiakuid, mis on aluseks nii motivatsioonile liikuda kui ka liikumisaktiivsusele l\u00e4bi kogu elu. Just sellel eesm\u00e4rgil ongi s\u00fcndinud liikumis\u00f5petus.<\/p>\n
Kehalise kasvatuse uuendamise alguseks v\u00f5ib lugeda aastat 2015, kui vajadus selleks toodi v\u00e4lja spordipoliitika p\u00f5hialustes. Kehalise kasvatuse \u00fcmberkujundamise t\u00e4htsust kinnitasid uuringute tulemused, mis n\u00e4itasid, et laste igap\u00e4evane kehaline aktiivsus on v\u00e4ga madal.<\/p>\n
“Senine keskendumine ainekavas kirjeldatud spordialadele piiras kaasaegsete ja noorte jaoks p\u00f5nevate liikumisviiside j\u00f5udmist koolitundi.”<\/p>\n
Kehalise kasvatuse ainekava oli arendatud k\u00fcll j\u00e4rjepidevalt, kuid \u00fchiskonna muutudes oli vaja \u00fcmber m\u00f5testada \u00f5ppeaine eesm\u00e4rk, sisu ja selle seos rahva tervisega. Senine keskendumine ainekavas kirjeldatud spordialadele piiras kaasaegsete ja noorte jaoks p\u00f5nevate liikumisviiside j\u00f5udmist koolitundi.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ei olnud kehalise kasvatuse tunnis \u00f5pitul laiemat seost elukestva liikumisharrastusega. Sageli j\u00e4i tahaplaanile \u00f5petuslik pool, individuaalne l\u00e4henemine, \u00f5pilaste tegelike huvide ja arenguvajadustega arvestamine. Noored j\u00e4id \u00fcha rohkem kehalise kasvatuse tundidest kergek\u00e4eliselt puuduma. V\u00f5ib \u00f6elda, et see, mis oli meid toonud siia, ei viinud meid enam edasi.<\/p>\n
Kuna laste ja noorte loomulikud liikumisharjumused on viimaste aastak\u00fcmnetega oluliselt muutunud, peab kool panustama liikumisharjumuste tekkimisse ja oskuste arendamisse. Liikumis\u00f5petust rakendatakse kehalise kasvatuse \u00f5ppeaines alates 2024\/25. \u00f5ppeaastast. Liikumis\u00f5petuses on viis valdkonda: liikumisoskused; tervis ja kehalised v\u00f5imed; kehaline aktiivsus; liikumine ja kultuur; vaimne ja kehaline tasakaal. Need kujunesid v\u00e4lja rahvusvaheliselt tunnustatud kehalisest kirjaoskusest l\u00e4htuvalt, kehalise kasvatuse ainekavade arendussuundade ja kehalise kasvatuse ekspertide sisendi p\u00f5hjal.<\/p>\n
Liikumis\u00f5petuse eesm\u00e4rk on sellise noore kujunemine, kellel on liikumise suhtes positiivne hoiak ja oskused iseseisvalt liikumisharrastusega tegelda ning kes m\u00f5istab vastutust oma tervise hoidmisel.<\/p>\n
\u00d5pilane peab saama koolist kaasa motivatsiooni, oskused ja teadmised liikumiseks ning mitmek\u00fclgsed kogemused erinevate liikumisv\u00f5imaluste kohta. Olgu nendeks siis n\u00e4iteks erinevad pallim\u00e4ngud, iseseisev aeroobne liikumine, populaarne padel, kettagolf v\u00f5i j\u00f5usaalitreeningud. Mitmekesiste liikumisv\u00f5imaluste tundmine ja l\u00e4himas elukeskkonnas liikumisv\u00f5imaluste kasutamise tahe on \u00f5pilasele oluline kogu eluks.\u00a0<\/p>\n
Liikumis\u00f5petus t\u00e4hendab, et laps \u00f5pib tundma oma keha, tervist ja liikumise v\u00f5imalusi. See ei v\u00e4lista pingutust ega v\u00f5istlemist, kuid r\u00f5hutab, et liikumine ei v\u00f5rdu ainult sportimisega.<\/p>\n
V\u00f5istluslikkust ei k\u00e4sitleta liikumis\u00f5petuses kui paratamatust. T\u00e4htis on kehaliste v\u00f5imete regulaarne testimine, tulemuste anal\u00fc\u00fcs ja eesm\u00e4rkide seadmine koos \u00f5petajaga ning seose loomine lapse tervisega. Hindamise meetoditega tuleb suunata \u00f5pilast enesehindamisele ja oma v\u00f5imete arengu anal\u00fc\u00fcsile. See v\u00f5imaldab liikumisharjumuse kujunemiseks vajalikku personaalset l\u00e4henemist.<\/p>\n
Liikumis\u00f5petuse eesm\u00e4rk ei ole kasvatada tippsportlasi, k\u00fcll aga annab see v\u00f5imalusi \u00f5pilastes sellekohase huvi tekkeks. Kui varem j\u00e4i osa \u00f5pilasi spordikesksest tunnist k\u00f5rvale, siis n\u00fc\u00fcd on eesm\u00e4rk, et iga laps leiaks endale sobiva liikumisviisi ja saaks positiivse kogemuse. Liikumine on k\u00f5igi \u00f5igus, mitte privileeg kiirematele.\u00a0<\/p>\n
Mida professionaalsemalt ja nutikamalt meie \u00f5petajad koolis lapsi liikuma suunavad, seda t\u00f5en\u00e4olisemalt muutuvad paremaks noorte hoiakuid liikumise ja sellega seotud pingutuste suhtes. Uue \u00f5petuse p\u00f5him\u00f5tete tutvustamiseks on liikumis\u00f5petuse \u00f5petajatele l\u00e4bi viidud koolitusi, need j\u00e4tkuvad ka edaspidi ja ootame \u00f5petajate aktiivset osav\u00f5ttu.<\/p>\n