Norra riiklik pensionifond teatas teisip\u00e4eval, et kavatseb h\u00e4\u00e4letada Tesla tegevjuhi Elon Muski kompensatsioonipaket vastu. Paketi v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib ulatuda rekordilise triljoni dollarini, kirjutab Reuters.<\/p>\n
Elektriautode tootja Tesla investorid otsustavad neljap\u00e4eval, kas pakett heaks kiita \u2013 tegemist oleks t\u00f5en\u00e4oliselt suurima \u00fche tegevjuhi jaoks kokku lepitud kompensatsioonitehinguga. Kriitikud peavad plaani liialdatuks, kuid selle blokeerimine on keeruline.<\/p>\n
Tesla juhatus survestab aktsion\u00e4re plaani heaks kiitma. Juhatuse esimees Robyn Denholm hoiatas, et Musk v\u00f5ib 1,5 triljoni dollarilise turuv\u00e4\u00e4rtusega firmast lahkuda, kui plaan tagasi l\u00fckatakse. Vastased kardavad aga, et see annab Muskile liiga palju v\u00f5imu.<\/p>\n
Investorid kiidavad t\u00f5en\u00e4oliselt paketi heaks. Texase seadused, kuhu Tesla eelmisel aastal peakorteri kolis, v\u00f5imaldavad ka Muskil h\u00e4\u00e4letada \u2013 tema osalus moodustaks umbes 13,5 protsenti h\u00e4\u00e4ltest.<\/p>\n
Norra riiklik pensionifond on seni suurim investor, kes on avaldanud, kuidas h\u00e4\u00e4letab. J\u00e4rgmine suurim, Baron Capital, kavatseb Muski paketi poolt h\u00e4\u00e4letada. Tesla suurimad institutsionaalsed investorid, sealhulgas BlackRock, Vanguard ja State Street, pole veel oma plaane avalikustanud.<\/p>\n
N\u00f5ustamisfirmad ISS ja Glass Lewis on m\u00f5lemad kutsunud aktsion\u00e4re Muski kompensatsiooniplaani tagasi l\u00fckkama, v\u00e4ites, et see oleks liiga suur, sellega makstaks k\u00f5rgeid summasid isegi eesm\u00e4rkide osalise t\u00e4itmise korral, samuti v\u00f5ib see teiste investorite osalust lahjendada. M\u00f5lemad firmad olid eelmisel aastal vastu ka aktsion\u00e4ride h\u00e4\u00e4letusele 2018. aasta 56 miljardi dollari suuruse paketi \u00fcle, mis l\u00f5puks aktsion\u00e4ride suure toetuse t\u00f5ttu l\u00e4bi l\u00e4ks.<\/p>\n
Kuigi pakett v\u00f5ib anda aktsiaid, mille v\u00e4\u00e4rtus ulatub kuni triljoni dollarini 10 aasta jooksul, arvestatakse aktsiate v\u00e4\u00e4rtus nende v\u00e4ljaandmise hetkel maha, muutes Muski tasu veidi madalamaks \u2013 kuni 878 miljardi dollarini, selgub Reutersi anal\u00fc\u00fcsist.<\/p>\n
“Kuigi hindame Muski vision\u00e4\u00e4rset rolli ja sellega seotud olulist v\u00e4\u00e4rtust, oleme mures preemia kogusumma, osaluse lahjendamise ja v\u00f5tmeisiku riskide v\u00e4hendamise puudumise p\u00e4rast, mis ei vasta meie juhtkonna kompensatsiooni p\u00f5him\u00f5tetele,” teatas Norra keskpanga haru, mis maailma suurimat investeerimisfondi haldab.<\/p>\n
Norra fond on 1,12-protsendise osaluse Tesla seitsmes suurim osanik, v\u00e4\u00e4rtusega 17 miljardit dollarit, h\u00e4\u00e4letas ka eelmise Muski kompensatsiooniplaani vastu, mis tekitas tegevjuhis terava reaktsiooni \u2013 Musk keeldus kutsest Oslos toimuvale konverentsile.<\/p>\n
Norra keskpanga haru teatas teisip\u00e4eval ka, et h\u00e4\u00e4letab juhatuse valimistel vastu kahele kolmest Tesla juhatuse praegustest liikmetest, j\u00e4ttes toetamata juhatuse veteranid Kathleen Wilson-Thompsoni ja Ira Ehrenpreisi.<\/p>\n
2,1 triljoni dollari suurune Norra fond teatas ka, et h\u00e4\u00e4letab vastu Tesla ettepanekule \u00fcldise aktsiap\u00f5hise t\u00f6\u00f6tasu plaani osas, mis on m\u00f5eldud k\u00f5ikidele t\u00f6\u00f6tajatele, kuid mida juhatus v\u00f5ib kasutada ka Muski kasuks.<\/p>\n
Tesla s\u00f5nul teeniks tegevjuht “mitte midagi”, kui ettev\u00f5tte turuv\u00e4\u00e4rtus ei kasva m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ning maksimaalne preemia makstakse ainult siis, kui ettev\u00f5te saavutab mitu eesm\u00e4rki, k\u00f5ige olulisem neist on 8,5 triljoni dollari suurune turuv\u00e4\u00e4rtus ehk peaaegu kuuekordne kasv.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Norra riiklik pensionifond teatas teisip\u00e4eval, et kavatseb h\u00e4\u00e4letada Tesla tegevjuhi Elon Muski kompensatsioonipaket vastu. Paketi v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib ulatuda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":35020,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,17986,130,37,33,35,846,34,36,17984,17985,10953,2226],"class_list":{"0":"post-35019","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-boonus","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elon-musk","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-kompensatsioonipakett","18":"tag-norra-riiklik-pensionifond","19":"tag-preemia","20":"tag-tesla"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115492364222976228","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35019","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35019"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35019\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/35020"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35019"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=35019"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=35019"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}