Oktoobrikuu seisuga oli Balti b\u00f6rsi p\u00f5hinimekirjas kaubeldavad 78 erinevat v\u00f5lakirja, First North nimekirjas lisaks veel 58. V\u00f5rdluseks: 2020. aasta oktoobris leidus p\u00f5hinimekirjas vaid 56 ja First Northis 11 emissiooni. Viie aastaga on v\u00f5lakirjade arv seega peaaegu kahekordistunud ning investorite huvi pole raugenud \u2013 Balti b\u00f6rsil juhtub t\u00e4nap\u00e4eval harva, et m\u00f5ne emissiooni mahtu t\u00e4is ei m\u00e4rgita.<\/p>\n
Seega on valik praegu suurem kui kunagi varem. Samal ajal tasub aga meeles pidada, et tegemist ei ole riskivaba investeeringuga, mist\u00f5ttu on aeg \u00fcle korrata m\u00f5ned p\u00f5hit\u00f5ed, mida v\u00f5lakirjade valimisel silmas pidada. <\/p>\n
Intress n\u00e4itab palju, aga vaata sellest kaugemale<\/p>\n
Alustada tuleks alati v\u00f5lakirja kupongist ehk intressist, mida investoritele v\u00e4lja makstakse. V\u00f5lakirja intress on peegelpilt riskist ehk mida k\u00f5rgemat tootlust lubatakse, seda suuremat ebakindlust investor tegelikult ostab. \u00dckski ettev\u00f5te ei paku kahekohalist aastaintressi lihtsalt lahkusest, vaid seet\u00f5ttu, et odavam raha ei pruugi talle parasjagu k\u00e4ttesaadav olla. P\u00f5hjuseid v\u00f5ib olla mitu: sektori \u00fcldine riskitase, ettev\u00f5tte enda maine ja finantsajalugu, kiire vajadus lisakapitali kaasata olemasolevate kohustuste katmiseks, v\u00f5lakirja tagatise olemasolu ja selle kvaliteet, projekti varajane faasv\u00f5i lihtsalt see, et pank ei taha samadel tingimustel laenu anda.<\/p>\n
Madalam intress seevastu viitab tavaliselt stabiilsemale olukorrale, n\u00e4iteks suurele ja tuntud ettev\u00f5ttele, kelle rahavoog on etteaimatav ja kellel pole raskusi v\u00f5lakirja tagasimaksmiseks vajaliku rahaga. Kui m\u00f5ni nimekas emitent suudab v\u00f5rdlemisi madala intressim\u00e4\u00e4raga raha kaasata, on see m\u00e4rk usaldusv\u00e4\u00e4rsusest. Iga investor peab siis otsustama, mis riski on ta valmis v\u00f5tma ja mis tootlust selle eest vastu saama. Vaatamata sellele, et v\u00f5lakirjaemissioonide prospektid on tihtipeale mahukad, on nende l\u00e4bit\u00f6\u00f6tlemine ja enda jaoks m\u00f5istmine t\u00e4ieliku v\u00f5tmet\u00e4htsusega. \u00c4ra vaata \u00fcksnes intressi, vaid proovi m\u00f5ista, mis on taolise intressi tagamaad ning kaasnevad riskid.<\/p>\n
Kuidas aga hinnata, kas konkreetne intress on \u00f5iglane? Hea l\u00e4htekoht on v\u00f5rrelda samas sektoris ja sarnaste t\u00e4htaegadega v\u00f5lakirju. Kui \u00fcks kinnisvaraarendaja pakub 7% ja teine 10%, tuleks k\u00fcsida, mis vahe nende projektidel on ning mis eesm\u00e4rgil raha kaasatakse. Kas pakutavad v\u00f5lakirjad on tagatud ning tagatised v\u00f5rreldavad, kas \u00fcks on alustamas uut ehitust ja teine juba valmis projekte m\u00fc\u00fcmas? Erinevate v\u00f5lakirjade hulk teeb ka Balti b\u00f6rsi investori jaoks \u00fcks-\u00fchele v\u00f5rdlemise \u00fcpris lihtsaks. <\/p>\n
T\u00e4htaeg m\u00e4\u00e4rab palju<\/p>\n
Paljud v\u00f5lakirjad kauplevad aga b\u00f6rsil hinnaga, mis erineb oluliselt emissiooni ajal m\u00e4\u00e4ratud nimiv\u00e4\u00e4rtusest. K\u00f5rgem hind viitab tavaliselt sellele, et investorid on ettev\u00f5tte v\u00f5lakirjade maksev\u00f5imekuse osas optimistlikumad ehk peavad finantsseisu usaldusv\u00e4\u00e4rseks, madalam hind aga investorite ebakindlusele. Kuidas aga sellisel juhul tootlust arvutada?<\/p>\n
Siin on m\u00e4rks\u00f5naks yield to maturity ehk tootlus l\u00f5ppt\u00e4htajani. See on v\u00f5lakirjade puhul \u00fcks olulisemaid n\u00e4itajaid. K\u00f5ige lihtsam on seda arvutada internetis leiduvate kalkulaatorite v\u00f5i Exceli abil, kuid tulemused v\u00f5ivad olla \u00fcllatavad. Toome n\u00e4iteks 10-aastane 1000-eurose nimiv\u00e4\u00e4rtusega v\u00f5lakirja, mille intress on 10% ja mis maksab intressi kvartaalse sagedusega. V\u00f5lakirja l\u00f5ppt\u00e4htajani on j\u00e4\u00e4nud viis aastat ja see kaupleb 1100 euro juures. Tootlus l\u00f5ppt\u00e4htajani on sellisel juhul 7,6%, mis on kupongim\u00e4\u00e4rast juba oluliselt v\u00e4iksem m\u00e4\u00e4r.<\/p>\n
Samas tuleb arvestada, et l\u00fchema l\u00f5ppt\u00e4htajaga v\u00f5lakiri on \u00fcldjuhul turvalisem kui pikaajaline, sest l\u00e4hitulevikus on ettev\u00f5tte rahavoog ja majanduskeskkond paremini prognoositavad. Pikaajaliste v\u00f5lakirjade puhul lisandub aga rohkem ebakindlust \u2013 intressim\u00e4\u00e4rad, majandusolukord ja sektori riskid v\u00f5ivad aastate jooksul oluliselt muutuda. Kui ettev\u00f5te peab vahepeal oma laene refinantseerima, v\u00f5ib see m\u00f5jutada tema suutlikkust kohustusi t\u00e4ita. <\/p>\n
Samuti tasub investoril prospektist v\u00e4lja lugeda, kas emitendil on antud v\u00f5lakirja puhul ennet\u00e4htaegse tagastamise v\u00f5imalus olemas (n\u00e4iteks 10-aastase v\u00f5lakirja puhul 5 aastat). Kui on, siis kogenud investorid arvestavad sellise v\u00f5lakirja puhul oma arvutustes l\u00f5ppt\u00e4htajaks p\u00f5him\u00f5tteliselt 5 aastat. Finantsmaailmas on heaks tavaks seda v\u00f5imalust kasutada, kuna see peegeldab v\u00f5lakirjade v\u00e4ljastaja v\u00f5imekust v\u00f5lakohustust tagasi maksta ja vajadusel v\u00f5lakoormust refinantseerida uutel turutingimustel. <\/p>\n
\u00c4ra unusta v\u00e4ljumisv\u00f5imalusi<\/p>\n
V\u00f5lakirjainvestorid on tihtipeale pikaajalise investeerimishorisondiga, mis t\u00e4hendab, et investeerimisotsust tehes arvestatakse v\u00f5lakirja hoidmisega selle l\u00f5ppt\u00e4htajani. Vaatamata sellele teame, et elu on ootamatusi t\u00e4is ning investeeritud kapitali v\u00f5ib siiski enne t\u00e4htaega muudeks otstarveteks vaja minna. Seega \u00e4ra alahinda investeerimisotsust tehes likviidsust, kus m\u00f5ttek\u00e4ik v\u00f5iks olla kahest komponendist koosnev. Esiteks, kas ma saan vajadusel antud investeeringu maha m\u00fc\u00fca ja kui kaua see aega v\u00f5tta v\u00f5iks. Teiseks, mis hinnaga ma investeeringu m\u00fc\u00fcdud saan \u2013 kas turutingimustele l\u00e4hedal oleva hinnaga v\u00f5i pean leppima oluliselt madalama hinnaga.<\/p>\n
Hea v\u00f5lakirja hindamine on seega neljast komponendist koosnev m\u00f5ttet\u00f6\u00f6: intress, hind, t\u00e4htaeg ja likviidsus. Kui need on omavahel tasakaalus, ettev\u00f5tte rahaline seis tundub usaldusv\u00e4\u00e4rne ning v\u00f5lakirjapakkumise eesm\u00e4rk selge ja loogiline, v\u00f5ib tegu olla korraliku investeerimisv\u00f5imalusega. Balti b\u00f6rsil igatahes valikut jagub, et mitte reha otsa koperdada.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oktoobrikuu seisuga oli Balti b\u00f6rsi p\u00f5hinimekirjas kaubeldavad 78 erinevat v\u00f5lakirja, First North nimekirjas lisaks veel 58. V\u00f5rdluseks: 2020.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":35073,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,68,130,37,33,35,34,36,2703],"class_list":{"0":"post-35072","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-bors","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-volakirjad"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115492710349134150","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35072","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35072"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35072\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/35073"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35072"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=35072"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=35072"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}