Eestis tehakse paljud haridusvaldkonna otsused endiselt emotsioonide ja uskumuste, mitte teadusp\u00f5histe argumentide najal, nendivad teadlased.<\/p>\n
Nii m\u00f5neski omavalitsustes moodustab haridus \u00fcle poole eelarvest ning otsused, mis tehakse praegu, m\u00f5jutavad laste ning l\u00f5puks kogu riigi tulevikku aastateks.<\/p>\n
Hiljuti on avalikkuse ette j\u00f5udnud aga mitmed k\u00fcsitavad n\u00e4ited. Aruk\u00fcla koolis tekitas arutelu \u00f5pilaste jagamine erinevatesse r\u00fchmadesse, Valgas aga t\u00f5stsid pead v\u00f5imuliidu plaanid hakata looma kastis\u00fcsteemi inimeste r\u00fchmitamiseks nende erip\u00e4rade p\u00f5hjal.<\/p>\n
Taolised n\u00e4ited edastavad, et haridusotsused ei tugine ikka veel sellele, mida teadus on juba ammu t\u00f5estanud. Ka Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni aseesimees professor Margus Pedaste arvates tehakse Eestis endiselt palju haridusotsuseid emotsioonide ja uskumuste p\u00f5hjal.<\/p>\n
“N\u00e4iteks paljude uuringute koondanal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itavad, et eliitkoolide, eriklasside, v\u00f5imekamata ja kiiremate eristamine on kahjulik suuremale osale neist endist ja eriti kahjulik neile, kes peavad end tundma alamklassi kuuluvana. Sellised asjad tuleb kas riigi v\u00f5i kohaliku omavalitsuse tasandil \u00e4ra keelata,” nentis Pedaste.<\/p>\n
Ka Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni esimees akadeemik professor Jakob K\u00fcbarsepp s\u00f5nas, et kui otsuste aluseks ei ole teaduslik argumentatsioon, vaid mugavus, k\u00f5hutunne v\u00f5i hoopis hirm, siis m\u00e4ngitakse laste tuleviku ja kogu Eesti arenguga.<\/p>\n
“Haridusuuringud ja nende p\u00f5hjal tehtud poliitikasoovitused on keskne vahend t\u00f5endusp\u00f5hise hariduspoliitika kujundamiseks. Uuringute peamine v\u00e4\u00e4rtus seisneb selles, et need aitavad otsustajatel paremini m\u00f5ista, mis haridusmaastikul t\u00f6\u00f6tab ja mis mitte. Kui riik v\u00f5i kohalik omavalitsus kasutab haridusuuringuid oma otsustes, on palju suurem t\u00f5en\u00e4osus soovitavateks muutusteks hariduspraktikas,” r\u00f5hutas K\u00fcbarsepp.<\/p>\n
Teadusuuringud on n\u00e4idanud, et n\u00e4iteks tempo- v\u00f5i tasemer\u00fchmade moodustamine ei toeta \u00f5pitulemusi, vaid pigem s\u00fcvendab ebav\u00f5rdsust ja v\u00f5ib \u00f5pilaste arengut hoopis kahjustada.<\/p>\n
Margus Pedaste s\u00f5nul vajab l\u00e4bim\u00f5eldumat l\u00e4henemist ka digitehnoloogiate kasutamine. “Traditsioonilisel moel lihtsalt vanade meetodite ekraanile \u00fclekandmine ei too oodatud tulemusi. Vaja on \u00fcmber m\u00f5testada t\u00e4nased hariduse eesm\u00e4rgid, v\u00e4hendada fookust ainesisule ja suurendada \u00fcldp\u00e4devuste arendamise t\u00e4helepanu, sh digip\u00e4devus, mis peab aitama tehnoloogiat targalt kasutada, aga teha sageli ka otsuseid digivahendite mittekasutamiseks,” m\u00e4rkis ta. \u00a0<\/p>\n
Samuti ei ole teadusuuringute p\u00f5hjal \u00f5petajate puuduse leevendamine kvalifikatsioonita v\u00f5i karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6rajate arvelt j\u00e4tkusuutlik, vaid ohustab hariduse kvaliteeti. Ometi tehakse neid samme ikka ja j\u00e4lle.<\/p>\n
Margus Pedaste s\u00f5nul algavad muutused koost\u00f6\u00f6st. “Teadlased on valmis, poliitikud ja haridusjuhid loodetavasti ka. Kirjutage ja r\u00e4\u00e4gime omavahel asjad selgeks, et teha koos paremini,” tegi ta \u00fcleskutse.<\/p>\n
Seda m\u00f5tet toetas ka Jakob K\u00fcbarsepp. “Haridusjuhid ja teadlased peaksid tegutsema mitte hierarhiliselt vaid partneritena, kes m\u00f5istavad teineteise vajadusi. Koost\u00f6\u00f6 peab olema kindlasti pikaajaline, mitte valdavalt projektip\u00f5hine,” lausus ta.<\/p>\n
T\u00e4na toimub hariduskonverents, mille eesm\u00e4rk on teadlased, poliitikud, koolijuhid ja omavalitsuste esindajad \u00fchte ruumi kokku tuua ning luua arusaam, kuidas ja miks teadustulemusi otsustesse p\u00f5imida.<\/p>\n
Konverentsil esitletavad p\u00f5his\u00f5numid loovad aluse j\u00e4rgmisteks sammudeks:<\/p>\n