USA Pennsylvania \u00fclikooli teadlased esitlesid \u00f5lle ja ravimite fermentatsiooni j\u00e4\u00e4kproduktist toodetud villalaadset kiudmaterjali. Sarnased innovatsioonid v\u00f5ivad seada aga mitmed riigid ebamugava valiku ette: kas toita oma inimesi v\u00f5i p\u00fc\u00fcda teenida endiselt tulu puuvillakasvatusega, leiab R2 tehnikakommentaaris Krisjan Port.<\/p>\n
Maaharimine oli inimkonna esimene suurim innovatsioon, milles v\u00e4line energia muudeti kasulikuks t\u00f6\u00f6ks. Inimest toitvat t\u00f6\u00f6d lasti p\u00e4ikeseenergia abil teha mikroorganismidel ja taimedel. Inimeste arvukuses toimus m\u00e4rgatav h\u00fcpe, t\u00e4rkasid linnad ning arenesid t\u00f6\u00f6jaotus ja kooselu soosiv kultuur.<\/p>\n
Tasahilju hakati p\u00f6\u00f6rama suuremat t\u00e4helepanu riietumisega seotud sotsiaalsetele signaalidele. Loomanahast kehakatted asendusid villa ja taimsetest kiududest kootud riietega. Peagi asuti kangasteks sobivaid taimi kasvatama selleks rajatud p\u00f5ldudel. Maad piisas k\u00f5igeks.<\/p>\n
Praeguseks on olukord muutunud. Toitev p\u00f5llumaa kui kunagine k\u00fclluse h\u00e4ll on kurnatud ja pudeneb tolmuks, samal ajal kui m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suur viljakas maa-ala on p\u00fchendatud puuvillale. Puuvill s\u00fc\u00fca ei k\u00f5lba, aga seda sobib selga panna. \u00d6eldakse, et mood m\u00f6\u00f6dub, aga n\u00e4lg mitte.<\/p>\n
Moetujude kiirete ts\u00fcklite tagaj\u00e4rjel j\u00f5uab suur kogus r\u00f5ivaid pr\u00fcgim\u00e4ele. Ainu\u00fcksi USA-s toodetud r\u00f5ivastest j\u00f5uab pr\u00fcgim\u00e4ele enam kui kaks kolmandikku. Kiirmood raiskab p\u00f5llumaad ja loodust ilma hingi toitmata. Mittes\u00f6\u00f6davate p\u00f5llukultuuride all hoitakse kokku miljoneid hektareid potentsiaalselt toitvat maad.<\/p>\n
T-s\u00e4rgi ja paari teksade valmistamiseks kulub umbes kilogramm puuvilla ja k\u00fcmme tonni vett. Maailmas toodetakse aastas kokku umbes 25 miljon tonni puuvilla. L\u00e4bi moeprisma vaadates saaks sellest palju uusi riideid.<\/p>\n
Puuvilla kasvatatakse umbes 36 miljonil hektaril, millest umbes 40 protsenti paikneb Indias. Riigis, kus toitu napib. \u00dcRO hinnangul v\u00f5ib 2050. aastaks erosioon kogu maailmas h\u00e4vitada 1,5 miljonit ruutkilomeetrit haritavat maad, mis on v\u00f5rreldav India p\u00f5llumajandusliku jalaj\u00e4ljega. Saamata j\u00e4\u00e4ks kuni 253 miljoni tonni teravilja, v\u00e4hendades miljardite inimeste toidujulgeolekut.<\/p>\n
\u00d6eldakse, et riided v\u00f5ivad k\u00fcll muljet avaldada, aga leib hoiab p\u00fcsti. Selles m\u00f5ttes v\u00f5iks eelistada kiudtaimede asemel toidukultuuride kasvatamist. Seda enam, et praeguse tempo juures v\u00f5ib maailma p\u00f5llumaa huumusekiht ammenduda 60 aastaga.<\/p>\n
S\u00fcngev\u00f5itu v\u00e4ljavaates kumab ootamatu tulukesena maailma umbes 660 miljardi dollari suuruse \u00f5llet\u00f6\u00f6stuse lambike. Koos vitamiinide ja paljude ravimitootjatega kasutatakse neis valdkondades mikroorganismide fermentatsiooni katal\u00fcsaatoreid. J\u00e4\u00e4kproduktina tekib tonnide viisi valke ja s\u00fcsivesikuid sisaldavat biomassi. P\u00f5llumaaga v\u00f5rreldes kasutatakse mikroorganismidel p\u00f5hinevas tootmises umbes 100 korda v\u00e4iksemat maa-ala, see on 20 korda kiirem, vajab k\u00fcmme korda v\u00e4hem vett ja on k\u00fcmneid kordi kulut\u00f5husam.<\/p>\n
Sellega seoses levib soovitus harjuda uute maitseelamustega. \u00c4sja lisandus ka uudne moem\u00f5\u00f5de. See v\u00f5ib edasi l\u00fckata mikroorganismidest kotleti maitsmist, kuna v\u00f5iks vabastada puuvilla alt p\u00f5llumaad toidutootmiseks. USA Pennsylvania \u00fclikooli teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja ja testisid reaalses tootmises \u00f5lle ja ravimite fermentatsiooni j\u00e4\u00e4kproduktist villalaadse kiudmaterjali toomist.<\/p>\n
USA Teaduse Akadeemia toimetistes avaldatud kirjeldusest selgub, et uudse meetodiga toodetud kiudmaterjali kilo hind on umbes kuus dollarit, vill umbes 10\u2013 12 dollarit. Biomassist toodetud kiud on biolagunevad, tootmine on minimaalse saastega, umbes 99 protsenti kasutatavatest lahustitest suunatakse taaskasutusse ja ka selleks kuluva vee hulk olevat minimaalne. Teoorias v\u00f5iks seega puuvilla alt vabastada miljoneid hektareid s\u00f6\u00f6davate p\u00f5llukultuuride kasvatamiseks.<\/p>\n
Siinkohal p\u00f5rkub aade vastu kuiva ja pragunenud p\u00f5llumaad. Ligi 40 protsenti puuvillakasvatusalast asub Indias ja sealt saadakse umbes 20\u201325 protsenti maailma puuvillast.<\/p>\n
Puuvillakasvatus on India majanduse \u00fcks alustalasid. Sellega teenitakse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kogus v\u00e4lisvaluutat, toetatakse 350 miljardi dollari suurust tekstiilit\u00f6\u00f6stust, mis annab t\u00f6\u00f6d 45 miljonile inimesele ning tagab elatise seitsmele miljonile p\u00f5llupidajale. Suure \u00e4ri m\u00f5jud kanduvad ulatuslikult allavoolu edasi mitmesugustesse tootmise ja kaubandusega seotud protsessidesse.<\/p>\n
Innovaatiline puuvillaasendus s\u00fcnnitaks Indias arvestatava poliitilise dilemma. Puuvillakasvatus toob eksporditulu, aga suurendab toiduimporti. Arvestades, et mullaerosioon ohustab 30\u201340 protsenti India haritavast maast, v\u00f5ib umbes 1,4 miljardit India elanikku ees oodata n\u00e4ljaoht. N\u00fc\u00fcd on huvitav j\u00e4lgida, kas nutikas innovatsioon leiab laiemat rakendust ja m\u00f5jutab suure riigi majandust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA Pennsylvania \u00fclikooli teadlased esitlesid \u00f5lle ja ravimite fermentatsiooni j\u00e4\u00e4kproduktist toodetud villalaadset kiudmaterjali. Sarnased innovatsioonid v\u00f5ivad seada aga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":35463,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,18169,130,37,33,35,34,36,17522,18172,18170,18171],"class_list":{"0":"post-35462","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-biomass","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-fermentatsioon","17":"tag-kiudmaterjal","18":"tag-pennsylvania-ulikool","19":"tag-puuvillakasvatus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115496481168378330","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35462","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35462"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35462\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/35463"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35462"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=35462"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=35462"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}