Riigid kiitsid kolmap\u00e4eval heaks eesm\u00e4rgi v\u00e4hendada 2040. aastaks kliimamuutuste ohjeldamiseks heitkoguseid 1990. aasta tasemega v\u00f5rreldes 90 protsendi v\u00f5rra, kuid muutsid selle elluviimise reeglid paindlikumaks, v\u00f5imaldades osa CO2 k\u00e4rpimise tegevusi viia Euroopast v\u00e4lja.<\/p>\n
Ministrid kiitsid h\u00e4\u00e4letusel heaks 90 protsendi eesm\u00e4rgi klausliga, mis v\u00f5imaldab riikidel omandada kuni viie protsendi mahus s\u00fcsinikukrediite, investeerides selleks heite v\u00e4hendamise meetmetesse EL-i v\u00e4listes riikides, et nende arvel katta osa 90-protsendisest heitkoguste v\u00e4hendamise eesm\u00e4rgist, \u00fctles EL-i n\u00f5ukogus l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi juhtinud eesistujamaa Taani kliimaminister Lars Aagaard.<\/p>\n
Sellega v\u00e4heneks Euroopa t\u00f6\u00f6stuselt n\u00f5utav heitkoguste v\u00e4hendamise tase sisuliselt 85 protsendini.<\/p>\n
Lisaks n\u00f5ustusid riigid kaaluma ka v\u00f5imalust kasutada tulevikus rahvusvahelisi s\u00fcsinikukrediite veel viie protsendi ulatuses, et saavutada 2040. aastaks soovitud heitkoguste v\u00e4hendamise eesm\u00e4rk, \u00fctles Aagaard. See t\u00e4hendaks EL-i riikide jaoks veel viie protsendi v\u00f5rra v\u00e4iksemat riigisisest eesm\u00e4rki, selgitas Reuters.<\/p>\n
90 protsendi heite v\u00e4hendamise eesm\u00e4rk aastaks 2040 on Euroopa Liidu \u00fclene\u00a0ja\u00a0ei kohaldu otse liikmesriikidele. Eesm\u00e4rk\u00a0h\u00f5lmab ka\u00a0rahvusvahelise merenduse ja lennunduse\u00a0\u00a0sektoreid, mis ei kuulu liikmesriikide heitkoguste arvestusse. T\u00e4iendava v\u00f5imaluse heitkoguseid v\u00e4hendada annab ka CO2 tehnoloogilise sidumise tehnoloogiate arendamine ning eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisel arvesse v\u00f5tmine. Euroopa Komisjon n\u00e4eb uutel tehnoloogiatel suurt rolli eesm\u00e4rgi t\u00e4itmisel.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Lisaks kinnitasid keskkonnaministrid \u00fcle 2035. aasta vahe-eesm\u00e4rgi, mis on oluline eeldus j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal toimuvaks \u00dcRO kliimatippkohtumiseks COP30. Euroopa Liit tervikuna\u00a0plaanib\u00a02035. aastaks heidet v\u00e4hendada 66,25 kuni 72,5 prrptsenti\u00a0v\u00f5rreldes 1990. aastaga.\u00a0<\/p>\n
\u00dcRO oli palunud k\u00f5igil valitsustel \u00fcle maailma esitada 2035. aasta kliimaplaanid enne neljap\u00e4eval Brasiilias algavat kliimatippkohtumist.<\/p>\n
Sellegipoolest h\u00e4\u00e4letasid m\u00f5ned riigid, sealhulgas Poola, Slovakkia ja Ungari, 2040. aasta kliimaeesm\u00e4rgi vastu, leides, et see kahjustab nende t\u00f6\u00f6stuse konkurentsiv\u00f5imet. Nende vastuseisust ei piisanud siiski kokkuleppe blokeerimiseks, mis vajas v\u00e4hemalt 15 liikmesriigi toetust 27-st.<\/p>\n
ETS2 j\u00f5ustumine l\u00fckkab 2028. aastasse<\/p>\n
Kliimaeesm\u00e4rkide suhtes skeptiliste riikide poolehoiu v\u00f5itmiseks n\u00f5ustus n\u00f5ukogu n\u00f5rgestama ka teisi poliitiliselt tundlikke kliimapoliitikaid \u2013 sealhulgas l\u00fckkas eelseisva EL-i s\u00fcsinikuturu (ETS23) k\u00e4ivitamise edasi \u00fche aasta v\u00f5rra, 2028. aastasse. Seda p\u00f5hjendati vajadusega veenduda s\u00fcsteemi vastavuses Euroopa Liidu konkurentsiv\u00f5ime eesm\u00e4rkidele. \u00a0<\/p>\n
“Kliimaeesm\u00e4rgi seadmine ei ole lihtsalt numbri valimine, see on poliitiline otsus, millel on maailmajaole kaugeleulatuvad tagaj\u00e4rjed,” \u00fctles Taani kliimaminister Lars Aagaard. “Seet\u00f5ttu oleme t\u00f6\u00f6tanud ka selle nimel, et pakkuda kindlustunnet, et seda on v\u00f5imalik saavutada viisil, mis s\u00e4ilitab konkurentsiv\u00f5ime, sotsiaalse tasakaalu ja turvalisuse.”<\/p>\n
“L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised olid pikad\u00a0ja keerulised. Eesti jaoks on tulemus aga kokkuv\u00f5ttes v\u00e4ga hea\u00a0ja\u00a0see\u00a0\u00fchtib\u00a0t\u00e4ielikult\u00a0meie seisukohtadega nii 2040. aasta eesm\u00e4rgi kui ka ETS2 osas,”\u00a0 \u00fctles\u00a0energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt pressiteate vahendusel.\u00a0\u00a0<\/p>\n
“Kokkulepe\u00a0n\u00e4itab, et\u00a0Euroopa kliimapoliitika ja majanduse konkurentsiv\u00f5ime k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es\u00a0\u2013\u00a0kliimamuutuste pidurdamine\u00a0soosib\u00a0samaaegselt\u00a0innovatsiooni ja investeeringuid\u00a0puhastesse tehnoloogiatesse,\u00a0toetades\u00a0Euroopa\u00a0majanduse j\u00e4tkusuutlikkust ja konkurentsiv\u00f5imet.\u00a0J\u00e4rgmisel n\u00e4dalal algaval \u00dcRO kliimakohtumisel ehk\u00a0COPil\u00a0hoiame\u00a0n\u00f5udlikku\u00a0joont\u00a0globaalsel tasandil\u00a0\u2013 Euroopa on teinud v\u00e4ga palju\u00a0ja\u00a0n\u00fc\u00fcd on aeg teistel\u00a0oma\u00a0osa \u00e4ra teha. Kliimamuutused on globaalne\u00a0probleem\u00a0ning kell k\u00e4ib armutult,” lisas Sutt.\u00a0<\/p>\n