{"id":3578,"date":"2025-09-24T12:36:07","date_gmt":"2025-09-24T12:36:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/3578\/"},"modified":"2025-09-24T12:36:07","modified_gmt":"2025-09-24T12:36:07","slug":"rootsi-ei-torma-uhinema-prantsuse-saksa-havitajaprojektiga-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/3578\/","title":{"rendered":"Rootsi ei torma \u00fchinema Prantsuse-Saksa h\u00e4vitajaprojektiga | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Saksamaa ja Prantsusmaa soovivad v\u00e4lja arendada uue p\u00f5lvkonna h\u00e4vitajat, kuid Rootsi on projektiga \u00fchinemise suhtes ettevaatlik. Rootsi kaitseminister P\u00e5l Jonson \u00fctles, et riik ei tee otsust Euroopa kaitseprojektiga \u00fchinemise kohta enne k\u00fcmnendi l\u00f5ppu.<\/p>\n<p>Berliin ja Pariis k\u00e4ivitasid uue p\u00f5lvkonna h\u00e4vitaja projekti (FCAS) juba 2017. aastal, hiljem liitus projektiga Hispaania. Riigid tahavad suurendada Euroopa strateegilist autonoomiat ja tugevdada omavahelisi s\u00f5jalisi sidemeid. Saksamaa ja Prantsusmaa tahavad projekti raames arendada ka Euroopa lennundussektorit.<\/p>\n<p>Projekti arendamise k\u00e4igus on tekkinud terve rida erimeelsusi. Veebiv\u00e4ljaanne Politico kirjutas hiljuti, et Prantsuse firma Dassault soovib projekti \u00fcle suuremat kontrolli, mis omakorda tekitas Saksamaal rahulolematust. Meedias on levinud v\u00e4ited, et Saksamaa v\u00f5ib hakata otsima uusi partnereid ning v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda Suurbritannia v\u00f5i Rootsi poole.<\/p>\n<p>Sel n\u00e4dalal k\u00e4is Berliinis ka Rootsi kaitseminister P\u00e5l Jonson. Tema s\u00f5nul tehakse otsus tulevase h\u00e4vitaja kohta aastatel 2028\u20132030. Ta r\u00f5hutas, et Saabi h\u00e4vitaja Gripen E j\u00e4\u00e4b kasutusse v\u00e4hemalt 2050. aastani.<\/p>\n<p>&#8220;Me investeerimine palju valikuvabaduse s\u00e4ilitamisse, et s\u00e4ilitada meie disainimise v\u00f5ime, mis on minu arvates ainulaadne,&#8221; \u00fctles Jonson. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et pole teist 10 miljoni elanikuga riiki, mis suudaks v\u00e4lja arendada h\u00e4vitajaid.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Nii Jonson kui ka tema Saksa kolleeg Boris Pistorius eitasid, et FCAS oli k\u00f5nelustel arutlusel. Ajakirjanikud uurisid siiski Jonsonilt, kas Rootsi oleks valmis programmiga liituma. Jonson vastas, et koost\u00f6\u00f6 on Rootsi DNA-s, kuid riik ei kavatse loobuda iseseisvast arendamise v\u00f5imekusest.<\/p>\n<p>Jonson kinnitas, et Rootsi kavatseb t\u00e4ita NATO uue kaitsekulude eesm\u00e4rgi varem kui enamik teisi riike. Tema s\u00f5nul plaanib Rootsi j\u00f5uda selle eesm\u00e4rgini 2030. aastaks.<\/p>\n<p>Lisaks \u00fctles Jonson, et tema riik ei toeta kaitse tugevdamiseks m\u00f5eldud \u00fchiste v\u00f5lakirjade v\u00e4ljastamist. &#8220;Me ei j\u00e4rgi seda ideed. Me arvame, et see peaks olema riiklik vastutus,&#8221; \u00fctles Jonson.\u00a0<\/p>\n<p>Jonson m\u00e4rkis veel, et Ukraina abistamise koormat kannavad peamiselt P\u00f5hjamaad, Balti riigid, Saksamaa ja Holland.<\/p>\n<p>Ta lisas veel, et Euroopa peab valmistuma USA v\u00e4gede j\u00e4rkj\u00e4rguliseks taandumiseks, kuna Washington keskendub rohkem Vaikse ookeani piirkonnale. Kuigi USA on p\u00fchendunud P\u00f5hja-Atlandi lepingu 5. artiklile, siis Jonsoni s\u00f5nul peab Euroopa v\u00f5tma senisest suurema rolli tavap\u00e4rase heidutuse tagamisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saksamaa ja Prantsusmaa soovivad v\u00e4lja arendada uue p\u00f5lvkonna h\u00e4vitajat, kuid Rootsi on projektiga \u00fchinemise suhtes ettevaatlik. Rootsi kaitseminister&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3579,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,3226,21,110,3228,28,29,95,19,25,52,889,3227,51,23,24,22,325,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-3578","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-havitaja","18":"tag-headlines","19":"tag-hispaania","20":"tag-kaitsekulud","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-prantsusmaa","27":"tag-rootsi","28":"tag-saab","29":"tag-saksamaa","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-usa","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3578","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3578"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3578\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3579"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3578"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3578"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3578"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}