Kuigi Eesti maap\u00f5ues leidub orgaanikarohkeid kivimeid, mis v\u00f5iksid teoreetiliselt olla nafta l\u00e4htematerjal, v\u00e4listavad siinsed geoloogilised tingimused nii selle tekke kui ka kogunemise. Tartu \u00dclikooli geoloogia professori Leho Ainsaare s\u00f5nul on Eestis probleem nii setete ebapiisav s\u00fcgavus ja temperatuur kui ka naftat kinni hoidvate geoloogiliste struktuuride puudumine.<\/p>\n
Nafta tekkeprotsess on miljoneid aastaid v\u00e4ltav geokeemiline protsess, mis saab alguse orgaanilisest ainest. “Nafta l\u00e4hteaineks on orgaaniline aine, mis koos setetega on mattunud maap\u00f5ue. Reeglina on see mereline, st p\u00e4rineb merelistest setetest,” selgitas Ainsaar. K\u00f5ige paremad l\u00e4htekivimid on orgaanikarikkad savid ehk mustad kildad. Seejuures p\u00e4rineb orgaanika peamiselt vetikatest ja planktonist.<\/p>\n
V\u00e4ga suur osa, kui mitte enamik maailma kergesti k\u00e4ttesaadavast naftast, p\u00e4rineb orgaanikast, mis settis merep\u00f5hja dinosauruste ajastul. Dinosaurustest endist siiski naftat ei saanud. Sel ajal merep\u00f5hja langenud sauruselaibad m\u00e4danesid \u00e4ra v\u00f5i muutusid teiste toidulauaks. “Kalad ja loomad ei moodusta s\u00e4ilinud orgaanilisest ainest isegi \u00fcht protsenti,” kinnitas Ainsaar.<\/p>\n
Kui s\u00fcgavale mattunud orgaaniline aine kokku pressitakse, tekib sellest tihe orgaanilistest molekulidest koosnev aine, mida nimetatakse kerogeeniks. See on \u00fchtlasi aluseks p\u00f5levkivile.<\/p>\n
Otsustav tegur naftatekkel on aga temperatuur. Kui kerogeen satub maap\u00f5ues piisavalt k\u00f5rge temperatuuri k\u00e4tte, hakkavad selle keerulised orgaanilised \u00fchendid lagunema lihtsamateks ja muutuvad vedelaks \u2013 tekibki nafta. “Kui kerogeen satub k\u00f5rgema temperatuuri k\u00e4tte \u2013 mis ei pruugi olla tavam\u00f5istes eriti k\u00f5rge, vaid j\u00e4\u00e4b vahemikku 50\u2013150 \u00b0C, siis hakkab ta lagunema,” selgitas Ainsaar.<\/p>\n
Seda spetsiifilist s\u00fcgavuse ja temperatuuri vahemikku nimetatakse naftaaknaks. Tavalise maakoore puhul t\u00e4hendab see umbes kahe kuni nelja kilomeetrist s\u00fcgavust.<\/p>\n
Eesti probleem: liiga madal ja jahe<\/p>\n
Just nn naftaakna puudumine on esimene p\u00f5hjus, miks Eestis naftat tekkida ei saa. Leho Ainsaare s\u00f5nul on probleem Eesti settekivimite kattes, mis on nafta jaoks liiga \u00f5huke. “P\u00f5hja-Eestis on see umbes 100\u2013150 meetrit ja sealt edasi tuleb vastu kristalne alus \u2013 graniidid ja gneissid, kus orgaanilist ainet ei leidu. L\u00f5una-Eestis ulatub settekate maksimaalselt 500\u2013700 meetrini, aga ka see ei ole piisav, et j\u00f5uda naftaaknasse,” selgitas professor.<\/p>\n
Potentsiaalne l\u00e4htematerjal on meil samas olemas. “N\u00e4iteks p\u00f5hjarannikul paiknev dikt\u00fconeemakilt oleks v\u00e4ga hea l\u00e4htekivim naftale, kui see ainult oleks olnud \u00f5igetes tingimustes,” m\u00e4rkis Ainsaar.<\/p>\n
Statistiliselt on enamik ehk \u00fcle kahe kolmandiku maailma naftavarudest tekkinud mesosoikumis, vahemikus 200\u2013250 miljonit aastat tagasi. Vanemad kivimid on sageli praeguseks juba lagunenud ja aurustunud. Uuemad pole veel naftat moodustada j\u00f5udnud.<\/p>\n
Teine puuduj\u00e4\u00e4k: naftap\u00fc\u00fcniste puudumine<\/p>\n
Naftateke s\u00fcgaval maap\u00f5ues on aga vaid osa loost. Kuna nii nafta kui ka tekkiv maagaas on veest kergemad, hakkavad need p\u00f5hjavee survel m\u00f6\u00f6da poorseid kivimikihte aeglaselt \u00fclespoole liikuma. See liikumine v\u00f5ib kesta miljoneid aastaid.<\/p>\n
Et nafta saaks koguneda maardlaks, vajab see naftap\u00fc\u00fcnist ehk l\u00f5ksu, mis takistab selle edasist liikumist. Sellisel p\u00fc\u00fcnisel on Ainsaare s\u00f5nul kaks tingimust. Esiteks peab poorset kivimikihti, n\u00e4iteks liivakivi, katma tihe, vett ja naftat mittel\u00e4bilaskev kiht nagu savi. Teiseks peavad need kihid olema painutatud kupliks.<\/p>\n
“Selleks, et nafta t\u00f5esti kuhugi koguneks, peavad kihid olema painutatud viisil, mis moodustab kupli \u2013 sellise geoloogilise struktuuri, kuhu nafta kinni j\u00e4\u00e4b,” selgitas Ainsaar. “Kui kihid on painutatud \u00fclespoole, siis ei saa nafta enam liikuda \u00fcles, paremale ega vasakule.”<\/p>\n
Professor lisas, et sellistesse p\u00fc\u00fcnistesse kogunenud nafta on sageli tugeva surve all, kuna alt surub peale p\u00f5hjavesi ja pealt rasked kivimikihid. “Kui siis auk teha, v\u00f5ib juhtuda, et surve on suurem kui pinnase survej\u00f5ud ja nafta purskub maa seest v\u00e4lja \u2013 nagu me filmideski n\u00e4eme. See on t\u00e4iesti reaalne olukord,” kirjeldas Ainsaar.<\/p>\n
See ongi teine p\u00f5hjus, miks pole Eestis naftat, isegi kui see n\u00e4iteks Leedust v\u00f5i L\u00e4\u00e4nemere alt siia liiguks. “Eestis ei ole naftap\u00fc\u00fcniseid. Meie geoloogia on liiga lihtne \u2013 kihid on kergelt kaldu l\u00f5una poole ja pole vajalikke kurdusid, kuhu nafta kinni j\u00e4\u00e4ks,” nentis professor.<\/p>\n
M\u00e4rgid minevikust<\/p>\n
Kuigi t\u00f6\u00f6stuslikke varusid Eestis pole, on siit leitud m\u00e4rke kunagisest nafta liikumisest. Ainsaare s\u00f5nul on n\u00e4iteks Hiiumaal asuv K\u00e4rdla meteoriidikraater “ilus kuplikujuline moodustis”, mis meteoriiditabamuse j\u00e4rel tekkinud vallide t\u00f5ttu oleks teoreetiliselt v\u00f5inud p\u00fc\u00fcnisena toimida.<\/p>\n
“Seal on leitud asfaldi j\u00e4lgi ja asfalt on nafta viimane fraktsioon, mis ei aurustu. See on t\u00f5en\u00e4oliselt Kuramaalt p\u00e4rit nafta, mis on siia liikunud ja millest natuke on Eestisse alles j\u00e4\u00e4nud,” s\u00f5nas ta. Professor lisas, et need kogused ei ole m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n
Samas on Eestist leitud gaasi. Kuigi enamik maagaasist tekib sarnaselt naftale k\u00f5rgel temperatuuril orgaanika lagunemisel, on Eestist leitud gaas teist t\u00fc\u00fcpi.<\/p>\n
“Eestis on teada juhtumeid, kus on tegemist biogeense ehk bakteriaalse gaasiga. N\u00e4iteks Keri saarel on leitud gaasilekkeid,” selgitas Ainsaar. Seal tekkis gaas orgaanika lagunemisel bakteriaalse tegevuse tulemusena madalal s\u00fcgavusel. “P\u00f5him\u00f5tteliselt on tegemist sama mehhanismiga, mille alusel toodetakse biogaasi pr\u00fcgim\u00e4gedel,” s\u00f5nas ta.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi Eesti maap\u00f5ues leidub orgaanikarohkeid kivimeid, mis v\u00f5iksid teoreetiliselt olla nafta l\u00e4htematerjal, v\u00e4listavad siinsed geoloogilised tingimused nii selle…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":35831,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,18327,14310,37,33,35,34,36,315,4331,18320,18321,18326,18323,4257,18325,16425,18324,18328,12463,18322,2424],"class_list":{"0":"post-35830","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-diktuoneemakilt","11":"tag-dinosaurus","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-geoloogia","18":"tag-kivimid","19":"tag-leho-ainsaar","20":"tag-maapou","21":"tag-miks-eestis-naftat-pole","22":"tag-mineraalid","23":"tag-nafta","24":"tag-nafta-eestis","25":"tag-oli","26":"tag-orgaanika","27":"tag-orgaaniline-materjal","28":"tag-polevkivi","29":"tag-setted","30":"tag-tartu-ulikool"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115498687091928517","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35830","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35830"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35830\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/35831"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35830"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=35830"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=35830"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}