Erinevalt varasemate ELi kliimaeesm\u00e4rkide kokkuleppimisest oli n\u00fc\u00fcd kahtlejaid rohkem ning kogu protsess keerulisem, sest mitmete riikide meelest hakkab eesm\u00e4rk j\u00e4rjest enam meenutama poliitilist rituaali, millel on v\u00e4he tegemist majandusliku ja \u00f6koloogilise reaalsusega.<\/p>\n
Eesti oli suuresti vait ega vaielnud eriti millegi \u00fcle, erinevalt n\u00e4iteks Saksamaast, Prantsusmaast v\u00f5i Poolast ja T\u0161ehhist. Viimased on proovinud m\u00e4\u00e4ruse vastuv\u00f5tmist sellisel kujul \u00fcldse takistada. Ometigi vaidlusteks p\u00f5hjust oleks, kuid v\u00f5ib-olla loodab Eesti tasahilju n\u00fc\u00fcd kliimaeesm\u00e4rkidega seotud varasema probleemi iseeneslikule lahenemisele.<\/p>\n
Riigid, kus on rohkem metsa \u2013 ja seega suurem looduslik s\u00fcsinikusidumise potentsiaal \u2013, on olnud kogu aeg pisut eba\u00f5iglases olukorras, sest Euroopa kliimapoliitika ei hinda piisavalt, et n\u00e4iteks Soome, Rootsi ja Eesti metsad seovad tohutul hulgal s\u00fcsinikku v\u00f5rreldes nende riikidega, kus metsa enam peaaegu \u00fcldse alles pole. Paraku on Eestis raiutud metsa liiga intensiivses tempos, see on p\u00f5hjustanud kokkulepitust suuremat s\u00fcsinikuheidet, mist\u00f5ttu on meid \u00e4hvardanud hiigeltrahvid.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd aga, kui kokkulepete tulemusel kohustused leevenevad, v\u00f5ib juhtuda, et p\u00e4\u00e4seme trahvidest, kuigi meie metsade tegelik \u00f6koloogiline olukord pole paranenud. Pigem vastupidi. See on absurdne ja n\u00e4itab, kui kaugele on Euroopa b\u00fcrokraatia eemaldunud tegelikust kliimapoliitikast.<\/p>\n
\nEesti \u2013 aga ka mitme teise meie piirkonna riigi \u2013 positsioonis on praegu k\u00f5ige pakilisem k\u00fcsimus meie julgeolek, mitte kliima olukord paarik\u00fcmne aasta p\u00e4rast.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Viimased l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, mis kestsid peaaegu \u00f6\u00f6 l\u00e4bi, olid v\u00e4sitavad ja sisuliselt tunnistasid k\u00f5igi osaliste kartusi: liikmesriikide majandused ei pea globaalses konkurentsis enam ELi kliimapoliitikale vastu. Poola ja L\u00e4ti r\u00e4\u00e4kisid s\u00f5ja m\u00f5just, Saksamaa ja Prantsusmaa kaubanduss\u00f5dadest, teised v\u00e4iksemad riigid aga konkurentsiv\u00f5imest. Euroopa t\u00f6\u00f6stuselt n\u00f5utakse heitmete v\u00e4hendamist, kuid samal ajal lubatakse kuni viis protsenti sellest osta v\u00e4ljastpoolt ELi. Kui heitmete \u00abv\u00e4hendamine\u00bb toimub projektide abil Aasias v\u00f5i Aafrikas ja tegelikult s\u00fcsini\u00adkuheidet ei v\u00e4hendata, siis meenutab tegevus pigem rohepesu.<\/p>\n
Eesti toetus ELi kliimaeesm\u00e4rgile on olnud tavap\u00e4raselt positiivne \u2013 meie valitsus soovib n\u00e4idata, et oleme vastutustundlikud ja tulevikku vaatavad. Ent samal ajal on meie ettev\u00f5tted olnud h\u00e4das k\u00f5rgete energiahindade, karmi regulatsiooni ja sageli muutuvate reeglitega. Kliimapoliitika muutub \u00fcha enam luksuseks, mida saavad endale lubada vaid need, kelle majandus juba toimib.<\/p>\n
Eesti \u2013 aga ka mitme teise meie piirkonna riigi \u2013 positsioonis on praegu k\u00f5ige pakilisem k\u00fcsimus meie julgeolek, mitte kliima olukord paarik\u00fcmne aasta p\u00e4rast. Seda tuleks Br\u00fcsselis arvestada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Erinevalt varasemate ELi kliimaeesm\u00e4rkide kokkuleppimisest oli n\u00fc\u00fcd kahtlejaid rohkem ning kogu protsess keerulisem, sest mitmete riikide meelest hakkab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":35878,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,498,2340,18339,28,29,10536,19,25,23,24,16243,22,20,30],"class_list":{"0":"post-35877","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-liit","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-julgeolek","20":"tag-kliimaeesmargid","21":"tag-kliimapoliitika","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-metsaraie","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-trahvid","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115498954578258171","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35877","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35877"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35877\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/35878"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35877"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=35877"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=35877"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}