{"id":35969,"date":"2025-11-06T00:55:22","date_gmt":"2025-11-06T00:55:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/35969\/"},"modified":"2025-11-06T00:55:22","modified_gmt":"2025-11-06T00:55:22","slug":"tuumakatsetused-euroopa-kriisikindlus-trump-jaapanis-sahel-ukraina-oppetunnid-mustal-merel-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/35969\/","title":{"rendered":"Tuumakatsetused, Euroopa kriisikindlus, Trump Jaapanis, Sahel, Ukraina \u00f5ppetunnid Mustal merel \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"

Tuumahiiglased ja eetilised imikud<\/p>\n

Tony Lawrence, RKK kaitseprogrammi juht<\/p>\n

Donald Trump on andnud Pentagonile korralduse \u201ealustada meie tuumarelvade testimist v\u00f5rdsetel alustel [teiste riikidega]\u201c. Energeetikaminister Chris Wright k\u00fcll t\u00e4psustas hiljem, et USA ei hakka l\u00e4bi viima t\u00e4iemahulisi tuumaplahvatusi, vaid teeb \u201emittekriitilisi plahvatusi\u201c \u2013 sisuliselt korrates USA kauaaegset seisukohta. Trump ei ole selles aga p\u00e4ris kindel.<\/p>\n

K\u00f5igile tuttavat tuumaseent, mis tekib siis, kui hiiglasliku plahvatuse t\u00f5ttu \u00fcles paisatud rusud t\u00f5usevad atmosf\u00e4\u00e4ri \u00fclemise piirini ja seej\u00e4rel laiali vajuvad, ei ole n\u00e4htud juba 45 aastat. Varased tuumakatsetused toimusid k\u00fcll atmosf\u00e4\u00e4ris, aga mure radioaktiivse saaste p\u00e4rast, mida s\u00fcvendasid juhtumid nagu Jaapani kalalaeva Daigo Fukury\u016b Maru saatuslik kiiritamine, sundisid tuumariigid alternatiive otsima. USA oli juba varem maa-aluseid katseid teinud, et uurida tuumaplahvatuste m\u00f5ju n\u00e4iteks punkritele. 1957. aastaks olid nad v\u00e4lja arendanud tehnoloogia esimese suletud maa-aluse tuumaplahvatuse l\u00e4biviimiseks.<\/p>\n

Kuna maa-aluseid katseid on raskem tuvastada ja need on teaduslikult v\u00e4\u00e4rtuslikumad, olid tuumariigid peagi valmis t\u00e4ielikult atmosf\u00e4\u00e4rikatsetustest loobuma ning allkirjastama 1963. aasta osalise tuumakatsetuste keelustamise lepingu, mis keelas katsetused atmosf\u00e4\u00e4ris, kosmoses ja vee all. \u00dchendkuningriik viis oma viimased atmosf\u00e4\u00e4rikatsetused l\u00e4bi 1958. aastal, USA ja NSVL 1962. aastal; Prantsusmaa j\u00e4tkas katsetamist kuni 1974. aastani ja Hiina kuni 1980. aastani. Piiranguid tugevdati veelgi 1976. aastal, kui USA ja NSVL s\u00f5lmisid lepingu (Threshold Test Ban Treaty), mis piiras maa-aluste katsetuste l\u00f5hkej\u00f5u 150 kilotonniga.<\/p>\n

Edusammud tuumaf\u00fc\u00fcsikas, relvas\u00fcsteemide kriitiliste komponentide testimises ja arvutisimulatsioonides v\u00f5imaldasid hiljem tuumariikidel peatada isegi maa-alused katsetused. Wrighti viited \u201emittekriitilistele plahvatustele\u201c ja \u201ek\u00f5igi teiste tuumarelva osade testimisele, et tagada nende sobiv geomeetria ja v\u00f5ime algatada tuumaplahvatus\u201c, kirjeldavadki t\u00e4nap\u00e4eval kasutatavaid testimismeetodeid, mis annavad tuumariikidele piisava kindluse oma tuumal\u00f5hkepeade t\u00f5hususe ja ohutuse kohta. Sellest k\u00f5rgtehnoloogilisest l\u00e4henemisest \u2013 milles USA on maailma tipus \u2013 toore j\u00f5u rakendamise ehk tegelike tuumaplahvatuste juurde minek oleks paljuski samm tagasi.<\/p>\n

NSVL viis oma viimase t\u00e4ieliku tuumakatsetuse l\u00e4bi 1990. aastal, USA 1992. aastal, \u00dchendkuningriik, Prantsusmaa ja Hiina 1996. aastal ning India ja Pakistan 1998. aastal. Kuid tuumakatsetused on peatatud vabatahtlikult \u2013 kuigi osa tuumariike on ratifitseerinud (Venemaa, \u00dchendkuningriik, Prantsusmaa) v\u00f5i allkirjastanud (USA, Hiina) k\u00f5ikeh\u00f5lmava tuumakatsetuste keelustamise lepingu (Comprehensive Test Ban Treaty), pole see veel j\u00f5ustunud.<\/p>\n

Rahvusvaheline \u00fcksmeel tuumakatsetuste vastu on seega tugev. Kuid samas ka habras: n\u00e4iteks Venemaa on korduvalt hoiatanud, et loobub oma katsetusmoratooriumist, kui USA taas testima hakkab. USA \u00fchepoolne otsus katsetusi uuesti alustada oleks seega v\u00e4ga m\u00f5jukas ja peaks p\u00f5hinema selgete faktide p\u00f5hjalikul anal\u00fc\u00fcsil. Kuid v\u00e4lja arvatud P\u00f5hja-Korea \u2013 mis viis aastatel 2006\u20132017 l\u00e4bi kuus maa-alust katset \u2013 ei vii \u201eteised riigid\u201c l\u00e4bi t\u00e4ismahulisi tuumakatsetusi, nagu v\u00e4idab Trump.<\/p>\n

Loe t\u00e4isteksti (inglise keeles): Nuclear Giants and Ethical Infants<\/a><\/p>\n

Euroopa s\u00f5da<\/p>\n

David Cattler, RKK koosseisuv\u00e4line teadur<\/p>\n

Rinne on nihkunud. S\u00f5da on juba Euroopas ning pelgalt rahaliste ja poliitiliste otsustega juhtimisest enam ei piisa. Et agressioonile vastu seista ja s\u00f5da v\u00f5ita, vajab Euroopa kultuurilisi ja ps\u00fchholoogilisi muutusi.<\/p>\n

Michael Kimmage kirjutas hiljuti<\/a> ajakirjas Foreign Policy, et Venemaa r\u00fcnnak Ukrainale ja h\u00fcbriidtegevused \u00fcle Euroopa on osa tervikkonfliktist. Moskva ei tee vahet Ukraina ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud mandri vahel; nende droonid, sabotaa\u017e ja propaganda sihivad Euroopa \u00fchtsust ja enesekindlust. Selle t\u00f5e tunnistamine on esimene samm t\u00f5elise kriisikindluse suunas \u2013 ning mitte kusagil Euroopas ei m\u00f5isteta seda \u00f5ppetundi paremini kui Eestis ja teistes Balti riikides.<\/p>\n

Balti riigid ei \u00fchinenud NATO-ga mitte ainult kollektiivkaitse p\u00e4rast, vaid ka selleks, et juurutada valvsuse kultuuri: m\u00f5tet, et riigikaitse on kodanikuharjumus, mitte \u00fcksnes s\u00f5jaline eriala.<\/p>\n

Euroopa tegelik v\u00e4ljakutse on kultuuriline, mitte rahaline. Euroopal on olemas ressursid, et Venemaast kauem vastu pidada; probleem on enesetajus. Liiga sageli k\u00e4sitletakse \u00fchiskondlikku vastupidavust vaid kriisi kontekstis, mitte p\u00fcsiva hoiakuna.<\/p>\n

Euroopa \u00e4rkamise p\u00f6\u00f6rdepunkt saabus 2023. aasta alguses, kui Berliin n\u00f5ustus l\u00f5puks saatma Leopard 2 tanke Ukrainasse. The Economist m\u00e4rkis toona, et Saksamaa oli l\u00f5petanud konflikti k\u00e4sitlemise \u00e4\u00e4reala kriisina ja hakanud seda n\u00e4gema t\u00f5elise s\u00f5jana s\u00f5jana, mis m\u00e4\u00e4rab Euroopa tuleviku. T\u00f6\u00f6tasin sel ajal NATO juures ja n\u00e4gin, kuidas arutelu reaalajas muutus. See otsus oli enam kui poliitika \u2013 see oli ps\u00fchholoogiline p\u00f6\u00f6re. Saksamaa \u00e4ratundmine peegeldas seda, mida n\u00e4iteks Eesti ammu teadis: s\u00f5da on juba kohal ning selle niisama haldamisest enam lihtsalt ei piisanud.<\/p>\n

Eesti kogemus n\u00e4itab, et demokraatiad suudavad kohaneda kiiremini, kui nad arvavad \u2013 kui nad vaatavad vastupidavust loomuliku osana \u00fchiskonnast. T\u00f5eline proovikivi on n\u00fc\u00fcd see, kas Euroopa suudab omaenda \u00fchiskondades piisavalt kaua rahu s\u00e4ilitada, et j\u00e4\u00e4da peale laiemas vastupidavuse v\u00f5itluses.<\/p>\n

Loe t\u00e4isteksti (inglise keeles): Europe\u2019s War and the Baltic Lesson: Building Resilience When the Front Is Everywhere<\/a><\/p>\n

Trumpi visiit Jaapanisse \u2013 kirsipuud (sakura) kui uute alguste s\u00fcmbol?<\/p>\n

Prannavan Surendran, RKK praktikant<\/p>\n

Jaapanis t\u00e4histavad kirsi\u00f5ied kevade saabumist ning s\u00fcmboliseerivad taass\u00fcndi ja uuenemist. Donald Trumpi visiidi ajal teatas Jaapani peaminister Takaichi Sanae, et Jaapan kingib Ameerika \u00dchendriikidele Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni 250. aastap\u00e4eva puhul kirsipuid. Kas see \u017eest t\u00e4hendas ka uut algust kahe riigi suhetes<\/p>\n

Takaichi jaoks oli Donald Trumpi v\u00f5\u00f5rustamine varajane proovikivi tema diplomaatilistele ja poliitilistele oskustele. Astudes ametisse alles hiljuti ja Jaapani sisepoliitiliselt tormilisel ajal, kujutas \u00fche maailma ettearvamatuma liidri vastuv\u00f5tmine endast juba iseenesest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset v\u00e4ljakutset.<\/p>\n

Loe t\u00e4isteksti (inglise keeles): Trump\u2019s Visit to Japan\u2014Sakura Trees as a Symbol for New Beginnings?<\/a><\/p>\n

Euroopa tulevane Saheli strateegia: piiratud v\u00f5imalused multipolaarses piirkonnas<\/p>\n

Eric Hall, RKK praktikant<\/p>\n

Euroopa varasem Saheli piirkonna julgeolekustrateegia, mis p\u00f5hines Prantsusmaa juhitud operatsioonidel ja ELi v\u00f5imekuse suurendamise missioonidel, ei suutnud avaldada p\u00fcsivat m\u00f5ju.<\/p>\n

Euroopa eesm\u00e4rgid olid piirkonna ulatuslike vajadustega arvestades saavutamatud ja tehtud pingutused ei \u00fchtinud kohaliku eliidi arusaamaga, sest re\u017eiimi p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mist peeti reformidest t\u00e4htsamaks. P\u00e4rast riigip\u00f6\u00f6rdeid oli Euroopal v\u00e4he m\u00f5juv\u00f5imu ja huntad otsustasid leida alternatiivsed partnerid.<\/p>\n

J\u00e4rjestikused riigip\u00f6\u00f6rded Kesk-Sahelis (Malis, Burkina Fasos ja Nigeris) nurjasid Euroopa enam kui k\u00fcmne aasta pikkused pingutused. Need riigid saatsid eurooplased v\u00e4lja ja kutsusid asemele Vene v\u00e4ed, esmalt Wagneri grupi, n\u00fc\u00fcd Aafrika korpuse, s\u00fcvendades samal ajal sidemeid Iraani ja P\u00f5hja-Koreaga.<\/p>\n

Edaspidi peaks Euroopa realistlikke eesm\u00e4rke silmas pidades oma strateegia \u00fcmber hindama. L\u00e4hemas tulevikus t\u00e4hendab see piiratud kohalolekut julgeoleku ja poliitiliste suundumuste j\u00e4lgimiseks. Euroopa peab arvestama, et Saheli piirkond on multipolaarne, kus Venemaal on julgeolekuvaldkonnas p\u00fcsiv roll ning kus Euroopa m\u00f5ju on piiratum ning puudutab eelk\u00f5ige kattuvaid huvisid.<\/p>\n

Eelk\u00f5ige tuleks Euroopal:<\/p>\n