![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3077289h0401t24.png\"\/)
\u00dcllar K\u00fctt Autor\/allikas: ERR<\/p>\nKui Merilyn ja Robin (p\u00f5nni puhul kasutab “Pealtn\u00e4gija” varjunime) pargis vastu k\u00f5nnivad, ei reeda v\u00e4liselt miski, et nende kodune elu ja l\u00e4bisaamine oli viimastel kuudel politsei p\u00f5hjaliku uurimise all. Nimelt kahtlustati, et 29-aastane meditsiinit\u00f6\u00f6taja ja tema lapse isa karistasid f\u00fc\u00fcsiliselt poissi rihmaga.<\/p>\n
Kriminaalasi l\u00f5petati \u00e4ra ja eraldiseisvana ei v\u00e4\u00e4riks juhtum v\u00f5ib-olla avalikkuse t\u00e4helepanu, kuid asjatundjate s\u00f5nul on viimastel aastatel raskete v\u00e4\u00e4rkohtlemiste k\u00f5rvale lisandunud \u00fcha rohkem teateid ebakohastest kasvatusmeetoditest, mida lastekaitse ja politsei uurima peavad.<\/p>\n
Merilyn p\u00f5rkus lapse k\u00e4itumisprobleemiga pool aastat tagasi. “Selle aasta kevadel oligi lihtsalt niisugune periood, kus ta kogu aeg haukus mulle vastu ja ma ei osanud enam midagi teha. Seega ma p\u00f6\u00f6rdusin meie lasteaia sotsiaalpedagoogi juurde. \u00dclimeeldiv naisterahvas, meil oli niisugune m\u00f5nus vestlus, kus ta andis mulle erinevaid nippe ja pakkus mulle v\u00e4lja Perepesa poolt korraldatava koolituse “Armastavad piirid ja reeglid”,” r\u00e4\u00e4kis Merilyn.<\/p>\n
Tund aega v\u00e4ldanud koolitus toimus juuni algul ja samal ajal pakuti v\u00f5imalust, et poiss saab m\u00e4ngida Perepesa keskuses.<\/p>\n
“Laps m\u00e4ngis seal ja sealsele kasvatajale v\u00f5i ma ei oska \u00f6elda, mis selle inimese t\u00e4pne ametinimetus oli, kes temaga koos oli, tema kuulis, kui laps r\u00e4\u00e4kis, et teda on kodus karistatud rihmaga,” \u00fctles P\u00e4rnu politseijaoskonna juht \u00dcllar K\u00fctt.<\/p>\n
Perepesast teatati Lasteabisse ja sealt T\u00f5nu Poopuu juhitavasse P\u00e4rnu sotsiaalosakonda, mille t\u00f6\u00f6taja l\u00e4ks j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Robini lasteaeda ning vestles poisiga uuesti. Poopuu s\u00f5nul viiakse taolisi vestlusi l\u00e4bi lapsele tuttavas keskkonnas, et teda mitte endast v\u00e4lja viia ning vajadusel saab juures olla m\u00f5ni lapsele turvaline isik, n\u00e4iteks lasteaiat\u00f6\u00f6taja.<\/p>\n
Merilyni s\u00f5nul sai perekond asjast teada alles p\u00e4rast seda, kui lasteaia hoovist oli v\u00f5etud juba nende laps ja temaga pikk vestlus maha peetud. “Selle k\u00e4igus n\u00e4idati talle p\u00fcksirihma pilti. K\u00fcsiti – mis asi see on ja mida sellega tehakse,” jutustas ema.<\/p>\n
Poopuu vahendas poisi juttu: “Ta \u00fctles jah, ta teab, et see on rihm, p\u00fcksirihm ja siis t\u00f5esti k\u00fcsiti, et mis siis tema arvates sellega tehakse.”<\/p>\n
Merilyni s\u00f5nul olla tema tol hetkel nelja-aastane poeg vastanud, et see on p\u00fcksiv\u00f6\u00f6 ja sellega karistatakse lapsi, kes k\u00e4ituda ei oska. Kui lastekaitset\u00f6\u00f6taja edasi k\u00fcsis, kas poisi vanemad ka karistavad teda v\u00f5i annavad talle rihma, vastanud poiss, et annavad k\u00fcll. “Ja ilmselt see oli sellep\u00e4rast, et m\u00f5ninga t\u00fcli k\u00e4igus me olime t\u00f5esti \u00f6elnud talle, et \/\u2026\/ anname rihma. Et t\u00f5esti meie probleem, me olime \u00e4hvardanud last,” lausus ema.<\/p>\n
Kuna laps kinnitas Poopuu s\u00f5nul, et on saanud vanemate k\u00e4est f\u00fc\u00fcsiliselt karistada, v\u00f5eti kontakti lapsevanematega, et nendega vestelda.<\/p>\n
“Meil oli \u00fcle tunniajane vestlus, kus siis loeti meile ette \/\u2026\/ kogu see vestlus, mis ta meie lapsega oli pidanud. Ja siis tuligi v\u00e4lja, et meie poeg oli \u00f6elnud, et ta saab rihma vanematelt. Me siis selgitasime olukorda, et me oleme t\u00f5esti \u00e4hvardanud teda, kui meil oli selline periood, kus ta haukus vastu,” meenutas Merilyn. Seepeale t\u00f5i lastekaitset\u00f6\u00f6taja ema s\u00f5nul v\u00e4lja erinevaid asju, mida ta oli m\u00e4rganud, n\u00e4iteks auku lapse p\u00fcksip\u00f5lves ning pere pidi kogu oma elu laiali laotama alates rahalisest seisust kuni lapsep\u00f5lvem\u00e4lestusteni.<\/p>\n
“Kuna nende suhtluste p\u00f5hjal j\u00e4tkuvalt oli kahtlus, ei olnud k\u00fcll kinnitust, aga kahtlus, et seal v\u00f5is v\u00e4\u00e4rkohtlemist olla, siis vastavalt seadusele me p\u00f6\u00f6rdusime politsei poole,” t\u00f5des Poopuu.<\/p>\n
Politseijuht K\u00fctt lisas, et lastekaitset\u00f6\u00f6taja on v\u00e4lja\u00f5ppinud spetsialist ja kui ta saab aru, et lapse jutus on midagi sellist, mis vajab t\u00e4iendavat kontrollimist politsei poolt, siis ta peabki selle info edastama.<\/p>\n
“Kui ta saab aru, et see on lapse fantaasia, et eile r\u00e4\u00e4kis \u00fchte juttu, t\u00e4na r\u00e4\u00e4gib teist juttu, see jutt v\u00e4ga k\u00f5igub, ei ole t\u00f5siseltv\u00f5etav, siis ta ei pea seda edastama. Aga antud juhul oli lastekaitset\u00f6\u00f6tajal veendumus, et see on selline juhtum, mida peab politsei edasi kontrollima t\u00e4iendavalt,” selgitas K\u00fctt.<\/p>\n
Robini isa ja ema, kes ei ela koos, kuid saavad h\u00e4sti l\u00e4bi, on 100 protsenti n\u00f5us, et iga signaali v\u00f5imaliku h\u00e4das lapse kohta tuleb uurida, aga leiavad, et k\u00f5ik mis j\u00e4rgnes vestlusele lastekaitsega oli \u00fclepingutus. “Me ju k\u00e4isime seal vestlusel lapse isaga ka, et minu arust oleks v\u00f5inud seal see asi \u00e4ra l\u00f5ppeda,” s\u00f5nas Merilyn.<\/p>\n
P\u00e4rnu politseijaoskonna juhi \u00dcllar K\u00fcti s\u00f5nul k\u00fcsitleti uurimise k\u00e4igus ametnikke, vanemaid ja l\u00f5puks ka poissi ennast.<\/p>\n
“See \u00fclekuulamine algab ka ikkagi sellega, kuidas uurija k\u00f5igepealt selgitab lapsele seda, et valetada ei tohi. Siis l\u00e4bi n\u00e4idete selgitatakse, mis asi on \u00fcldse valetamine. Ja siis r\u00e4\u00e4gitakse temaga, kuidas tal muidu l\u00e4heb, aga l\u00f5puks j\u00f5utakse ka selleni, et mis siis juhtub, kui sa kodus pahandust teed,” selgitas K\u00fctt, kelle s\u00f5nul laps siis r\u00e4\u00e4gib, kuidas vanem vahel pahanduse korral k\u00f5vema h\u00e4\u00e4lega r\u00e4\u00e4gib temaga ja see konkreetne laps \u00fctles ka, et ema on teda karistanud rihma andmisega ning hiljem lisas, et \u00fche korra on ta ka vitsa saanud.<\/p>\n
\u00dcllar K\u00fctt Autor\/allikas: ERR<\/p>\n
Merilyni s\u00f5nul on ta lapsega sel teemal r\u00e4\u00e4kinud ning korra on poeg \u00f6elnud, et tegi lihtsalt nalja. “\u00dche korra ta on \u00f6elnud mulle, et ta ei osanud midagi \u00f6elda. Alguses me olime ju kohe t\u00e4iesti \u0161okis, kui ta sealt lasteaiast koju tuli. Me k\u00fcsisime, et miks sa niimoodi \u00fctlesid. Siis laps \u00fctles: “Aga te ju olete \u00f6elnud, et annate mulle.” Ja siis me k\u00fcsisime, et kas me oleme andnud sulle. “Ei ole! Aga te olete ju \u00f6elnud, et te annate!”,” vahendas ema poja s\u00f5nu.<\/p>\n
Uurimine kestis kolm kuud ja ehkki poiss r\u00e4\u00e4kis rihmajuttu korduvalt ja detailselt, l\u00f5petati kriminaalasi septembris \u00e4ra, sest oli s\u00f5na-s\u00f5na vastu olukord.<\/p>\n
“Laps r\u00e4\u00e4gib \u00fchte juttu, lapsevanem r\u00e4\u00e4gib teist juttu ja me ei saa \u00f6elda, kumma jutt on suurema kaaluga. Nad on v\u00f5rdse kaaluga,” nentis K\u00fctt. T\u00f5endeid selles asjas rohkem ei olnud, sest n\u00e4iteks lapse vigastusi kuskil fikseeritud ei olnud ja politseil ei ole teada, et lapsel oleks sellest konkreetsest juhtumist vigastused tekkinud.<\/p>\n
“Minus tekitaski see n\u00fc\u00fcd neid m\u00f5tteid, et v\u00f5ib-olla ametnikud ja ametkonnad veidi suunaks oma ressursse \u00fcmber, vaataks oma prioriteedid \u00fcle. \/\u2026\/ Et mille jaoks seda suurt uurimist oli vaja,” ei m\u00f5ista Merilyn.<\/p>\n
Politseijuht K\u00fctt vastas aga seepeale, et nii v\u00f5iks \u00f6elda k\u00f5ikide kriminaalasjade menetluste kohta, mis ei j\u00f5ua kohtusse, et see on ressursi raiskamine. “Aga nii m\u00f5nigi kriminaalmenetlus tegelikult ju alustataksegi selleks, et selgitada v\u00e4lja siis see tegu v\u00f5i t\u00f5de p\u00f5him\u00f5tteliselt. See k\u00f5ik ei t\u00e4henda alati seda, et kui me alustame kriminaalmenetluse, siis meil on kohe veendumus, et me j\u00f5uame kohtusse. Me peame v\u00e4lja selgitama vahest ka seda, et seda kuritegu pole toime pandud,” selgitas K\u00fctt politsei vaadet.<\/p>\n
Ka “Pealtn\u00e4gija” ei saa kinnitada ega kummutada, kumb luiskas \u2013 kas ema v\u00f5i poeg. Merilyn on igal juhul oma \u00f5iguses nii kindel, et tahtis peresisesest asjast avalikult r\u00e4\u00e4kida, tuues p\u00f5hjenduseks: “Ma ei tea mitte \u00fchtegi ema, kes ei oleks oma lapse peale h\u00e4\u00e4lt t\u00f5stnud. Sealsamas lastekaitset\u00f6\u00f6taja \u00fctleb mulle, et see on lapse vaimne v\u00e4\u00e4rkohtlemine. Mida ma \u00fcldse teha tohin lapsega siis? Kuidas ma kasvatan teda? Loomulikult ma ju kiidan teda positiivselt, kui l\u00e4heb h\u00e4sti, toon positiivsed asjad v\u00e4lja, et need j\u00e4\u00e4ks talle meelde. Negatiivsetele v\u00f5ib-olla nii tihti ei p\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu, nagu ma olen \u00f5ppinud.”<\/p>\n
“Pealtn\u00e4gija” suhtles selle loo jaoks lisaks ka sotsiaalkindlustusameti Lasteabi ning \u00f5iguskantsleri b\u00fcrooga, mis t\u00e4idab Eestis laste ombudsmani rolli. \u00dchelt poolt on igasugune v\u00e4givald laste kasvatuses keelatud perekonnaseadusega juba taasiseseisvumisest saati ja 2016. aastal t\u00e4iendatud lastekaitseseaduses joonitakse seda veel alla, teisalt m\u00f6\u00f6navad asjatundjad, et t\u00e4pset piiri on m\u00f5nikord raske t\u00f5mmata.<\/p>\n
“Tuleb teha vahet tegudel, mis ei ole lubatud. \u00dcRO lapse \u00f5iguste konventsioon ja Eesti lastekaitseseadus \u00fctlevad, et last ei tohi kehaliselt karistada ega kasutada muid kasvatusviise, mis on alandavad, n\u00e4iteks m\u00f5nitamine, h\u00e4bistamine, ignoreerimine, hooletusse j\u00e4tmine. Aga see ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik need laste \u00f5iguste rikkumised oleksid kriminaalkorras karistatavad,” selgitas \u00f5iguskantsleri kantselei laste ja noorte \u00f5iguste osakonna juhataja Andrs Aru.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3077286h750et24.png\"\/)
Lasteabi telefoninumber Autor\/allikas: ERR<\/p>\n
N\u00e4iteks nurka panek v\u00f5ib olla f\u00fc\u00fcsiline karistus, samas teistest eraldi rahunema saatmine seda pigem ei ole. Merilyn \u00fctles seepeale, et saab sellest t\u00e4iesti aru. “Aga samas sa v\u00f5id ta panna eraldi nurka padja peale istuma, rahunema v\u00f5id panna, aga nurka seisma ei v\u00f5i enam panna. Lihtsalt minu isiklik seisukoht on see, et ma olengi veidi karmim ema ja mul ongi kodus piirid paigas ja ma ei luba endaga haukuda,” p\u00f5hjendas ema. “Kui ma vaatan seda, kuidas t\u00e4nap\u00e4eval suhtutakse \u00f5petajatesse, kuidas lastel ei ole enam piire, kuidas me kasvatame mingit suurt vati\u00fchiskonda, siis mina ei taha, et mu poeg oleks selline,” lisas ta.<\/p>\n
Sotsiaalt\u00f6\u00f6taja Poopuu siiski ei n\u00f5ustu, et t\u00e4nap\u00e4eva lastest kasvaksid lumehelbekesed. “Igal p\u00f5lvkonnal on keskkonnast ja \u00fchiskondlikust olukorrast tulenevalt oma v\u00e4ljakutsed. Aga ma k\u00fcll ei n\u00e4e seda ja ma ei ole ka lugenud seda, et mingisugune mittef\u00fc\u00fcsiline karistamine kasvatab lapsi kuidagi mitte toime tulevateks. Vastupidised uuringud n\u00e4itavad nagu vastupidist,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Et teadlikkus on t\u00f5usnud ja ka teavitamine on muutunud n\u00e4iteks t\u00e4nu Lasteabi v\u00f5i politsei veebiplatvormidele lihtsamaks, on ka signaalide hulk kasvanud. N\u00e4iteks 2025. aasta esimese \u00fcheksa kuuga p\u00f6\u00f6rduti Lasteabi poole 15 430 korda ehk 55 korda p\u00e4evas, mis on 14,5 protsenti enam kui aasta varem samal perioodil. Seal hulgas lapsed ise p\u00f6\u00f6rdusid ja kaebasid vanemate poolt tulevat v\u00e4\u00e4rkohtlemist vastavalt 160 ja 192 korda. Valdavalt on jutt vaimsest v\u00e4\u00e4rkohtlemisest. Aga \u00fcksk\u00f5ik milline on t\u00e4pne probleem, siis k\u00f5ik spetsialistid kinnitavad, et eesm\u00e4rk pole vanemaid iga hinna eest kriminaalkorras karistada, vaid avastada varakult, kui keegi on h\u00e4das.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes pakuvad asjatundjad v\u00e4lja tegelikult lihtsa m\u00f5tte, kust jookseb punane joon lastega suhtlemises. “Samamoodi nagu t\u00e4iskasvanute puhul, kes t\u00f6\u00f6 juures j\u00e4tavad v\u00f5ib-olla midagi tegemata v\u00f5i j\u00e4\u00e4vad hiljaks v\u00f5i ei saa hakkama m\u00f5ne asjaga, siis me ju ka ei alanda neid teiste ees koosolekul v\u00f5i ei pane neid nurka ega \u00e4hvarda neid,” \u00fctles Andres Aru \u00f5iguskantsleri kantseleist.<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla lihtsam ongi meelde j\u00e4tta, et see, mida keegi t\u00e4iskasvanu ei tohi teha \u00fchegi t\u00e4iskasvanu vastu, seda ei tohiks teha ta ka lapse vastu,” t\u00e4iendas K\u00fctt.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui Merilyn ja Robin (p\u00f5nni puhul kasutab “Pealtn\u00e4gija” varjunime) pargis vastu k\u00f5nnivad, ei reeda v\u00e4liselt miski, et nende…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36027,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,18383,21,18384,18385,11581,28,29,19,18386,353,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-36026","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-fuusiline-karistamine","18":"tag-headlines","19":"tag-laste-oigused","20":"tag-lasteabi","21":"tag-lastekaitse","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-perepesa","26":"tag-politsei","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115500857748683625","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36026","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36026"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36026\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36027"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36026"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36026"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36026"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}