Riigikontrolli hinnangul tuleks maakondliku \u00fchistranspordi korraldamisel selgemalt l\u00e4htuda inimeste reaalsetest liikumisvajadustest, arvestades nii seniste kui ka potentsiaalsete kasutajatega.<\/p>\n
Eri liiki \u00fchistranspordi s\u00f5iduplaanid vajavad paremat sidustamist ja muude liikumisviisidega \u00fchildamist. Regionaal- ja P\u00f5llumajandusministeeriumil tuleks paika panna teenustaseme normid ja baastase, millistel juhtudel peavad inimeste s\u00f5iduvajadused olema maakondlike bussiliinidega tagatud, m\u00e4rkis riigikontroll.<\/p>\n
Kuigi riiklik eesm\u00e4rk on olnud suurendada \u00fchistranspordi kasutajate hulka, on \u00fchistranspordi kasutamine viimase k\u00fcmne aasta jooksul t\u00f6\u00f6l k\u00e4ivate inimeste seas olnud languses, kulud aga kiirelt kasvamas. 2021. aastal avaldatud audit \u201eMaakondlik \u00fchistransport\u201c n\u00e4itas, et hoolimata tasuta s\u00f5idu v\u00f5imaldamisest maakondlikel bussiliinidel perioodil 2019\u20132024 ei suudetud \u00fchiss\u00f5idukiga t\u00f6\u00f6lk\u00e4ijate osakaalu k\u00f5igist t\u00f6\u00f6lk\u00e4ijatest t\u00f5sta.<\/p>\n
\u201cPraeguseks ei ole olukord paranenud ning \u00fchistransporti kasutades liigub t\u00f6\u00f6le ja koju v\u00e4hem kui viiendik t\u00f6\u00f6ealistest. Samal ajal on \u00fchistranspordi toetus riigieelarvest j\u00e4rjest kasvanud. K\u00f5ige enam on v\u00f5rreldes aastaga 2019 t\u00f5usnud maakondliku bussitranspordi toetus. Kui 2019. aastal toetati riigieelarvest maakondlikku bussitransporti 43,6 miljoni euroga, siis mullu 72 miljoniga,\u201d kirjutas riigikontroll. Regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi prognoosid n\u00e4itavad, et 2029. aastal l\u00e4heb maakondliku bussitranspordi korraldamine riigile maksma 87,1 miljonit eurot<\/p>\n
Audit n\u00e4itas, et sellal kui \u00fchistranspordi kulud on j\u00e4rsult kasvamas, pole regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeerium kindlaks m\u00e4\u00e4ranud, millist \u00fchistranspordi teenust soovib ja suudab riik \u00fclal pidada ja rahastada.<\/p>\n
\u201cMinisteerium pole paika pannud liiniv\u00f5rgu optimeerimise p\u00f5him\u00f5tteid ega hinnanud seda, millise kulupiiri \u00fcletamisel tuleks hakata liine \u00fcmber korraldama, millistel juhtudel tuleks pakkuda inimestele alternatiivseid s\u00f5iduv\u00f5imalusi nagu n\u00f5udetransport v\u00f5i millal tuleks liinid liigse kulukuse t\u00f5ttu \u00fcldse sulgeda,\u201d leidis riigikontroll.<\/p>\n
Regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeerium on seisukohal, et \u00fchistranspordi tulude ja kulude suurt vahet saab peaasjalikult v\u00e4hendada kas liiniveomahtu k\u00e4rpides ehk liine l\u00fchendades, sagedust v\u00e4hendades ja liine sulgedes v\u00f5i piletihinda t\u00f5stes. Ministeeriumi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud rahastamiskava n\u00e4eb ette, et piletitulu peaks katma keskmiselt k\u00f5igist \u00fchistranspordi kuludest sel aastal 25 protsenti ning 2030. aastaks peaks osakaal t\u00f5usma 28 protsendini.<\/p>\n
Samas n\u00e4itas audit, et piletitulu t\u00f5stmise praktilised v\u00f5imalused kipuvad olema piiratud: vaid 30 protsenti k\u00f5igist s\u00f5itjatest maksab praegu pileti eest. \u201cTasuta s\u00f5itjad on sotsiaalselt haavatavamad grupid nagu puudega inimesed, pension\u00e4rid ja noored. Selleks, et maakondlikel bussiliinidel kataks piletihind 25 protsenti kuludest, tuleks piletihinda t\u00f5sta ligikaudu kolm korda ja seda eeldusel, et s\u00f5itjate arv ja soodustuste m\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4b samaks. Teisalt kipub ka tagasihoidlikum piletihinna t\u00f5us \u00fchistranspordi kasutatavust v\u00e4hendama,\u201d hindas riigikontroll.<\/p>\n
Selleks, et tuua rohkem inimesi \u00fchistransporti kasutama, peab riigikontrolli hinnangul uurima ka nende vajadusi, kes veel \u00fchistransporti ei kasuta, ning arendama teekonna algpunktist l\u00f5pp-punkti liikumiseks mugavamaid \u00fchistranspordile \u00fcmberistumise v\u00f5imalusi, n\u00e4iteks kergliiklusteed, \u201epargi ja reisi\u201c parklad peatuste l\u00e4heduses. Kuigi inimeste tegelike liikumiste mustreid uuritakse varasemast rohkem, on v\u00e4hesed \u00fchistranspordikeskused p\u00fc\u00fcdnud selgitada nende vajadusi, kes \u00fchistransporti ei kasuta.<\/p>\n
Riigikontrolli hinnangul aitaks t\u00f5husamat \u00fchistranspordis\u00fcsteemi planeerida ja \u00fchistranspordi kasutajate hulka suurendada, kui anal\u00fc\u00fcsida liikumismustreid \u00fcle Eesti, kasutades selleks n\u00e4iteks mobiilpositsioneerimise v\u00f5i liiklusloenduse andmed. Praegune bussiliiniv\u00f5rgu ja s\u00f5iduplaanide planeerimine on pigem \u00fche maakonna keskne ega toeta inimeste maakondadevahelist ja erinevate transpordivahenditega liikumist. Erinevate transpordiliikide s\u00f5iduplaane koostatakse eri alustel ja korraldajale antud p\u00e4devuse piires ning sellega kaasnevad killustatus ja ebak\u00f5lad s\u00f5iduplaanide vahel.<\/p>\n
Riigikontroll leidis, et \u00fchistranspordi korraldamisel on vastutus killustunud ning \u00fclesannete t\u00e4itmisel esineb kattuvusi. Vastutuse selge m\u00e4\u00e4ratlemise muudab keerulisemaks ka \u00fchistranspordi korralduse institutsionaalne killustatus. N\u00e4iteks on \u00fchistranspordi taristu planeerimine \u00fchtaegu nii regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi kui ka kliimaministeeriumi valitsemisalade, samuti kohalike omavalitsuste \u00fclesanne. \u00dchistranspordi korraldamisel on j\u00e4tkuvalt probleemiks ka \u00fclesannete dubleerimine regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi ning maakondlike \u00fchistranspordikeskuste vahel: n\u00e4iteks raamatupidamine, hangete korraldamine, andmete kogumine ja uuringute tellimine.<\/p>\n
Bussiliinide liigitus ning kohustus neid korraldada ja rahastada tuleks riigikontrolli arvates muuta \u00fcheselt arusaadavaks. \u00dchistranspordiseaduses pole \u00fcheselt selge, millist liini peab korraldama ja rahastama riik ning millist omavalitsus ja n\u00f5udel bussiliini m\u00f5iste puudub seadusest \u00fcldse. Segaduse tagaj\u00e4rjel koheldakse omavalitsusi praktikas erinevalt. N\u00e4iteks on Kagu \u00fchistranspordikeskuse s\u00f5nul riigieelarvest rahastatud bussiliine, mis on nii \u00fche omavalitsuse sisesed, kui ka liine, kus 90 protsenti peatustest on \u00fches maakonnas ja 10 protsenti teises maakonnas.<\/p>\n
Riigikontroll soovitas regionaal- ja p\u00f5llumajandusministril t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja kord, kuidas jagada \u00fchistranspordikeskustega oma andmeid, et uurida nii \u00fchistransporti kasutavate kui ka mittekasutavate inimeste liikumisvajadusi. Samuti luua \u00fcleriigiline s\u00fcsteem k\u00f5igi transpordiliikide koordineerimiseks \u2013 sealhulgas parvlaev, lennuk, rong, maakondlik ja kohalik bussitransport.<\/p>\n
Lisaks soovitas riigikontroll kehtestada \u00fchistranspordi teenustaseme normid ning seada tulenevalt teenustasemetest \u00fchtsed liiniv\u00f5rgu rahastamise p\u00f5him\u00f5tted. Tuleks m\u00e4\u00e4rata minimaalne baastase, millest madalamale v\u00e4ljumiste sagedus ja \u00fchendused ei tohi langeda, ning s\u00e4testada, millistel \u00a0tingimustel on liini \u00fclevalpidamine ebam\u00f5istlikult kallis. Samuti oleks vaja koost\u00f6\u00f6s kohalike omavalitsustega leppida kokku maakondlike bussi-, kaug-, omavalitsus- ja n\u00f5udeliinide \u00fcheselt arusaadav sisu ja jaotus ning sellest l\u00e4htuvad rahastamise p\u00f5him\u00f5tted.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikontrolli hinnangul tuleks maakondliku \u00fchistranspordi korraldamisel selgemalt l\u00e4htuda inimeste reaalsetest liikumisvajadustest, arvestades nii seniste kui ka potentsiaalsete kasutajatega.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36072,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-36071","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115501160378716792","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36071","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36071"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36071\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36072"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36071"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36071"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36071"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}