Oktoobri alguses toimunud hinnat\u00f5us oli v\u00e4ga agressiivne ning viimaste aastak\u00fcmnete \u00fcks kiiremaid. Augusti p\u00f5hjadest kallines kuld vaid kahe kuuga lausa 32%. Kuigi fundamentaalsed p\u00f5hjused, mille t\u00f5ttu kulla hind t\u00f5useb, pole muutunud, kuumenes turg l\u00fchiajaliselt \u00fcle ning vajas hinget\u00f5mbepausi. Seet\u00f5ttu n\u00e4gime ka viimaste aastate suurimaid kukkumisi.<\/p>\n
Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et peamiselt on tegemist olnud tehnilise korrektsiooniga, mis on p\u00e4rast niiv\u00f5rd kiiret t\u00f5usu \u00fcsna loomulik. Mitmed anal\u00fc\u00fctikud ja eksperdid arvavad, et oktoobris saavutatud rekord v\u00f5ib olla kullaturu pikaajaline tipp \u2013 selline, mida n\u00e4gime n\u00e4iteks 2011. v\u00f5i 2020. aastal ning millele j\u00e4rgnesid tollal mitu aastat kestnud langusperioodid.<\/p>\n
Kuigi korrektsioon v\u00f5ib potentsiaalselt kesta veel kuid, pole pikaajaline t\u00f5usuts\u00fckkel minu hinnangul veel l\u00e4bi \u2013 kaugel sellest. P\u00f5hjuseid selleks on mitmeid. R\u00e4\u00e4gin nendest l\u00e4hemalt anal\u00fc\u00fcsi teises pooles.<\/p>\n
Kuld sulgus 20. oktoobril 4355,8 dollaril untsist, mis on \u00fchtlasi uus k\u00f5igi aegade rekord. P\u00e4rast seda toimus turul j\u00e4rsk m\u00fc\u00fcgilaine ning kuld odavnes vaid \u00fche p\u00e4evaga 5,3%, mis on suurim p\u00e4evane langus alates 2020. aasta augustist.<\/p>\n
Kulla hind t\u00f5usis oktoobrikuu kokkuv\u00f5ttes 3,7% ning l\u00f5petas kuu 4002,8 dollaril untsist. Uuel kuul on toimunud k\u00fclgsuunaline liikumine ning anal\u00fc\u00fcsi kirjutamise hetkel (4. november) kaupleb kuld 3995 dollari juures.<\/p>\n
Dollari m\u00f5ningane taastumine<\/p>\n
Osalt t\u00f5mbas kulla hinnat\u00f5usule pidurit ka dollari tugevnemine. Dollariindeks (DXY), mis m\u00f5\u00f5dab dollari k\u00e4ek\u00e4iku suurimate valuutade suhtes, on viimastel n\u00e4dalatel t\u00f5usnud. Veel esimesel poolaastal kukkus dollar viimase poole sajandi kiireimas tempos. See oli kulla hinna jaoks justkui raketik\u00fctus.<\/p>\n
Seda, et dollari languse peatumine ning selle m\u00f5ningane taastumine v\u00f5ib kullaturule l\u00f5puks korrektsiooni tuua, kirjutasin ka kullaturu septembrikuu anal\u00fc\u00fcsis. <\/p>\n
K\u00fcll aga tasub \u00fcle mainida, et oktoobri l\u00f5petas kuld korrektsioonile vaatamata ikkagi korralikus plussis. See on hea n\u00e4ide sellest, kuidas turu ajastamine (korrektsiooni ootamine) ei ole alati parim strateegia. Kuigi ootasin s\u00fcgisest langust, algas see eeldatust tunduvalt k\u00f5rgemalt tasemelt. Vaatamata sellele, et hind kukkus tippudest enam kui 10%, kaupleb kuld oktoobri algusega v\u00f5rreldes ikkagi k\u00f5rgemal tasemel.<\/p>\n
Keskpankade ja investorite n\u00f5udlus<\/p>\n
Kui vaadata n\u00f5udlust, siis andsid kullale septembris ja oktoobris hoogu nii keskpangad kui institutsionaalsed investorid.<\/p>\n
Kuigi t\u00e4navused numbrid j\u00e4\u00e4vad mullustele alla, olid keskpankade ostud augustis taastumas, ulatudes kuu l\u00f5ikes 18 tonnini. Maailma Kullan\u00f5ukogu (WGC) kirjutas oma oktoobrikuu raportis, et k\u00f5rgemad hinnad on keskpankade isu kulla j\u00e4rele m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hendanud. Samas nentis WGC, et m\u00f5\u00f5dukam ostmine ei t\u00e4henda, et keskpangad on kulla vastu huvi kaotamas. Augustis olid ostupoolel seitse keskpanka, m\u00fc\u00fcgipoolel vaid \u00fcks.<\/p>\n
Regulaarsete kullaostjate sekka lisandus Ida-Euroopa riikide seast ka Bulgaaria. Lisaks sellele teatas Poola Keskpank, et kui varasemalt oli eesm\u00e4rgiks hoida 20% riiklikest reservidest kullas, siis n\u00fc\u00fcd sihitakse 30%-list osakaalu. See t\u00e4hendab, et ka Poola ostud j\u00e4tkuvad.<\/p>\n
Kulla septembri ja oktoobrikuu t\u00f5usu panustasid suuresti ka ETFide (b\u00f6rsil kaubeldavad fondid) kaudu investeerijad. Kullaga tagatud b\u00f6rsil kaubeldavatesse fondidesse voolas ainu\u00fcksi septembris lausa 145,6 tonni kulda, mis on viimaste aastate rekord. T\u00f5si, oktoobri teises pooles on ETFidest toimunud v\u00e4ljavool, mis annab m\u00e4rku sellest, et paljud turuosalised v\u00f5tsid hinnatippude l\u00e4hedal kasumeid.<\/p>\n
Miks kullaturu t\u00f5usuts\u00fckkel pole veel l\u00e4bi<\/p>\n
Kuigi kullaturu t\u00f5us muutus septembris-oktoobris t\u00f5esti paraboolseks, ei ole ma arvamusel, et oleme saavutanud pikaajalised tipud. Toon v\u00e4lja neli peamist p\u00f5hjust, miks ma nii arvan.<\/p>\n
Esiteks on institutsionaalsete investorite portfellides kulla osakaal j\u00e4tkuvalt v\u00e4ike, ulatudes suuremates riskifondides vaid 1-3%ni. V\u00f5rdluseks 1970ndatel ulatus kulla osakaal fondides 10-20%ni. Seega pole niinimetatud \u201esuur raha\u201c veel kullas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid positsioone v\u00f5tnud.<\/p>\n
Teiseks on riigiv\u00f5lgade ja eelarve puuduj\u00e4\u00e4kide probleem l\u00e4\u00e4neriikides (peamiselt G7 riigid) j\u00e4tkuvalt akuutne. On \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f5en\u00e4oline, et probleemi lahendatakse l\u00e4hiaastatel valuutade v\u00e4\u00e4rtuse lahjendamise kaudu, mis annab kulla hinnale ka j\u00e4rgnevatel aastatel hoogu juurde. Tuletagem meelde, et kulla hind peegeldab hetkel suuresti probleeme riikide rahanduses. Need probleemid pole aga kuhugile kadunud.<\/p>\n
Kolmandaks on geopoliitilised pinged s\u00fcvenemas ning dollar kaotamas oma reservvaluuta staatust. Selleks, et ennast dollari languse vastu kaitsta, on paljud riigid sunnitud dollarites ja teistes valuutades nomineeritud varasid asendama geopoliitiliselt neutraalsete reservvaradega. See trend peegeldubki keskpankade kullaostudes.<\/p>\n
Laiemas pildis on tegemist reserrvara kriisiga ehk riigiv\u00f5lakirjad on kaotamas oma turvavara staatust. See trend pole minu hinnangul kaugeltki l\u00e4bi. V\u00f5lal p\u00f5hinevas s\u00fcsteemis on veel v\u00e4ga palju \u00f5hku, mida v\u00e4lja lasta. Kuld saab selles protsessis olema suurim v\u00f5itja. Selle protsessi algust oleme juba n\u00e4inud.<\/p>\n
Neljandaks pole erinevad suhtarvud veel saavutanud tasemeid, mida on t\u00fc\u00fcpiliselt n\u00e4ha v\u00e4\u00e4rismetallide t\u00f5usuts\u00fcklite l\u00f5pufaasis. N\u00e4iteks Dow Jonesi aktsiaindeksi ja kulla hinnasuhe<\/a> langes 1980. aasta hinnatipus 0,99ni ning 2011. aasta tipus 6ni. Hetkel on see 12 juures. Samuti on kulla ja h\u00f5beda hinnasuhe j\u00e4tkuvalt k\u00f5rgel tasemel \u2013 84 juures. Need numbrid viitavad sellele, et t\u00f5usuruumi on veel tublisti. Tavap\u00e4raselt on t\u00f5usuts\u00fcklite hinnatippudes olnud kulla ja h\u00f5beda suhtarv tunduvalt madalamal. N\u00e4iteks 1980. aastal oli see 16 ning 2011. aastal 30.<\/p>\n Seega v\u00f5ib praegune korrektsioon pakkuda pikaajalise vaatega investorile head v\u00f5imalust turule sisenemiseks v\u00f5i positsiooni suurendamiseks. Hetkel on veel raske hinnata, kas korrektsioon kujuneb 10%-liseks, 15%-liseks v\u00f5i isegi 20%-liseks. Kuid selge on see, et viimase kolme aasta jooksul on 5-10%-lised langused pakkunud h\u00e4id ostukohti. Minu baasprognoos 2030. aastaks on j\u00e4tkuvalt 6000-7000 dollarit untsist.<\/p>\n