Statistikaameti juhtivanal\u00fc\u00fctik Epp Remmelg\u00a0selgitas, et suhtelise vaesuse m\u00e4\u00e4r n\u00e4itab sissetulekute ebav\u00f5rdsust riigis. \u201eSuhtelises vaesuses elavad inimesed ei ela otseses puuduses, kuid nad ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida peetakse \u00fchiskonnas tavap\u00e4raseks,\u201c \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
Suhtelises vaesuses elas m\u00f6\u00f6dunud aastal ligi 263\u00a0200 inimest, keda on pea 11 600 v\u00f5rra v\u00e4hem kui 2023. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli v\u00e4iksem kui 858 eurot kuus, mis oli 2024. aastal suhtelise vaesuse piiriks.<\/p>\n
Enim v\u00e4henes suhteline vaesus vanemaealiste hulgas<\/p>\n
Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse m\u00e4\u00e4r on l\u00e4bi aastate olnud k\u00f5rgeim \u00fcksi elavate vanemaealiste inimeste hulgas, sest leibkonna suurust arvestav sissetulek on neil k\u00f5ige madalam.<\/p>\n
Epp Remmelg. Foto: statistikaamet<\/p>\n
\u201eNeli aastat tagasi hakkas vanemaealiste hulgas suhteline vaesus v\u00e4henema ja see j\u00e4tkus ka 2024. aastal. M\u00f6\u00f6dunud aastal tajus suhtelist vaesust 62% \u00fcksi elavatest \u00fcle 65-aastastest v\u00f5i vanematest inimestest, mida on 8,7 protsendipunkti v\u00f5rra v\u00e4hem kui aasta varem. See on viimase 13 aasta madalaim n\u00e4itaja,\u201c s\u00f5nas ta ja lisas, et positiivse suundumuse taga on meie eakate j\u00e4rjest pikem t\u00f6\u00f6staa\u017e ning kasvav keskmine vanaduspension, mis on aasta-aastalt liikunud l\u00e4hemale keskmisele sissetulekule.<\/p>\n
Enim kasvas suhteline vaesus \u00fcksikvanemaga leibkondades<\/p>\n
Suhteline vaesus kasvas 2024. aastal k\u00f5ige rohkem ehk 7,4 protsendipunkti v\u00f5rra \u00fcksikvanemaga leibkondades. \u201eKui suurenenud lastetoetused aitasid aasta varem suure hulga \u00fcksikvanemaga peresid suhtelisest vaesusest v\u00e4lja, siis 2024. aastal v\u00e4henesid peretoetused ning ka t\u00f6\u00f6h\u00f5ive m\u00e4\u00e4r, mist\u00f5ttu t\u00f5usis suhteline vaesus nii \u00fcksikvanemaga peredes kui ka \u00fche lapsega paaride hulgas,\u201c selgitas Remmelg. Suhtelist vaesust tajus m\u00f6\u00f6dunud aastal 38% \u00fcksikvanemaga peredest ja 14% nii \u00fche kui ka kolme ja enama lapsega paaridest.\u00a0<\/p>\n
Suhtelise ja absoluutse vaesuse m\u00e4\u00e4r leibkonna t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi, 2023-2024<\/p>\n
Suhtelist vaesust kogevate inimeste osakaal on piirkonniti erinev\u00a0<\/p>\n
K\u00f5ige suurem oli m\u00f6\u00f6dunud aastal suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal Ida-Viru (33%) maakonnas, kus see oli ligikaudu kaks korra suurem kui Hiiu (14,8%), J\u00e4rva (15,5%), Harju (16,5%) ja Rapla (16,7%) maakonnas. Enamikus maakondades suhtelise vaesuse m\u00e4\u00e4r v\u00e4henes. \u201eSuurim v\u00e4henemine toimus L\u00e4\u00e4ne-Viru, Saare ja V\u00f5ru maakonnas. V\u00e4ikesel m\u00e4\u00e4ral ehk \u00fche protsendipunkti v\u00f5rra kasvas suhteline vaesus Harju maakonnas, sealhulgas Tallinnas. Rapla maakonnas kasvas suhtelise vaesuse m\u00e4\u00e4r 2,6 protsendipunkti v\u00f5rra ja J\u00f5geva maakonnas 1,2 protsendipunkti v\u00f5rra,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n
Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal t\u00f5usis\u00a0<\/p>\n
Absoluutse vaesuse m\u00e4\u00e4r n\u00e4itab, kui suur osa elanikkonnast ei ole v\u00f5imeline end \u00e4ra elatama. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli 2024. aastal v\u00e4iksem kui 346 eurot ehk madalam kui arvestuslik elatusmiinimum. Mullu koges absoluutset vaesust ligi 44\u00a0400 inimest ehk 8000 inimest rohkem kui aasta varem.\u00a0<\/p>\n
\u201eAbsoluutse vaesuse risk kasvab siis, kui t\u00f6\u00f6 kaotab pere peamine toitja,\u201c t\u00f5des Remmelg. K\u00f5ige enam t\u00f5usis 2024. aastal absoluutne vaesus \u00fcksikvanematega leibkondades ja \u00fche lapsega paaride hulgas. M\u00f6\u00f6dunud aastal oli absoluutses vaesuses 11% \u00fcksikvanemaga leibkondadest ja 4,6% \u00fche lapsega paaridest. Mullu v\u00e4henes absoluutne vaesus lasteta leibkondades 0,7 protsendipunkti ja t\u00f5usis lastega leibkondades 1,8 protsendipunkti.\u00a0<\/p>\n
\u201eKolm aastat tagasi toimunud h\u00fcppeline hinnat\u00f5us t\u00f5i kaasa ka absoluutse vaesuse kasvu. Viimastel aastatel on absoluutne vaesus p\u00fcsinud suuresti samal tasemel,\u201c r\u00e4\u00e4kis Remmelg. 2024. aastal kasvas leibkonna koosseisu arvestav sissetulek keskmiselt 7%. Protsentuaalselt sama palju kasvas ka sissetulek palgat\u00f6\u00f6st. Sissetulek pensionidest kasvas 10%, sissetulek lastetoetustest aga v\u00e4henes 17%. \u201eJ\u00e4rjest on kasvanud ka eestimaalaste omanditulust saadav sissetulek, mis moodustas eelmisel aastal ligi 5% kogu sissetulekutest,\u201c lisas Remmelg.\u00a0<\/p>\n
Enim on kasvanud inimeste hulk, kes ei saa lubada regulaarselt vabaajategevuses osalemist\u00a0<\/p>\n
Inimeste enda tajutav ilmaj\u00e4etus ehk nende inimeste hulk, kes ei saanud endale lubada mitmeid \u00fchiskonnas laialt levinud h\u00fcvesid, j\u00e4i v\u00f5rreldes m\u00f6\u00f6dunud aastaga samale tasemele. 2025. aastal tunnetas ilmaj\u00e4etust 7,7% elanikkonnast ehk ligi 94\u00a0900 inimest.\u00a0<\/p>\n
2025. aastal tunnetas ilmaj\u00e4etust ligi iga viies (19,1%) \u00fcksikvanemaga leibkond ja ligikaudu iga kaheksas (12%) \u00fcksi elav 65-aastane v\u00f5i vanem inimene.\u00a0<\/p>\n
Remmelg s\u00f5nas, et 2025. aastal kasvas k\u00f5ige enam nende inimeste hulk, kes ei saanud endale lubada regulaarselt m\u00f5nes tasulises vabaajategevuses osalemist. \u201eSeda ei saanud endale lubada ligikaudu iga kaheksas inimene. Iga viiendal inimesel ei olnud v\u00f5imalik v\u00e4lja vahetada m\u00f6\u00f6bliesemeid, iga neljandal inimesel ei olnud v\u00f5imalik minna n\u00e4dalasele puhkusele kodust eemale, n\u00e4iteks kasv\u00f5i telkima,\u201c lausus Remmelg ja lisas, et rohkem kui igal kolmandal inimesel ei olnud v\u00f5imalik etten\u00e4gematute kulutuste jaoks kokku saada 807 eurot.<\/p>\n
Ilmaj\u00e4etuse tunnetamine erinevate komponentide kaupa, 2024\u20132025<\/p>\n
Sotsiaalministeerium: eesm\u00e4rk on aidata k\u00f5ige haavatavamaid sihtgruppe<\/p>\n
“Sotsiaalministeerium on seisukohal, et meetmed tuleb suunata eelk\u00f5ige sinna, kus abivajadus on k\u00f5ige suurem,” \u00fctles sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku poliitika juht Kati N\u00f5lvak. \u201eMeie siht on, et Eestis elaksid inimesed inimv\u00e4\u00e4rselt \u2013 see t\u00e4hendab, et iga laps, iga eakas ja iga erivajadusega inimene saaks hakkama ning et abi j\u00f5uaks \u00f5igel ajal ja \u00f5igesse kohta. Viimaste aastate poliitikamuudatused on siiski toonud esimesi h\u00e4id tulemusi ning \u00fcksi elavate eakate majanduslik olukord on oluliselt paranenud, mis n\u00e4itab, et senised sammud on vilja kandnud. Samas ei saa me hoogu maha v\u00f5tta, sest vaesuse v\u00e4hendamine n\u00f5uab j\u00e4rjepidevat pingutust,\u201c lisas N\u00f5lvak.<\/p>\n
Kati N\u00f5lvak. Foto: sotsiaalministeerium<\/p>\n
Vanemaealiste toimetulekut on parandanud pensionide kasv ja hooldereform. \u201eKui 2022. aastal kandsid inimesed ise 78% hooldekodu kuludest, siis 2024. aastaks oli see langenud 52% peale. Reform on v\u00e4hendanud perede rahalist koormust ja suurendanud teenuse k\u00e4ttesaadavust,\u201c t\u00f5des N\u00f5lvak.<\/p>\n
Eestis on universaalne pereh\u00fcvitiste s\u00fcsteem, mille k\u00f5rval on \u00fcha enam r\u00f5hku pandud teenustele, mis toetavad haavatavaid lapsi ja peresid. Viimaste andmete j\u00e4rgi on lastetoetuste osakaal leibkondade kogusissetulekutes m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4henenud, kuid toetuste tegelik suurus on varasemast siiski suurem. \u201eSee t\u00e4hendab, et toetused ei ole v\u00e4henenud, vaid inimeste muud sissetulekud \u2013 n\u00e4iteks palgatulu \u2013 on kasvanud kiiremini,\u201c selgitas N\u00f5lvak.<\/p>\n
Lisaks oleme parandanud erivajadustega laste rehabilitatsioonis\u00fcsteemi ja kasuperede tugis\u00fcsteemi. Alates j\u00e4rgmisest aastast saavad lapsevanemad, kes jagavad vanemah\u00fcvitist, teenida t\u00e4iendavat tulu ilma et h\u00fcvitist v\u00e4hendataks,\u201c lisas ta.<\/p>\n
Kui muud turvav\u00f5rgud ei ole piisavad, on viimaseks toeks toimetulekutoetus. \u201eAbsoluutse vaesuse statistika n\u00e4itab, et toetusele kvalifitseeruvaid inimesi on rohkem kui neid, kes seda taotlevad. Seet\u00f5ttu lihtsustame taotlemist ja t\u00f5stame toimetulekupiiri. Riik plaanib praegu riigikogus menetlemisel oleva riigieelarve strateegia vastuv\u00f5tmisel t\u00f5sta j\u00e4rgmisest aastast toimetulekutoetusi, et abi liiguks koos elukalliduse kasvuga,\u201c \u00fctles N\u00f5lvak.<\/p>\n
Hinnangud p\u00f5hinevad 2025. aasta\u00a0Eesti sotsiaaluuringu<\/a> andmetel, mille avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium. Uuringus osales 4980 leibkonda. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seet\u00f5ttu k\u00fcsiti 2025. aastal 2024. aasta sissetulekute kohta. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebav\u00f5rdsuse n\u00e4itajate arvutamiseks. Sotsiaaluuringut korraldatakse \u00fchtse metoodika alusel k\u00f5igis Euroopa Liidu riikides.<\/p>\n Loe ka t\u00e4psemalt ilmaj\u00e4etuse uurimise metoodika<\/a> kohta.<\/p>\n Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.<\/p>\n