28 protsenti lapsevanematest on kasutanud laste kooli\u00f5pingute toetamiseks era\u00f5petajat ning k\u00f5ige sagedamini palgatakse era\u00f5petaja Ida-Viru, Harju ja Tartu maakonnas, selgub Eestis esmakordselt l\u00e4bi viidud era\u00f5petajate kasutamise k\u00fcsitlusest.<\/p>\n
Suurim vajadus \u00f5pilaste toetamiseks avaldub 7.\u20139. klassis ning tipp saavutatakse 9. klassis, kus lisatuge otsitakse eelk\u00f5ige matemaatikas ning eesti ja inglise keeles, selgub k\u00fcsitluse tellinud arenguseire keskuse raportist.<\/p>\n
Eestis tehtud k\u00fcsitluse tulemustest n\u00e4htub, et era\u00f5petajaid kasutatakse k\u00f5ige enam Ida-Virumaal (46 protsenti), Harjumaal (36 protsenti) ja Tartumaal (24 protsenti). Tallinnas on oma laste koolitee jooksul era\u00f5petaja abi kasutanud 39 protsenti lapsevanematest.<\/p>\n
Ida-Virumaa ning osaliselt ka Harjumaal v\u00f5ib era\u00f5petajate palkamist seletada laste vajadusega saada lisatuge eesti \u00f5ppekeelele \u00fcleminekuga seoses. Harju- ja Tartumaal on era\u00f5petajate kasutamine seotud k\u00f5rgema keskmise sissetulekuga, mis suurendab perede v\u00f5imekust pakkuda tasulist lisatuge.<\/p>\n
Keskmiselt on era\u00f5petaja tunnihind 20\u201329 eurot. Sealjuures 45 protsenti era\u00f5petaja abi kasutanud peredest on k\u00f5ige suurema abivajadusega aastal kulutanud era\u00f5petajale 100\u2013499 eurot, 21 protsenti lapsevanematest 500\u2013999 eurot ning 23 protsenti tuhat eurot v\u00f5i enam.<\/p>\n
Arenguseire keskus toob l\u00fchiraportis v\u00e4lja, et era\u00f5petajate kasutamist v\u00f5ivad soodustada ka \u00f5petajate nappus ning koolis\u00fcsteemi puuduj\u00e4\u00e4gid.<\/p>\n
“Era\u00f5petajaid kasutatakse sageli selleks, et toetada \u00f5pilasi eksamiteks valmistumisel ja suurendada enesekindlust teatud \u00f5ppeainetes. Samas on Eestis mitmel pool ka aine\u00f5petajate ja tugispetsialistide puudus, mis v\u00f5ib tekitada olukorra, kus \u00f5pilane ei saa koolist vajalikku tuge ning pere p\u00f6\u00f6rdub seet\u00f5ttu era\u00f5petajate poole,” t\u00f5des arenguseire keskuse ekspert Eneli Kindsiko ning lisas, et era\u00f5petajate turg paljastab kahte vastuolulist n\u00e4htust.<\/p>\n
“\u00dchelt poolt soovitakse era\u00f5petaja abil kompenseerida koolis\u00fcsteemi puuduj\u00e4\u00e4ke. Teisalt aga on vanematel sotsiaalne surve kujundada oma lapsest konkurentsiv\u00f5imelisem \u00f5ppur ning eratunnid on pigem seotud edu ja eeliste s\u00e4ilitamisega, kui tegelike \u00f5piraskuste \u00fcletamisega,” selgitas ekspert.<\/p>\n
K\u00fcsitlusuuringu\u00a0 tulemused n\u00e4itavad, et era\u00f5petaja abi kasutamine on valdavalt t\u00f5hus ja v\u00f5ib lapse tulemusi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt parandada.<\/p>\n
Arenguseire keskus juhib l\u00fchiraportis t\u00e4helepanu, et era\u00f5ppe lai levik v\u00f5ib s\u00fcvendada hariduslikku kihistumist, eriti kui era\u00f5petaja kasutamine tuleneb koolis\u00fcsteemi puudustest. \u00d5pilased, kelle peredel on v\u00f5imalus maksta eratundide eest, saavad edumaa. Nii s\u00f5ltuvad haridusv\u00f5imalused mitte ainult koolist, vaid \u00fcha enam ka perede majanduslikust olukorrast.<\/p>\n
K\u00fcsitluse viis l\u00e4bi Arenguseire Keskuse tellimisel Norstat. Kokku vastas 2000 vanemat, kellel on v\u00e4hemalt \u00fcks 6\u201319-aastane laps. K\u00fcsitlus toimus veebi teel nii eesti kui ka vene keeles.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"28 protsenti lapsevanematest on kasutanud laste kooli\u00f5pingute toetamiseks era\u00f5petajat ning k\u00f5ige sagedamini palgatakse era\u00f5petaja Ida-Viru, Harju ja Tartu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36224,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84],"tags":[2597,37,33,35,11237,173,16545,34,36,406,18475,18474,8255,140,215,144],"class_list":{"0":"post-36223","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-muusika","8":"tag-arenguseire-keskus","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-eneli-kindsiko","13":"tag-entertainment","14":"tag-eraopetaja","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-haridus","18":"tag-hariduslik-kihistumine","19":"tag-koolisusteem","20":"tag-matemaatika","21":"tag-meelelahutus","22":"tag-music","23":"tag-muusika"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115502001856056988","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36223","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36223"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36223\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36224"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36223"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36223"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36223"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}