{"id":36231,"date":"2025-11-06T09:22:10","date_gmt":"2025-11-06T09:22:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/36231\/"},"modified":"2025-11-06T09:22:10","modified_gmt":"2025-11-06T09:22:10","slug":"janar-holm-inimestel-on-oigus-unistada-aga-riigil-on-kohustus-tegutseda-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/36231\/","title":{"rendered":"Janar Holm: inimestel on \u00f5igus unistada, aga riigil on kohustus tegutseda | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Riigieelarve ja eelarvestamise probleemid on kahjuks muutunud minu aastak\u00f5nede refr\u00e4\u00e4niks. Aasta tagasi andsin \u00fclevaate riigikontrolli aastaaruandest, mis keskendus tegevusp\u00f5hise riigieelarve reformi tulemustele. V\u00f5i siis t\u00e4psemalt \u2013 kasinatele tulemustele. Mis on aasta jooksul muutunud?<\/p>\n

Valitsus esitas hiljuti riigikogule arutamiseks riigieelarve baasseaduse muutmise eeln\u00f5u. Selle eesm\u00e4rk on muu hulgas suurendada eelarve arusaadavust ja l\u00e4bipaistvust ning t\u00f5hustada riigieelarve raha kasutamist. Eeln\u00f5us on mitmeid muudatusi, millega lahendatakse probleeme, millele ka riigikontroll on t\u00e4helepanu juhtinud.<\/p>\n

M\u00f5istlik on, et korrastatakse ministeeriumide jagatavate riigisiseste toetuste andmise p\u00f5him\u00f5tteid ning t\u00e4psustatakse kohaliku omavalitsuse rahastamisega seonduvat.<\/p>\n

Riigieelarve selguse huvides on hea, et mitterahalised kulud ehk p\u00f5hivara amortisatsiooni kajastav eelarve osa viiakse l\u00f5puks seadusest seletuskirja ning l\u00f5petatakse sellega seotud asjatu segadus eelarvepildis. Need muudatused on igati vajalikud.<\/p>\n

M\u00e4letatavasti oli ka aasta tagasi riigikogu menetluses eelmine riigieelarve baasseaduse muutmise eeln\u00f5u, millega sooviti samuti muuta riigieelarve arusaadavamaks ja l\u00e4bipaistvamaks. Siis viitasin, et eeln\u00f5u on eba\u00f5nnestunud, kuna kavandatavad muudatused on seatud eesm\u00e4rki silmas pidades t\u00e4iesti kasutud ja ei muuda v\u00f5rreldes eelnevaga sisuliselt midagi.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd, aasta hiljem, ongi uue eeln\u00f5uga kavas loobuda eelmise aasta muudatusega siiski sisse viidud riigieelarve lisast, mis on mahukas, raskesti kasutatav, v\u00e4heinformatiivne, t\u00e4itevv\u00f5imule mittesiduv. Samuti on see tekitanud ministeeriumidele palju asjatut t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

“Kas eelarvega liigutakse suurema arusaadavuse ja selguse suunas? Arvan, et mitte.”<\/p>\n

Soovitan ka sellel aastal menetletava eeln\u00f5u puhul t\u00fchja t\u00f6\u00f6d mitte teha ja t\u00f5siselt kaaluda, kas ka sedapuhku on k\u00f5ik kavandatud muudatused ikkagi sisulised ja vajalikud. Kas eelarvega liigutakse suurema arusaadavuse ja selguse suunas? Arvan, et mitte.<\/p>\n

V\u00f5rreldes olemasoleva lahendusega ei teki mitte midagi kvalitatiivselt uut. Riigieelarve lisa lihtsalt kaotatakse ning seal sisalduv tuuakse \u00fcldisemal kujul seaduse p\u00f5hiteksti. Muu j\u00e4\u00e4b samaks. Ka see, et nende seadusesse t\u00f5stetavate kuluridade taga olevat rahasummat saab minister j\u00e4tkuvalt muuta. Isegi riigikogus tehtavad muudatused ei ole nende eelarveridade puhul ministritele siduvad.<\/p>\n

Raha kasutamise paindlikkus on kindlasti vajalik, kuid totaalne ja ka riigikogu tahet t\u00fchistav paindlikkus muudab riigikogus tehtud otsused m\u00f5ttetuks. Muudatus on, aga muutust ei ole. Milleks seda vaja?<\/p>\n

Riigieelarve m\u00f5te on siiski see, et riigieelarve vastuv\u00f5tmisega annab riigikogu loa maksumaksja raha kasutada, kontrollides sellega \u00fchtlasi valitsuse tegevust ning seades sellele piirid. Kavandatav seadusemuudatus on sellest m\u00f5ttest p\u00e4ris kaugel. Paljudel juhtudel sama kaugel, kui riigikogule riigieelarves alles j\u00e4etud otsustus\u00f5iguse tasand on praktilisest elust. Miks ma nii \u00fctlen?<\/p>\n

Kahtlusteta on riigikogu roll k\u00e4sitleda riigieelarve menetlemisel rahajaotust strateegilisemal tasandil. Vaieldamatult peab riigikogul otsuseid tehes olema nn helikopterivaade. Kuid kahjuks on riigikogu ja avalikkus nende riigieelarves esitatud eesm\u00e4rkide ja m\u00f5\u00f5dikutega sageli saadetud helikopteri lennuk\u00f5rguse asemel s\u00fcvakosmosesse. Nii s\u00fcgavale, et t\u00f5siseltv\u00f5etava sideme loomiseks eraldatava raha ja seotud eesm\u00e4rkidega ei oleks abi ka teleskoobist.<\/p>\n

Riigieelarvega riigikogule pakutavat kosmosereisi ilmestas minu hinnangul v\u00e4ga h\u00e4sti riigikogu liikme Aivar S\u00f5erdi muudatusettepanek, mille ta esitas 2026. aasta riigieelarve eeln\u00f5usse ja mis on selgelt teadlikult irooniamaiguline.<\/p>\n

Sellega tegi riigikogu liige ettepaneku suurendada tulemusvaldkonna “\u00d5igusriik” programmi tegevuse rida “Konkurentsiv\u00f5imelise \u00e4rikeskkonna tagamine” 5 miljoni euro v\u00f5rra, et v\u00e4ltida Eesti tuntavat langust \u00fclemaailmses innovatsiooniindeksis 16. kohalt halvimal juhul 22. kohale. Selline koht on m\u00e4rgitud konkurentsiv\u00f5imelise \u00e4rikeskkonna tagamise m\u00f5\u00f5diku sihttasemena 2026. aastaks.<\/p>\n

Strateegiline juhtimisotsus. Lausa suurep\u00e4rases koosk\u00f5las nn tegevusp\u00f5hise riigieelarve k\u00e4siraamatuga. Aga kellele raha eraldatakse? Teadmiseks, et selle rea all rahastatakse nii justiits- ja digiministeeriumi, patendiameti, konkurentsiameti kui ka kohtu teenuseid. Kui suur v\u00f5imalus on \u00fcldse nende asutuste rahastamise kaudu kohta indeksis parandada? Mille jaoks t\u00e4psemalt see raha peaks minema?<\/p>\n

Kuidas \u00fcldse m\u00f5jutab t\u00e4iendava viis miljoni euro eraldamine edenemist innovatsiooniindeksis? \u00c4kki piisaks \u00fche miljoni eraldamisest? \u00c4kki ei ole \u00fcldse vaja edenemiseks lisaraha, vaid tuleks v\u00e4hendada b\u00fcrokraatiat v\u00f5i j\u00e4tta hoopis midagi rahastamata, mis konkurentsiv\u00f5imet v\u00e4hendab?<\/p>\n

Aga k\u00f5ik riigikogus tehtavad muudatusettepanekud peaksid sellest nn tegevusp\u00f5hise eelarve loogikast l\u00e4htudes olema tegelikult sellised. Kas keegi p\u00e4riselt tahab sellist sisutut asendustegevust? Milleks?<\/p>\n

“Seletuskirja sisukamaks muutmiseks ei ole vaja \u00fchtegi seadust muuta ja seletusele pikkust lisada. Vastupidi, vaja on t\u00e4psust ja konkreetsust.”<\/p>\n

Eelarve kosmosereisil oleks natukegi abi sisukamast manuaalist. M\u00f5tlen siin seletuskirja. Seletuskiri on k\u00fcll ajaga muudetud sisukamaks, kuid pikk tee on veel minna. Vaja oleks riigieelarve ja seletuskirja suuremat koosk\u00f5la ning t\u00e4psemaid arvandmeid riigieelarves olevate kuluridade sisu kohta. Samuti selges\u00f5nalisemat kasutusotstarvet iga kulu kohta ning v\u00f5imalust v\u00f5rrelda kavandatavat kulu eelmistel aastatel samaks otstarbeks tehtud kuludega. Seletuskirja sisukamaks muutmiseks ei ole vaja \u00fchtegi seadust muuta ja seletusele pikkust lisada. Vastupidi, vaja on t\u00e4psust ja konkreetsust.<\/p>\n

Rahandusministeeriumi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud \u00fckslehed ja riigieelarve juhtimislaud on hea t\u00e4iendus, et saada eelarvest kiiret aimu, ka maailma kirjandusklassikast on tehtud l\u00fchendatud ja lihtsustatud variante. Neile, kellel s\u00fcvenemiseks jaksu, aega v\u00f5i tahtmist ei ole.<\/p>\n

Aga 20 miljardi euro jagamine ei ole lihtne ja seda ei saa lihtsustada. Otsustamiseks ja sisukaks arvamiseks ei piisa aimu saamisest \u2013 need, kes vastutavad, on kohustatud aru saama. Dokumentidest, mitte kokkuv\u00f5tetest, memodest v\u00f5i ametnike antavatest kiir\u00fclevaadetest.<\/p>\n

Sisukas riigieelarve ja selle seletuskiri ning otsustus\u00f5iguse tagasiv\u00f5tmine, mis praegu on pea t\u00e4ielikult loovutatud ministeeriumide kasuks, annaks eelarvearutelude ajal sisulise v\u00f5imaluse arutada, kas raha kasutamine kavandatud viisil on m\u00f5istlik ja vajalik.<\/p>\n

Seda infot ei ole vaja ainult riigikogule, vaid ka avalikkusele, neile, kes tunnevad ka ettev\u00f5tja v\u00f5i eraisikuna huvi, kuidas nende makstud makse on kavas kasutada, ja seavad selle vajaduse korral ka k\u00fcsimuse alla. Ilma selleta riigi rahandust korda ja kulusid kontrolli alla ei saa.<\/p>\n

Transport ja liikuvus<\/p>\n

Seekord k\u00e4sitleb riigikontrolli aastaaruanne transpordi ja liikuvuse valdkonda<\/a>, mille kohta oleme teinud viimaste aastate jooksul pea tosin auditit. K\u00e4esolev aastaaruanne raamib neid kokkuv\u00f5ttena.<\/p>\n

Oleme vaadanud, kuidas on v\u00f5rreldes auditites k\u00e4sitletud ajaga edenenud riigi v\u00f5etud kohustuste t\u00e4itmine ja arengudokumentides seatud eesm\u00e4rkide saavutamine. Olgu selleks siis n\u00e4iteks p\u00f5hiv\u00f5rgu maanteede n\u00f5utud kujul v\u00e4ljaehitamine 2030. aasta l\u00f5puks; liikluses hukkunute ja raskesti vigastatute arvu v\u00e4hendamine; riigile kuuluvatele suurema kasutatavusega kruusateedele tolmuvaba katte panemine aastaks 2030. V\u00f5i siis riigiteede seisukorra s\u00e4ilitamine v\u00e4hemalt tasemel “hea”. Kui nimetada neist lihtsalt m\u00f5nda.<\/p>\n

V\u00f5rdlesime seatud eesm\u00e4rke ja riigile v\u00f5etud kohustusi riigi eelarvestrateegias vastavaks otstarbeks planeeritud rahaga.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4gime, et perioodil 2026\u20132030 on selleks, et t\u00e4ita kohustusi ja eesm\u00e4rke, mis on seotud riigiteede seisukorra s\u00e4ilitamisega, riigiteede ja raudteede ehitamisega ning raudteel turvalisuse suurendamisega, puudu v\u00e4hemalt 1,35 miljardit eurot. Seda juhul, kui Eesti saab Rail Balticu esimese etapi l\u00f5petamiseks Euroopa Liidu uue perioodi eelarvest loodetud 1,2 miljardit eurot. Iga saamata j\u00e4\u00e4nud euro lisandub viidatud 1,35 miljardile eurole.<\/p>\n

Tuletan meelde, et kahel j\u00e4rgmisel aastal ulatub riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4k prognoosi j\u00e4rgi maksimaalselt lubatava 4,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning 2029. aastal 3,6 protsendini. Seet\u00f5ttu peaks olema selge, et seatud eesm\u00e4rkide ja v\u00f5etud kohustuste t\u00e4itmine ei ole riigi rahakoti v\u00f5imalusi arvestades m\u00e4\u00e4ratud t\u00e4htaegade jooksul realistlik. Ja valikute tegemine saab veelgi suurema t\u00e4htsuse.<\/p>\n

Olukorra muudab keerulisemaks see, et pigem kulbi kui lusikaga vajavad raha ka teised valdkonnad. Viimase aasta jooksul oleme teinud erinevates riigielu valdkondades mitmeid auditeid, milles joonistusid v\u00e4lja juhtumid, kus riik ei suuda raha puuduse t\u00f5ttu t\u00e4ita seadusest tulenevaid kohustusi.<\/p>\n

N\u00e4iteks ei t\u00e4ideta sotsiaalministeeriumi valitsemisalas sotsiaalhoolekande seadusest tulenevat kohustust tagada erihoolekandeteenuste k\u00e4ttesaadavus. Seet\u00f5ttu on kohtadest suur puudus ning sobiva koha leidmiseks tuleb inimestel sageli l\u00e4bida aastatepikkune katsumuste rohke teekond.\u00a0<\/p>\n

N\u00e4iteks ei pruugi tavaj\u00e4rjekorras ootav autismispektri h\u00e4irega inimene praeguse olukorra j\u00e4tkudes oma eluaja jooksul kohta saadagi. R\u00f5hutan, et erihoolekannet vajavatele inimestele vajaliku toe tagamine ei ole midagi, mida v\u00f5ib teha, vaid see on midagi, mida peab tegema. Seda n\u00f5uab seadus.<\/p>\n

V\u00f5i siis n\u00e4ide haridusvallast. Haridus- ja teadusministeerium ei ole koolipidajana suutnud tagada, et k\u00f5ik kutse\u00f5ppeasutuste \u00f5pilased saaksid \u00f5igusaktidega etten\u00e4htud tuge. 90 protsenti kutsekoolidest tunnistas, et nad ei suuda haridusliku erivajadusega \u00f5pilastele pakkuda tugimeetmeid ja tugiteenuseid, kuigi neil \u00f5pilastel on selleks seaduse j\u00e4rgi \u00f5igus.<\/p>\n

“Uus kohustus inimestele, samal ajal, kui ministeerium ise ei suuda enda vanu kohustusi t\u00e4ita.”<\/p>\n

Samal ajal vedas haridus- ja teadusministeerium sellest s\u00fcgisest j\u00f5ustunud noorte koolikohustuse pikendamist, et v\u00e4hendada haridustee katkemist p\u00e4rast p\u00f5hikooli. Uus kohustus inimestele, samal ajal, kui ministeerium ise ei suuda enda vanu kohustusi t\u00e4ita.<\/p>\n

Paljud tugiteenuseid vajavad noored \u00f5piks meelsasti ka ilma seadusest tuleneva kohustuseta kutsekoolis, kui ministeerium t\u00e4idaks enda kohustust luua neile selleks v\u00f5imalus.<\/p>\n

\u00dcha v\u00e4hem saab t\u00f5siselt r\u00e4\u00e4kida, et riik v\u00f5iks teha midagi uut v\u00f5i pakkuda midagi senisest rohkem, kui selle eelduseks on suurem hulk lisaraha. Selle asemel muutub \u00fcha kesksemaks k\u00fcsimus, kas infrastruktuuri v\u00f5i erinevate eluvaldkondade teenuseid on \u00fcle\u00fcldse v\u00f5imalik hoida senisel harjumusp\u00e4rasel tasemel.<\/p>\n

N\u00e4ited aastaaruandest. Riigiteede seisukorra hoidmine praeguse taseme l\u00e4hedal t\u00e4hendab seda, et perioodil 2026\u20132029 on vaja juurde \u00fcle 300 miljoni euro rohkem eelarveraha, kui praegu riigi eelarvestrateegias on kavandatud.<\/p>\n

Maapiirkondade elanikud kurdavad, et maakondliku \u00fchistranspordi puhul ei vasta s\u00f5iduplaanid nende tegelikele vajadustele \u2013 v\u00e4ljumisajad on halvad ja marsruudid ebasobivad. Maakondlikuks \u00fchistranspordiks eraldatava raha hulk k\u00fcll suureneb \u2013 aastal 2024 eraldatud 72 miljonilt aastaks 2029 kavandatud 87 miljoni euroni \u2013, see l\u00e4heb aga lihtsalt sama taseme hoidmiseks.<\/p>\n

V\u00f5i siis n\u00e4ide liiklusohutuse valdkonnast, kus liiklusohtlike kohtade ohutumaks muutmiseks on aasta-aastalt aina v\u00e4hem raha jagunud. Kui 2021. aastal oli eraldatud raha eest v\u00f5imalik \u00fcmber ehitada 42 liiklusohtlikku kohta, siis 2025. aastal suudetakse vaid k\u00fcmme.<\/p>\n

Kindlasti on v\u00f5imalik m\u00f5ningaid kitsaskohti leevendada, kui otsida kokkuhoiukohti valdkonna sees v\u00f5i muuta olemasolevaid lahendusi inimestele sobivamaks. Aga ka sellega ei l\u00e4he alati h\u00e4sti.<\/p>\n

N\u00e4iteks on transpordivaldkonnas r\u00e4\u00e4gitud aastaid \u00fchtsest \u00fcle-eestilisest \u00fchistranspordi piletim\u00fc\u00fcgis\u00fcsteemist ning raudteeliinide ning kohalike ja kaugbussiliinide s\u00f5iduplaanide \u00fchitamisest.<\/p>\n

Oleks liikuvusprobleemide lahendamisel paljudele abiks. Suurt raha ei n\u00f5uaks. Arukat eestvedamist k\u00fcll. Aga midagi ei juhtu. Ainult teema pidevalt uuesti avastamine ja l\u00f5putu jutt sellest, kuidas seda teha tuleks.<\/p>\n

N\u00e4iteid saab tuua teistestki valdkondadest. Aasta alguses l\u00f5petasime hooldereformi puudutava auditi. Arvutused n\u00e4itasid, et eesm\u00e4rk saada hooldekodukoht keskmise pensioni eest on ilmselgelt muutumas ebarealistlikuks. Keeruline on v\u00e4ltida isegi hooldatava poolt makstava tasu senise osakaalu suurenemist, ka see n\u00f5uab suurel hulgal raha.<\/p>\n

Minu eesm\u00e4rk t\u00e4na siin ei ole viidata sellele, et raha on puudu. Sellest ei ole abi ja see ei \u00fcllata ka kedagi. Raha on alati puudu, vajadused ja unistused on v\u00f5imalustest suuremad.<\/p>\n

Paraku l\u00e4hevad ka paljud riigi enda arengudokumendid kaasa unistustega, unustades v\u00f5imalused. Valikuid ei tehta, prioriteete ei seata, paljudele antakse lootust, teades, et tegelikult on v\u00e4hestel v\u00f5imalus.<\/p>\n

Riigi strateegiadokumendid ja neis seatud sihid ei tohiks olla magus vale, vaid peaks k\u00f5nelema realistlikult sellest, millised on riigi prioriteedid, ja esitama j\u00f5ukohaseid valikuid. Ilma selleta ei ole neid m\u00f5tet teha ja aega raisata. Sellega tekitatakse pettumust ja v\u00f5\u00f5randumist. Inimestel on \u00f5igus unistada, aga riigil on kohustus tegutseda, mitte pakkuda oma inimestele unen\u00e4gusid.<\/p>\n

Tegevusp\u00f5hise riigieelarve reformi puudutavates aruteludes esitatakse praeguse eelarve tugevusena seda, et meie riigieelarve on seotud strateegilise planeerimisega. Sean selle sisulise seotuse ja ka teostatavuse praegust olukorda arvestades kahtluse alla. Taotlusena \u00f5ige, kuid kaugel t\u00f5est.<\/p>\n

Sellist riiki, mis meile strateegiadokumentidest vastu vaatab, ei jaksa me kunagi \u00fcleval pidada ning riigieelarvesse mahutada. Mitte kunagi! Enne seda, kui unistada riigi strateegilise planeerimise sidumisest riigieelarvega, tuleks strateegilised eesm\u00e4rgid ise siduda p\u00e4riselu ja tegelike v\u00f5imalustega.<\/p>\n

Kaitseministeeriumi valitsemisala<\/p>\n

Riigikontrolli audiitorid alustasid m\u00f5ne n\u00e4dala eest riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande auditit, kus erilise t\u00e4helepanu all saab olema kaitseministeeriumi valitsemisala. M\u00f5istetaval p\u00f5hjusel.<\/p>\n

Eelmise majandusaasta koondaruande auditi k\u00e4igus tuvastasime t\u00f5siseid probleeme kaitseministeeriumi, riigi kaitseinvesteeringute keskuse ja kaitsev\u00e4e t\u00f6\u00f6korralduses. Omajagu segadust oli nii varade kui ka kulude arvestuses. R\u00e4\u00e4kimata raskustest leida \u00fcles majandustehingute dokumendid. See tekitab usaldamatust olukorras, kus kaitsekulud kasvavad kiiresti ja usaldust tuleks just luua.<\/p>\n

Positiivne on see, et kaitseministeerium ja kaitsev\u00e4gi on kinnitanud, et teevad sihip\u00e4rast t\u00f6\u00f6d k\u00f5igi probleemide v\u00f5imalikult kiireks lahendamiseks. See saab olema keeruline. Vastuse, kas probleemid on lahendatud, saame anda j\u00e4rgmise aasta septembri alguses. Tegu ei olnud \u00fcksikute vigadega, vaid \u00fcha v\u00f5imenduvate s\u00fcsteemsete probleemidega, mis on lahendamata j\u00e4\u00e4nud juba varasematel aastatel.<\/p>\n

R\u00f5hutan, et tuvastatud probleemid ei ole taandatavad kitsalt raamatupidamislikeks probleemideks v\u00f5i olukorraks, kus lihtsalt “paberid peavad olema korras”. Tehniliste k\u00fcsimustega me aruandes avalikkust ei koorma \u2013 neid me lahendame auditi tegemise k\u00e4igus. Oleme t\u00f6\u00f6korralduses v\u00e4lja toonud sisulise segaduse, millel on rahaliselt hinnatavad tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n

\u00dcks praktiline n\u00e4ide on kaheksa aasta eest lepingupartneri rahakotti potsatanud ja tardunud ettemaks summas 9,6 miljonit eurot. See on toiminud sisuliselt nagu pikaajaline intressivaba laen Eesti maksumaksja kulul. Ja seda ajal, mil paljudes riigielu valdkondades on raha puudu.<\/p>\n

Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisalaga seonduvad probleemid said k\u00fcll laiema t\u00e4helepanu osaliseks, kuid puudutasid ainult osa auditist. Ka sellel korral pidime t\u00f5dema, et endiselt v\u00f5tab riigiasutustel eelarveaastal kasutamata j\u00e4\u00e4nud raha j\u00e4\u00e4kide v\u00e4ljaselgitamine ligikaudu pool aastat. Paraku t\u00f5desime ka seda, et nende j\u00e4\u00e4kide \u00fclekandmisel j\u00e4rgmisesse aastasse on eksitud riigieelarve seaduse vastu.<\/p>\n

Kui kasutamata eelarveraha tohib j\u00e4rgmisse aastasse \u00fcle kanda vaid \u00fche korra, siis auditis tuvastasime, et 2025. aastasse on kolm ministeeriumi \u00fcle kandnud ka eelarvej\u00e4\u00e4ke, mille nad on 2023. aastast \u00fche korra juba \u00fcle toonud. Sealjuures on rahandusministeerium ise valitsuse reservi j\u00e4\u00e4ke \u00fcle viinud 36,3 miljoni euro v\u00f5rra rohkem, kui valitsusele 2024. aasta riigieelarvega kehtestatud limiit v\u00f5imaldas. Seda raha sellel aastal kasutada ei tohi.<\/p>\n

Riigikontroll soovitas aruande mitmes punktis rahandusministeeriumil tagada valitsemisalade eelarve korrektne planeerimine ja rakendamine. Vastuses auditile ei pidanud rahandusministeerium seda soovitust \u00f5iglaseks ning pidas vajalikuks juhtida riigikontrolli t\u00e4helepanu sellele, et rahandusministeerium peab kehtestama regulatsioonid ja juhendama valitsemisalasid, kuid oma eelarve planeerimise ja kasutamise korrektsuse eest vastutab iga valitsemisala ise.<\/p>\n

Jah, vaieldamatult vastutab iga ministeerium oma eelarve planeerimise ja kasutamise korrektsuse eest ise, kuid rahandusministeeriumi kohustus on seirata ja hinnata riigieelarve raha ja riigi ressursside kasutamist ning probleemide esinemise korral neile reageerima ning probleemid lahendama.<\/p>\n

“Reeglite kehtestamise ja juhendamise k\u00f5rval tuleb seista ka reeglite j\u00f5ustamise ja nende j\u00e4rgimise eest.”<\/p>\n

See on just nimelt rahandusministeerium, kes vastutab s\u00fcsteemi toimimise eest, ning sellise rolli lahjendamisega ei saa leppida. Reeglite kehtestamise ja juhendamise k\u00f5rval tuleb seista ka reeglite j\u00f5ustamise ja nende j\u00e4rgimise eest. Vastutust vaikselt k\u00f5rvale poetada ei saa.<\/p>\n

Aga nagu ikka, on mul riigikogule pakkuda ka v\u00e4ga h\u00e4id s\u00f5numeid. Kui v\u00e4lja arvata eespool k\u00e4sitletud probleemid kaitseministeeriumi valitsemisalas, on ministeeriumide valitsemisalades arvepidamine j\u00e4tkuvalt valdavalt h\u00e4sti korraldatud. See peegeldub ka riigikontrolli koondhinnangus riigi raamatupidamise aastaaruandele. Auditeerimine n\u00e4itas, et riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab k\u00f5igis olulistes osades \u00f5iglaselt riigi finantsseisundit ning l\u00f5ppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.<\/p>\n

On p\u00f5hjust teiste hulgas tunnustada Riigi Tugiteenuste Keskuse t\u00f6\u00f6d riigi raamatupidamise korraldamisel.<\/p>\n

J\u00e4rgmisel aastal keskendub riigikontrolli aastaaruanne j\u00e4llegi Eesti tervishoiu suundumustele, nagu ka kolm aastat tagasi. Siis viitas tollane tervise- ja t\u00f6\u00f6minister, et oleme j\u00f5udnud selle piirini, kus otsuseid enam edasi l\u00fckata ei saa. N\u00fc\u00fcd hindamegi j\u00e4rgmise aastaaruande tegemise k\u00e4igus, kas ministri viidatud edasil\u00fckkamatud otsused on tehtud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigieelarve ja eelarvestamise probleemid on kahjuks muutunud minu aastak\u00f5nede refr\u00e4\u00e4niks. Aasta tagasi andsin \u00fclevaate riigikontrolli aastaaruandest, mis keskendus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36232,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[4054,26,27,37,33,35,34,36,31,32,3932,21,17144,1152,2645,28,29,2834,12262,19,25,1013,2268,1016,640,8012,18499,18500,10234,23,24,398,22,20,1012,30],"class_list":{"0":"post-36231","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aivar-soerd","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haridus-ja-teadusministeerium","19":"tag-headlines","20":"tag-janar-holm","21":"tag-kaitseministeerium","22":"tag-kaitsevagi","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-liiklusohutus","26":"tag-liikuvus","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-rahandusministeerium","30":"tag-rail-baltic","31":"tag-riigieelarve","32":"tag-riigikogu","33":"tag-riigikontroll","34":"tag-riigirahandus","35":"tag-strateegiadokumendid","36":"tag-tegevuspohine-eelarve","37":"tag-top-stories","38":"tag-topstories","39":"tag-transport","40":"tag-uldised-uudised","41":"tag-uudised","42":"tag-valitsus","43":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36231","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36231"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36231\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36232"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36231"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36231"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36231"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}