Merko Ehituse m\u00fc\u00fcgitulu oli t\u00e4navu kolmandas kvartalis 74 miljonit eurot, mida oli koguni 101 miljoni euro v\u00f5rra v\u00e4hem kui mullu samal ajal. Kvartalikasum oli 15 miljonit eurot, mis oli 12,2 miljoni euro v\u00f5rra n\u00f5rgem tulemus. \u00dcheksa kuu kokkuv\u00f5ttes oli Merko m\u00fc\u00fcgitulu 242 miljonit eurot (-36,1%) ja puhaskasum 36,7 miljonit eurot (-17,9%).<\/p>\n
\u201eKolmandas kvartalis said l\u00f5plikult valmis \u00fched viimase aja olulisimad ja Merko ajaloo suurimad ehitusprojektid \u2013 Arteri kvartal koos Swedbanki peakontori siset\u00f6\u00f6dega Tallinnas ja Pabrad\u0117 kaitselinnak Leedus. Tulenevalt sellest liigume oma tavap\u00e4rasema k\u00e4ibestruktuuri juurde. T\u00e4navu \u00fcheksa kuuga kasvas kinnisvaraarenduse osakaal ning moodustas m\u00fc\u00fcgitulust \u00fcle neljandiku. Sellega seoses on paranenud ka \u00e4rikasumi k\u00e4iberentaablus,\u201c kommenteeris Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov.<\/p>\n
Ta viitab, et kinnisvaraturg on endiselt aktiivseim Leedus, aasta v\u00f5rdluses on paranenud seis Eestis ja L\u00e4ti j\u00e4tkab kergelt t\u00f5usvas joones. \u201eTuru elavnemist iseloomustab h\u00e4sti asjaolu, et \u00fcheksa kuu v\u00f5rdluses oleme andnud ostjatele \u00fcle 55% rohkem kortereid ja \u00e4ripindu. Meie ehituses ja valmis korterite maht on t\u00e4navuse teise kvartali l\u00f5puga v\u00f5rreldes pisut v\u00e4henenud ning pooled neist asuvad aktiivseima turuga Vilniuses. Kinnisvaraturu arenguid prognoosime j\u00e4tkuvalt k\u00e4sik\u00e4es tarbijakindluse muutusega,\u201c kommenteeris Ivo Volkov kinnisvaravaldkonna tulemusi.<\/p>\n
Merko andis 2025. aasta 9 kuu jooksul Eestis, L\u00e4tis ja Leedus ostjatele \u00fcle 315 korterit ja kolm \u00e4ripinda. T\u00e4navu 9 kuuga alustas Merko 771 uue korteri ja 21 \u00e4ripinna ehituse ja m\u00fc\u00fcgiga, nendest ligi kaks kolmandikku Vilniuse \u0160nipi\u0161ki\u0173 Urban ja Vilneles Skverai projektides. Kolmanda kvartali l\u00f5pu seisuga oli bilansis 1089 korterit, millest eelm\u00fc\u00fcgilepingutega oli kaetud 19%. Suuremad t\u00f6\u00f6s olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, \u00d5ielehe J\u00fcri alevikus ning Erminurme Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers ja Me\u017epils\u0113ta Riias ning Vilnel\u0117s Skverai ja \u0160nipi\u0161ki\u0173 Urban Vilniuses.<\/p>\n
\u201eEhitusturul on hankeid v\u00e4he ning peamiselt on tegemist suuremahuliste t\u00f6\u00f6dega, konkurents on j\u00e4tkuvalt \u00e4\u00e4rmiselt tihe ja teenuste marginaalid sellega seoses madalad. Oleme sel ja eelmisel aastal s\u00f5lminud mitu Rail Baltica rajamisega seotud suuremahulist lepingut, sealhulgas rahvusvahelise konsortsiumi partnerina Eesti suurima alliansslepingu. Tulenevalt lepingute iseloomust, kus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne aeg kulub projekteerimisele, j\u00f5uame reaalse ehitamiseni tulevastes kvartalites ning see kajastub me m\u00fc\u00fcgitulus vastavalt. Kontserni ehitusteenuste teostamata t\u00f6\u00f6de maht on ajalooliselt k\u00f5rgeim,\u201c kommenteeris Ivo Volkov ehitusteenuste \u00e4rivaldkonda. <\/p>\n
T\u00e4navu 9 kuuga s\u00f5lmis Merko uusi ehituslepinguid 323 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses, millest suurimad olid Rail Baltica \u00dclemiste terminal Tallinnas, Rail Baltica p\u00f5hitrass Tallinn-P\u00e4rnu l\u00f5igul, hotell ja s\u00fcndmuskeskus P\u00e4rnus ning Augstkalni tuulepargi vundamentide ja infrastruktuuri rajamine L\u00e4tis. Ehitusteenuste tellijatele teostamata t\u00f6\u00f6de j\u00e4\u00e4k oli kolmanda kvartali l\u00f5pu seisuga 486 miljonit eurot, lisaks oli kontsernisiseste ehituslepingute alusel t\u00f6\u00f6s oma korteriarendusprojekte 215 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses.<\/p>\n
2025. aasta kolmandas kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Hyatt hotellihoone, Huvikeskus Kullo ja b\u00fcroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja s\u00fcndmuskeskus P\u00e4rnus, Rail Baltica \u00dclemiste \u00fchisterminal ning Rail Baltica p\u00f5hitrassi neljas etapp Harjumaal ja Tallinn-P\u00e4rnu l\u00f5ik. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pag\u0117giai, Tel\u0161iai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. L\u00e4tis oli ehituses p\u00e4ikeseelektripark V\u0101rme vallas ja tudengihotell Riias ning Augstkalni tuulepargi taristurajatised.<\/p>\n
\u201eKontserni rahapositsioon on kindel ja netov\u00f5lg negatiivne. Tulemustesse panustavad j\u00e4tkuvalt tugevalt energiataristu ehitamise ja hooldamisega tegelevad \u00fchisettev\u00f5tted Connecto Infra ja Connecto Eesti, mille puhul on Merko jaoks tegemist finantsinvesteeringuga ning nende ettev\u00f5tete m\u00fc\u00fcgitulu ei kajastu Merko konsolideeritud k\u00e4ibes. Connecto t\u00f6\u00f6maht on k\u00f5rge seoses valdkonda suunatud suurte investeeringutega, ent paljud mastaapsed projektid hakkavad ka selles sektoris valmima ning v\u00f5rguoperaatorite investeerimisplaanid n\u00e4htavas tulevikus v\u00e4henevad,\u201c lisas Ivo Volkov. <\/p>\n
Loo toimetaja on Merko Ehituse aktsion\u00e4r.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (1) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Merko Ehituse m\u00fc\u00fcgitulu oli t\u00e4navu kolmandas kvartalis 74 miljonit eurot, mida oli koguni 101 miljoni euro v\u00f5rra v\u00e4hem…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36250,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,2279],"class_list":{"0":"post-36249","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-merko-ehitus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115502104159983844","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36249","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36249"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36249\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36250"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36249"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36249"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36249"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}