Le Monde<\/a>.<\/p>\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski viibis teisip\u00e4eval, 4. novembril Pokrovski piirkonnas, et k\u00fclastada mitmeid \u00fcksusi, \u201emis tagavad linna kaitset\u201d, teatas ta oma Telegrami kanalis. \u201eSee on meie riik, see on meie idatiib ja me teeme k\u00f5ik endast oleneva, et see j\u00e4\u00e4ks Ukraina omaks,\u201d r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
Venemaa peastaabi \u00fclem Valeri Gerassimov on alates 26. oktoobrist v\u00e4itnud, et \u201eKrasnoarmeiskis [Pokrovski n\u00f5ukogudeaegne nimi] on sisse piiratud 5500 Ukraina s\u00f5durit\u201d. Ekspertide, sealhulgas Venemaa-meelsete seas on see v\u00e4ide \u00fcksmeelne. Linna p\u00f5hjaosas on Ukraina kontrolli all endiselt 1\u20133 kilomeetri laiune l\u00e4bip\u00e4\u00e4s, mis t\u00e4hendab, et linna piiramine pole t\u00e4ielik. Kuid see tee on pideva Vene droonide tule all, mis r\u00fcndab s\u00f5idukeid, mis \u00fcritavad varustada Pokrovskis ja M\u00f5rnohradis endiselt paiknevaid Ukraina \u00fcksusi.<\/p>\n
\u201ePokrovski lahing\u201d algas poolteist aastat tagasi, kuid frontaalr\u00fcnnaku katsed kohtasid \u00e4gedat vastupanu, p\u00f5hjustades tohutuid kaotusi Venemaa personali ja varustuse osas. Suvel taktikat muutes saatis Moskva oma parimad drooni\u00fcksused Ukraina s\u00f5jav\u00e4e logistikat ahistama, piirates samal ajal linna p\u00f5hjast sisse.<\/p>\n
Kaks aastat Vene suurt\u00fckiv\u00e4e, droonide ja v\u00f5imsate liugpommide sihtm\u00e4rgiks olnud Pokrovsk on peaaegu k\u00f5igist oma tsiviilisikutest t\u00fchjaks tehtud. Kuid seda pole \u00e4ra v\u00f5etud. Sajad hooned, mis on endiselt p\u00fcsti, isegi kui need on r\u00e4ngalt kahjustatud, pakuvad olulist kaitset m\u00fcrskude eest. Linnalahing, mis on r\u00fcndajale \u00fcldiselt palju kulukam kui kaitsjale, v\u00f5ib teoreetiliselt kesta kuid ja see oli kahtlemata Ukraina peastaabi poolt eelistatud stsenaarium. Kuid varustuse k\u00e4rpimine seab Kiievi v\u00e4ed raskesse olukorda.<\/p>\n
Mehhaniseeritud jalav\u00e4ebrigaadi ohvitser T., kes oli Pokrovskis \u00fcle aasta, kritiseerib \u201ejuhtimisvigu\u201d, mis v\u00f5imaldasid venelaste piiramisr\u00f5ngal linnale l\u00e4heneda. \u201eN\u00e4dalaid pole korralikku varustust olnud ja see on juba mitu p\u00e4eva t\u00e4ielikult \u00e4ra l\u00f5igatud. \u00dckski s\u00f5iduk ei p\u00e4\u00e4se l\u00e4bi. Linn nagu Pokrovsk, arvestades oma suurust, paljusid k\u00f5rgeid hooneid ja paksude m\u00fc\u00fcridega tehaseid, oleks v\u00f5inud vastu pidada kuid, aastaid, see on kindlus,\u201d kinnitab anon\u00fc\u00fcmsust palunud ohvitser. Tema jaoks on linna langemine \u201ep\u00e4evade, v\u00f5ib-olla maksimaalselt kahe n\u00e4dala\u201d k\u00fcsimus.<\/p>\n
Sel suvel Pokrovskisse \u00fcmber paigutatud merejalav\u00e4e laskurbrigaadi ohvitser P. kinnitab, et \u201eolukord on v\u00e4ga keeruline\u201d. \u201eMeie \u00fcksus kontrollib endiselt hoonetekvartalit, kuhu \u00fckski venelane pole sisenenud, kuid v\u00f5itlus l\u00e4heneb. Nad on vaid m\u00f5ne p\u00e4evaga tunginud igasse linnaossa,\u201d lisab ta. P., kellel pole volitusi meediaga r\u00e4\u00e4kida, usub, et vaenlasel on arvuline eelis nii isikkoosseisu kui ka droonide osas. \u201eMa \u00fctleksin, et nad on selles piirkonnas meist kolm korda \u00fcle. Kui me h\u00e4vitame k\u00fcmnest s\u00f5durist koosneva r\u00fchma, v\u00f5tab teine \u200b\u200bkohe nende koha. Me h\u00e4vitame drooniposti? See ilmub kusagil mujal uuesti v\u00e4lja. Nende ressursid tunduvad ammendamatud,\u201d selgitab ta.<\/p>\n
Oma juhtimispunktist n\u00e4eb ta v\u00e4ikeseid viiest kuni k\u00fcmnest Vene s\u00f5durist koosnevaid gruppe tema rajooni poole liikumas, sisenemas hoonetesse ja varjumas kohe, kui kuulevad drooni. \u201eNad koguvad linnas kannatlikult oma v\u00e4gesid,\u201d m\u00e4rgib ta.<\/p>\n
Pokrovski kaitsjate kriitiline olukord on taas s\u00fctitanud korduva poleemika, mis on suunatud Ukraina v\u00e4gede \u00fclemjuhataja Oleksandr S\u00f5rski vastu. Eelmiste suuremate linnalahingute ajal Bahmutis 2023. aastal, Avdijivkas 2024. aastal ja Kurski operatsiooni l\u00f5pus (Venemaa territooriumil) s\u00fc\u00fcdistati teda Ukraina meedias tuhandete s\u00f5durite elude raiskamises paratamatu edasil\u00fckkamiseks, selle asemel, et viia l\u00e4bi korrap\u00e4rane taganemine kaitsepositsioonidele.<\/p>\n
Ukraina endine kaitseministri aset\u00e4itja Vitali Deineha avaldas 2. novembril oma Facebooki lehel arvamust, mis on meedias kajastust leidnud: \u201eKui Pokrovskist ja M\u00f5rnohradist lahkumisk\u00e4sku kiiresti ei allkirjastata, satume olukorda, kus kaotame suure hulga k\u00f5rgelt motiveeritud dessantv\u00e4elasi ja merejalav\u00e4elasi.\u201d Deineha lisas, et kardab doominoefekti, kus reservide puudumise t\u00f5ttu kaitserajatistesse j\u00e4\u00e4nud haigutav auk v\u00f5imaldab sissetungijal \u201ekiiresti vallutada tagalasse ehitatud kindlustused\u201d.<\/p>\n
\u00dclej\u00e4\u00e4nud Donetski oblastis, mis on endiselt Kiievi kontrolli all, pole olukord sugugi soodsam. Ukraina peastaap m\u00e4rkis teisip\u00e4eval, et suurem osa Venemaa r\u00fcnnakutest on koondunud Pokrovski piirkonda, kuhu Moskva on suunanud t\u00e4iendavaid \u00fcksusi ida pool asuvatelt T\u0161assiv Jari ja Kostant\u00f5nivka rinnetelt.<\/p>\n
Kuid Venemaa drooni\u00fcksused j\u00e4tkavad tsiviil- ja s\u00f5jav\u00e4e logistika halastamatut ahistamist kogu Donetski oblastis. Seet\u00f5ttu teatas Ukraina Raudtee teisip\u00e4eval Kramatorski jaama sulgemisest \u201ejulgeoleku kaalutlustel\u201d. Kiievi-Kramatorski liin, mis on oluline \u00fchendusl\u00fcli, oli viimane raudtee\u00fchendus Donetski oblasti ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud riigi vahel.<\/p>\n
\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n
\tDiscover more from eestinen<\/p>\n
Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vene jalav\u00e4gi liigub linna poole, mis on \u00fcks viimaseid Donetski oblasti suuremaid linnakeskusi, mis on endiselt Kiievi v\u00e4gede…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24234,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-36272","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115502194655318612","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36272","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36272"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36272\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24234"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36272"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36272"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36272"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}