Riigikogu v\u00f5ttis t\u00e4na vastu kolm seadust ja \u00fcheksa otsust, millega pikendatakse Eesti kaitsev\u00e4elaste osalemist rahvusvahelistel s\u00f5jalistel operatsioonidel, ning kuulas \u00e4ra riigikontrol\u00f6ri aasta\u00fclevaate.<\/p>\n
Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (655 SE<\/a>), mille kohaselt peab uutes v\u00f5i p\u00f5hjalikult uuendatavates kortermajades olema ette n\u00e4htud kiire interneti \u00fchenduse jaoks vajalik taristu. See t\u00e4hendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli k\u00f5rid, et sinna saaks paigaldada sidev\u00f5rgu ja selle kaudu teenust pakkuda rohkem kui \u00fcks ettev\u00f5te.<\/p>\n Ehitisregistrisse lisatakse seaduse kohaselt arendus, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitust\u00f6\u00f6de infot. Muudatus parandab info k\u00e4ttesaadavust sideettev\u00f5tjatele, kes soovivad v\u00f5rku laiendada, ja aitab v\u00e4ltida tarbetuid kaevet\u00f6id v\u00f5i dubleerivat taristut.<\/p>\n Muudatuste eesm\u00e4rk on avada kiire interneti turg k\u00f5igile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitavad muudatused v\u00e4ltida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutub keeruliseks v\u00f5i kulukaks.<\/p>\n Seadus toetab ELi gigabititaristu m\u00e4\u00e4ruse t\u00e4itmist, mille eesm\u00e4rk on lihtsustada sidev\u00f5rkude kasutuselev\u00f5ttu kogu Euroopas. M\u00e4\u00e4rus paneb r\u00f5hku olemasoleva taristu \u00fchiskasutusele ja uue taristu t\u00f5husamale rajamisele, et kiirendada kiire interneti levikut ja v\u00e4hendada selle kulusid.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmist toetas 68 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis 66 h\u00e4\u00e4lega vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonim\u00e4rkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga \u00fchinemise seaduse (663 SE<\/a>), mille kohaselt \u00fchineb Eesti Rahvusvahelise Navigatsioonim\u00e4rkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga, millega muudetakse senine valdkondlik \u00fchendus valitsustevaheliseks organisatsiooniks.<\/p>\n Konventsiooniga \u00fchinemine annab Eestile t\u00e4isliikme staatuse ning v\u00f5imaldab j\u00e4tkuvalt osaleda organisatsiooni t\u00f6\u00f6s, sealhulgas navigatsioonim\u00e4rkidega seotud standardite, soovituste ja juhiste loomises ja ajakohastamises. Organisatsiooni tegevuses on alates 1994. aastast riikliku liikme esindajana osalenud Transpordiamet.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na fraktsioonitu Peeter Ernits.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis 66 h\u00e4\u00e4lega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini V\u00fcrstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise v\u00e4ltimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste t\u00f5kestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse (718 SE<\/a>).<\/p>\n Seadus n\u00e4eb ette Eesti ja Liechtensteini vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise v\u00e4ltimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste t\u00f5kestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise. Leping vastab \u00fcldjoontes Majandusliku Koost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsiooni t\u00fc\u00fcplepingule.<\/p>\n Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab tavap\u00e4rasest madalama maksum\u00e4\u00e4ra v\u00f5i n\u00f5uab residendiriigil maksuvabastuste v\u00f5i mahaarvamiste kehtestamist. Samuti kehtestab leping reeglid topeltresidentsuse lahendamiseks, mida riigisiseste \u00f5igusaktidega ei saa lahendada.<\/p>\n Eelmise aasta l\u00f5pu seisuga on Eestil kehtiv topeltmaksustamise v\u00e4ltimise leping 63 riigiga. Lepingute eesm\u00e4rk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse \u201eKaitsev\u00e4e kasutamise t\u00e4htaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmisel Euroopa Liidu s\u00f5jalisel operatsioonil EUNAVFOR Med\/Irini\u201c (703 OE<\/a>), mis v\u00f5imaldab osaleda j\u00e4rgmisel aastal kuni kuue kaitsev\u00e4elasega operatsioonil EUNAVFOR Med\/Irini.<\/p>\n Operatsiooni esmane eesm\u00e4rk on toetada Liib\u00fcale kehtestatud \u00dcRO relvaembargo rakendamist. See h\u00f5lmab ka Liib\u00fca ranniku l\u00e4hedal rahvusvahelistes vetes inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade v\u00f5i nendega seotud materjalide transportimises Liib\u00fcasse v\u00f5i Liib\u00fcast. T\u00e4navu kevadel laiendati operatsiooni mandaati kriitilise merealuse taristu kaitseks vajalike olupiltide loomisele.<\/p>\n Peale selle toetab missioon \u00dcRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi t\u00f5kestamiseks Liib\u00fcast, Liib\u00fca merev\u00e4e ja piirivalve v\u00e4lja\u00f5pet ja \u00fclesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise v\u00f5rgustike l\u00f5hkumist.<\/p>\n Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoost\u00f6\u00f6sse ja julgeolekusse \u00fchenduse l\u00f5unapiiril.<\/p>\n Otsuse vastuv\u00f5tmist toetas 66 ja \u00fcks saadik j\u00e4i erapooletuks.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse \u201eKaitsev\u00e4e kasutamise t\u00e4htaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel s\u00f5jalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides\u201c (704 OE<\/a>), mis v\u00f5imaldab osaleda j\u00e4rgmisel aastal kuni kolme kaitsev\u00e4elasega meres\u00f5iduvabaduse kaitseks loodud ELi s\u00f5jalisel operatsioonil Punase mere regioonis.<\/p>\n Operatsiooni eesm\u00e4rk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus ning tagada meres\u00f5iduvabadus Punasel merel. Peamiselt kaitstakse aluseid r\u00fcnnakute eest ning eskorditakse neid kogu operatsiooniala piires. Merendusjulgeoleku operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata s\u00f5jalisi l\u00f6\u00f6ke.<\/p>\n Operatsioonil osalemine v\u00f5imaldab Eestil panustada ELi \u00fchise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse ning arendada koost\u00f6\u00f6d strateegiliste ELi ja NATO l\u00f5unatiiva liitlastega.<\/p>\n Otsuse vastuv\u00f5tmise poolt h\u00e4\u00e4letas 66 ja erapooletuks j\u00e4i \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse \u201eKaitsev\u00e4e kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmisel P\u00f5hja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni v\u00f5i selle liikmesriigi, Euroopa Liidu v\u00f5i \u00dchinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel s\u00f5jalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel\u201c (705 OE<\/a>), mis v\u00f5imaldab kasutada kuni 100 kaitsev\u00e4elast NATO v\u00f5i selle liikmesriigi, ELi v\u00f5i \u00dcRO juhitaval rahvusvahelisel s\u00f5jalisel operatsioonil, v\u00e4lja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Otsusega antava mandaadi piirm\u00e4\u00e4r on sama suur kui sel aastal.<\/p>\n Otsusega tagatakse Eesti v\u00f5imekus l\u00e4hetada Kaitsev\u00e4e \u00fcksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- v\u00f5i konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta nii ka Eesti julgeolekuhuve. Eesti t\u00e4pne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab vajaduse korral valitsus, v\u00f5ttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluv Varro Vooglaid ning fraktsioonitud Alar Laneman ja Kalle Gr\u00fcnthal.<\/p>\n Otsuse vastuv\u00f5tmist toetas 52, vastu oli kuus ja erapooletuks j\u00e4i \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse \u201eKaitsev\u00e4e kasutamise t\u00e4htaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmisel Euroopa Liidu s\u00f5jalise abistamise missioonil Mosambiigis\u201c (706 OE<\/a>), mis v\u00f5imaldab osaleda kuni kolme kaitsev\u00e4elasega ELi s\u00f5jalise abistamise missioonil Mosambiigis.<\/p>\n Kui varem oli tegemist v\u00e4lja\u00f5ppemissiooniga, siis mullu septembris kujundati see \u00fcmber s\u00f5jalise abistamise missiooniks. Kuni 2026. aasta suveni kehtiv uuendatud mandaat n\u00e4eb ette riigi relvaj\u00f5udude n\u00f5ustamist v\u00e4lja\u00f5ppets\u00fckli korraldamisel ja j\u00e4tkusuutlikkuse tagamisel. S\u00f5jalise abistamise missioon tegutseb v\u00e4iksema isikkoosseisuga ja keskendub enam strateegilise taseme n\u00f5ustamisele, et saavutada riigis iseseisev kiirreageerimis\u00fcksuste v\u00e4lja\u00f5ppe v\u00f5imekus.<\/p>\n Portugali juhitaval missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisse, kus kriisiohjel on oluline roll. Samuti on Eesti huvides arendada koost\u00f6\u00f6d strateegiliste ELi l\u00f5unatiiva liitlastega.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluv Rain Epler.<\/p>\n Otsuse vastuv\u00f5tmise poolt oli 53 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas kuus Riigikogu liiget.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse \u201eKaitsev\u00e4e kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmisel \u00dchendkuningriigi \u00fchendekspeditsiooniv\u00e4e koosseisus\u201c (707 OE<\/a>), mis v\u00f5imaldab panustada j\u00e4rgmisel aastal kuni 24 kaitsev\u00e4elasega \u00dchendkuningriigi \u00fchendekspeditsiooniv\u00e4e (JEF) koosseisu.<\/p>\n JEF on \u00dchendkuningriigi algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, mis on \u00fcldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse s\u00f5japidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, aga ka m\u00f5ne muu suurema s\u00f5jalise \u00fcksuse v\u00f5i NATO koosseisus. Selle kasutamine on paindlik \u2013 tegevusi ja operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas k\u00f5ik v\u00f5i m\u00f5ned liikmesriigid.<\/p>\n Riikide \u00fchise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas, Kaug-P\u00f5hjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seel\u00e4bi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut ka Balti riikides.<\/p>\n Otsuse vastuv\u00f5tmist toetas 55 ja selle vastu oli neli Riigikogu liiget.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse \u201eKaitsev\u00e4e kasutamise t\u00e4htaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmisel P\u00f5hja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis\u201c (708 OE<\/a>), mis v\u00f5imaldab osaleda j\u00e4rgmisel aastal kuni kolme kaitsev\u00e4elasega NATO missioonil Iraagis.<\/p>\n NATO missiooni tegevus on suunatud alliansi l\u00f5unasuunalt l\u00e4htuvate ohtude vastu, aidates Iraagil \u00fcles ehitada kestlikud, l\u00e4bipaistvad, kaasavad ja t\u00f5husad julgeolekustruktuurid. Et suurendada nende v\u00f5imekust terrorismivastases v\u00f5itluses, ISILi tagasip\u00f6\u00f6rdumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, n\u00f5ustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure ja koolitab v\u00e4lja Iraagi instruktoreid, kes annavad riigi julgeolekustruktuurides v\u00e4lja\u00f5pet.<\/p>\n NATO l\u00f5unasuunal tegutsevates operatsioonides osalemisega panustab Eesti julgeoleku tagamisse ja toetab terrorismivastast v\u00f5itlust.<\/p>\n Otsuse vastuv\u00f5tmise poolt h\u00e4\u00e4letas 58, vastu oli kolm ja erapooletuks j\u00e4i \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse \u201eKaitsev\u00e4e kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmisel P\u00f5hja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidus\u00fcksuste koosseisus\u201c (709 OE<\/a>), mis v\u00f5imaldab panustada j\u00e4rgmisel aastal kuni 76 kaitsev\u00e4elasega NATO valmidus\u00fcksuste koosseisu.<\/p>\n Seoses NATO uue v\u00e4emudeli loomisega kaotati mullu juulist senisel kujul nii NATO reageerimisv\u00e4e kui ka NATO valmidusinitsiatiivi kontseptsioon ning neid asendab NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisv\u00e4gi, mis on valmiduses s\u00f5jaliste operatsioonide l\u00e4biviimiseks. Kiirreageerimisv\u00e4gi korraldab operatsioone k\u00f5ikides domeenides ning see pannakse kokku NATO liitlaste v\u00e4gedest, mille \u00fclesandeks on vajadusel l\u00e4bi viia heidutus- ja kaitsetegevusi.<\/p>\n Eesti on valmis panustama j\u00e4rgmisel aastal NATO valmidus\u00fcksustesse \u00fche miinijahtija ja staabiohvitseridega.<\/p>\n Otsuse vastuv\u00f5tmist toetas 58 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse \u201eKaitsev\u00e4e kasutamise t\u00e4htaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmisel \u00dcRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis\u201c (710 OE<\/a>), mis v\u00f5imaldab osaleda j\u00e4rgmisel aastal kuni kolme kaitsev\u00e4elasega \u00dcRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL.<\/p>\n \u00dcRO rahuvalveoperatsiooni tegevuspiirkond paikneb Litani j\u00f5e ja Sinise joone vahelisel alal. Operatsiooni \u00fclesanne on j\u00e4lgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste \u00e4rahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigiv\u00f5imu kindlustamisel riigi l\u00f5unaosas.<\/p>\n Eesti j\u00e4lgib t\u00e4helepanelikult L\u00e4his-Idas toimuvat ning sealsete s\u00fcndmuste julgeolekupoliitilist m\u00f5ju stabiilsusele L\u00e4his-Idas ja mujal maailmas. \u00dcRO operatsioonidel osalemisega panustab Eesti \u00dcRO tegevusse rahu kindlustamisel.<\/p>\n Otsuse vastuv\u00f5tmise poolt oli 55, vastu kaks ja erapooletuks j\u00e4i \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu ka valitsuse esitatud Riigikogu otsuse \u201eKaitsev\u00e4e kasutamise t\u00e4htaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmisel konfliktij\u00e4rgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja S\u00fc\u00fcrias\u201c (711 OE<\/a>), mis v\u00f5imaldab osaleda j\u00e4rgmisel aastal kuni kuue kaitsev\u00e4elasega \u00dcRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO L\u00e4his-Idas.<\/p>\n UNTSO on \u00dcRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Selle tegevuspiirkonda kuuluvad Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja S\u00fc\u00fcria ning operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas.<\/p>\n Eesti j\u00e4lgib t\u00e4helepanelikult L\u00e4his-Idas toimuvat ning sealsete s\u00fcndmuste julgeolekupoliitilist m\u00f5ju stabiilsusele L\u00e4his-Idas ja mujal maailmas. Operatsioonil osalemine annab kaitsev\u00e4elastele v\u00f5imaluse omandada mitmek\u00fclgne staabit\u00f6\u00f6 kogemus.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na fraktsioonitu Riigikogu liige Peeter Ernits.<\/p>\n Otsuse vastuv\u00f5tmise poolt h\u00e4\u00e4letas 58, vastu oli kaks ja erapooletuks j\u00e4i \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Riigikogu kuulas \u00e4ra riigikontrol\u00f6ri aasta\u00fclevaate<\/p>\n Riigikontrol\u00f6r Janar Holm andis t\u00e4nasel istungil Riigikogule \u00fclevaate riigi vara kasutamisest ja s\u00e4ilimisest 2024.\u20132025. aastal. Kui eelmisel aastal keskendus Riigikontrolli aastaaruanne tegevusp\u00f5hise riigieelarve reformi tulemustele, siis t\u00e4navu oli selle fookus transpordi ja liikuvuse valdkonnal, mille kohta on viimastel aastatel tehtud pea tosin auditit.<\/p>\n Holmi s\u00f5nul vaadati t\u00e4navuses aastaaruandes, kuidas on v\u00f5rreldes auditites k\u00e4sitletud ajaga edenenud riigi v\u00f5etud kohustuste t\u00e4itmine ja arengudokumentides seatud eesm\u00e4rkide saavutamine, olgu selleks p\u00f5hiv\u00f5rgu maanteede n\u00f5utud kujul v\u00e4ljaehitamine 2030. aasta l\u00f5puks, liikluses hukkunute ja raskesti vigastatute arvu v\u00e4hendamine, riigile kuuluvatele suurema kasutatavusega kruusateedele tolmuvaba katte panemine aastaks 2030 v\u00f5i siis riigiteede seisukorra s\u00e4ilitamine v\u00e4hemalt tasemel \u201ehea\u201c.<\/p>\n \u201eKokkuv\u00f5ttes n\u00e4gime, et perioodil 2026\u20132030 on selleks, et t\u00e4ita kohustusi ja eesm\u00e4rke, mis on seotud riigiteede seisukorra s\u00e4ilitamisega, riigiteede ja raudteede ehitamisega ning raudteel turvalisuse suurendamisega, puudu v\u00e4hemalt 1,35 miljardit eurot. Aga seda juhul, kui Eesti saab Rail Balticu esimese etapi l\u00f5petamiseks Euroopa Liidu uue perioodi eelarvest loodetud 1,2 miljardit eurot. Iga saamata j\u00e4\u00e4nud euro lisandub viidatud 1,35 miljardile eurole,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n Riigikontrol\u00f6r meenutas, et kahel j\u00e4rgmisel aastal ulatub riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4k prognoosi j\u00e4rgi maksimaalselt lubatava 4,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning 2029. aastal on see 3,6 protsenti. \u201eSeet\u00f5ttu peaks olema selge, et seatud eesm\u00e4rkide ja v\u00f5etud kohustuste t\u00e4itmine ei ole riigi rahakoti v\u00f5imalusi arvestades m\u00e4\u00e4ratud t\u00e4htaegade jooksul realistlik. Ja valikute tegemine saab veel suurema t\u00e4htsuse,\u201c lausus ta.<\/p>\n Olukorra muudab Holmi s\u00f5nul keerulisemaks, et pigem kulbi kui lusikaga vajavad raha ka teised valdkonnad. \u201eViimase aasta jooksul oleme teinud erinevates riigielu valdkondades mitmeid auditeid, kus joonistusid v\u00e4lja juhtumid, kus riik ei suuda rahapuuduse t\u00f5ttu t\u00e4ita seadusest tulenevaid kohustusi,\u201c m\u00e4rkis ta ning lisas, et \u00fcha v\u00e4hem saab t\u00f5siselt r\u00e4\u00e4kida ka sellest, et riik v\u00f5iks teha midagi uut v\u00f5i pakkuda midagi senisest rohkem, kui selle eelduseks on lisaraha. \u201eSelle asemel muutub \u00fcha kesksemaks k\u00fcsimus, kas infrastruktuuri v\u00f5i erinevate eluvaldkondade teenuseid on \u00fcle\u00fcldse v\u00f5imalik hoida senisel harjumusp\u00e4rasel tasemel.\u201c<\/p>\n Holm m\u00e4rkis, et riigil on raha alati puudu ning vajadused ja unistused on v\u00f5imalustest suuremad, kuid paraku l\u00e4hevad ka riigi enda arengudokumendid kaasa unistustega, unustades v\u00f5imalused. \u201eValikuid ei tehta, prioriteete ei seata, paljudele antakse lootust, teades, et tegelikult on v\u00e4hestel v\u00f5imalus. Riigi strateegiadokumendid ja neis seatud sihid ei tohiks olla magus vale, vaid peaks k\u00f5nelema realistlikult sellest, millised on riigi prioriteedid, ja esitama j\u00f5ukohaseid valikuid,\u201c \u00fctles riigikontrol\u00f6r.<\/p>\n J\u00e4rgmisel aastal keskendub Riigikontrolli aastaaruanne tema s\u00f5nul taas Eesti tervishoiu suundumustele, nagu ka kolm aastat tagasi. \u201eSiis viitas tollane tervise- ja t\u00f6\u00f6minister, et oleme j\u00f5udnud selle piirini, kus otsuseid enam edasi l\u00fckata ei saa. N\u00fc\u00fcd hindamegi j\u00e4rgmise aastaaruande tegemise k\u00e4igus, kas ministri viidatud edasil\u00fckkamatud otsused on tehtud,\u201c \u00fctles Holm oma ettekandes.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Andres Metsoja Isamaa ja Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel pidas k\u00f5ne Peeter Ernits.<\/p>\n Teise lugemise l\u00e4bis viis eeln\u00f5u<\/p>\n Riigikogus l\u00e4bis teise lugemise valitsuse algatatud kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (664 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on senisest paremini kaasata reservv\u00e4elasi, ajateenijaid ja Kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tavaid tsiviilisikuid Kaitsev\u00e4e tegevusse.<\/p>\n Eeln\u00f5uga luuakse uus teenistusliik \u2013 vabatahtlik teenistus \u2013, mis v\u00f5imaldab reservv\u00e4elastel osaleda ajutiselt Kaitsev\u00e4e \u00fclesannete t\u00e4itmises koosseisuv\u00e4lisel ametikohal. See h\u00f5lmab n\u00e4iteks instruktoritena ajateenijate v\u00e4lja\u00f5pet, alalise valmiduse \u00fcksuste mehitamist v\u00f5i osalemist rahvusvahelistel s\u00f5jalistel operatsioonidel.<\/p>\n Samuti laiendatakse eeln\u00f5uga ajateenijate v\u00f5imalusi panustada Kaitsev\u00e4e \u00fclesannetesse, v\u00f5imaldades neil p\u00e4rast teatud v\u00e4lja\u00f5ppe l\u00e4bimist osaleda rahvusvahelistel merev\u00e4e operatsioonidel. Seadust muudetakse, et merev\u00e4es, kus ajateenijad moodustavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa meeskonnast, oleks v\u00f5imalik saada praktilist kogemust NATO miinit\u00f5rjegruppides. Muudel rahvusvahelistel missioonidel ajateenijad osaleda ei saa.<\/p>\n Kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tavad tsiviilisikud ja avalikus teenistuses olevad t\u00f6\u00f6tajad saavad eeln\u00f5u kohaselt v\u00f5imaluse osaleda s\u00f5jav\u00e4elistel \u00f5ppustel ja l\u00e4bida vajaliku v\u00e4lja\u00f5ppe, mis aitab v\u00e4hendada vajadust tegevv\u00e4elaste j\u00e4rele rahuajal ja v\u00f5imaldab olemasolevaid ressursse paremini kasutada.<\/p>\n Teiseks lugemiseks tegi riigikaitsekomisjon eeln\u00f5usse muudatuse, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama v\u00e4hemalt kesktasemel eesti keelt. Muudatusettepaneku kohaselt t\u00e4iendatakse kaitsev\u00e4eteenistuse seaduses ajateenistusse kutsumata j\u00e4tmise asjaolude loetelu ja lisatakse sinna s\u00e4te, mille j\u00e4rgi ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda v\u00e4hemalt B1-tasemel eesti keelt.<\/p>\n Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate v\u00e4lja\u00f5pe eesti keeles ning v\u00e4lja\u00f5ppes kasutatakse j\u00e4rjest keerukamaid relva- ja sides\u00fcsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega \u00f5ppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab t\u00f5husa s\u00f5jav\u00e4elise v\u00e4lja\u00f5ppe edukat l\u00e4bimist, m\u00e4rkis komisjon.<\/p>\n Teiste muudatusettepanekutega loobutakse reservv\u00e4elaste kahekordse auastme vanuse n\u00f5udest, s\u00e4testatakse tegevv\u00e4elase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise v\u00f5imalus ning n\u00e4hakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi s\u00f5idukulu h\u00fcvitist vaid v\u00e4lisriigis elavale ajateenijale.<\/p>\n Teise lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud konkurentsiseaduse t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (654 SE<\/a>), millega antakse Konkurentsiametile volitused, et toetada Euroopa Komisjoni v\u00e4lisriigi subsiidiumide m\u00e4\u00e4ruse rakendamisel koondumiste puhul, kus m\u00f5ni tehingu osapool on saanud v\u00e4lisriigilt rahalise toetuse.<\/p>\n Euroopa Liidu m\u00e4\u00e4rus v\u00f5imaldab uurida, kas \u00fchenduses tegutsevad ettev\u00f5tted on saanud kolmandatest riikidest toetusi, mis v\u00f5ivad moonutada ausat konkurentsi. M\u00e4\u00e4rus on m\u00f5eldud tasakaalustama olukorda, kus ELi ettev\u00f5tted peavad j\u00e4rgima riigiabi reegleid, kuid kolmandatest riikidest saadav rahaline toetus, n\u00e4iteks soodsad laenud, maksusoodustused v\u00f5i muud toetused, ei ole seni olnud kontrolli all. M\u00e4\u00e4ruse alusel ei ole sellised toetused keelatud, kuid nende m\u00f5ju hinnatakse turumoonutuste v\u00e4ltimiseks eraldi.<\/p>\n Eesti on m\u00e4\u00e4ranud riigihangete alaseks kontaktpunktiks Rahandusministeeriumi ning koondumiste kontrolli puhul Konkurentsiameti.<\/p>\n Teise lugemise l\u00e4bis rahanduskomisjoni algatatud mootors\u00f5idukimaksu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (677 SE<\/a>), mis loob teatud juhtudel aluse mootors\u00f5idukimaksu maksustamisperioodi l\u00fchendamiseks.<\/p>\n Eeln\u00f5u n\u00e4eb ette, et kui s\u00f5iduk liiklusregistrist kustutatakse, l\u00fchendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus s\u00f5iduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil Politsei- ja Piirivalveamet on selle varguse t\u00f5ttu tagaotsitavaks kuulutanud.<\/p>\n Eeln\u00f5u on ajendatud \u00f5iguskantsleri ettepanekust viia p\u00f5hiseadusega koosk\u00f5lla seadused, mis ei v\u00f5imalda v\u00e4ltida aasta kestel h\u00e4vinud v\u00f5i muul moel kasutusest v\u00e4lja langenud s\u00f5idukite maksustamist. Riigikogu t\u00e4iskogu toetas \u00f5iguskantsleri ettepanekut t\u00e4navu aprillis.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Vladimir Arhipov Keskerakonna, Arvo Aller, Rain Epler, Rene Kokk ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.<\/p>\n Teise lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud mootors\u00f5idukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (694 SE<\/a>), mis n\u00e4eb juba sellest aastast ette laste eest mootors\u00f5idukimaksu kohustuse v\u00e4hendamise.<\/p>\n Maksuv\u00e4hendust saavad automaatselt vanemad ja hooldus\u00f5igusega t\u00e4iskasvanud, kellel on v\u00e4hemalt \u00fcks kuni 18-aastane laps. Iga lapse eest v\u00e4hendatakse mootors\u00f5idukimaksu kohustust kuni 100 euro v\u00f5rra aastas, kuid mitte rohkem kui maksukohustus kokku. Kui m\u00f5lemal vanemal on s\u00f5iduk, jagatakse maksuv\u00e4hendus nende vahel automaatselt.<\/p>\n Samuti n\u00e4eb eeln\u00f5u ette, et v\u00e4ikebussid, kus on rohkem kui seitse istekohta, maksustatakse N-kategooria mootors\u00f5iduki maksum\u00e4\u00e4raga. See v\u00e4hendab oluliselt s\u00f5iduauto kategoorias registreeritud kaheksa- v\u00f5i \u00fcheksakohaliste s\u00f5idukite mootors\u00f5idukimaksu m\u00e4\u00e4ra. Rahanduskomisjon tegi eeln\u00f5usse teiseks lugemiseks muudatuse, mille kohaselt v\u00e4hendatakse N-kategooria s\u00f5idukite tasemele ka nende s\u00f5idukite registreerimistasu. Muudatused toetavad v\u00e4ikebusse ja pereautosid kasutavate lasterikaste perede ja puuetega inimeste toimetulekut.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart ja Lauri Laats Keskerakonna, Helmen K\u00fctt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Helle-Moonika Helme, Rain Epler ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk, Andres Metsoja ja Priit Sibul Isamaa ning Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist.<\/p>\n Riigikogus l\u00e4bis teise lugemise ka valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eeln\u00f5u (733 SE<\/a>), millega v\u00e4hendatakse t\u00e4navuse riigieelarve kulusid 19,9 miljonit ja investeeringuid 12 miljonit ning suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljonit eurot.<\/p>\n Kulude ja investeeringute v\u00e4hendamine on eelk\u00f5ige seotud riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsustega. Lisaks suurendatakse eeln\u00f5uga Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet 39 miljoni v\u00f5rra nii Ukraina abistamiseks kui ka kaitseotstarbelisteks hangeteks. Finantseerimistehingutes suurendatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas Eleringi aktsiakapitali 45 miljonit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas t\u00f5stetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kuludest finantseerimistehingutesse 27,3 miljonit eurot, et anda ettev\u00f5tetele innovatsioonilaenu.<\/p>\n Mullu detsembris vastu v\u00f5etud riigieelarve kohaselt on riigi tulud sel aastal 17,7 miljardit, kulud 18,2 miljardit, investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot. T\u00e4navu juunis v\u00f5ttis Riigikogu vastu tulusid, kulusid ja investeeringuid suurendava lisaeelarve, et toetada laia riigikaitse tugevdamist.<\/p>\n Viis eeln\u00f5u l\u00e4bis esimese lugemise<\/p>\n Riigikogus l\u00e4bis esimese lugemise valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste t\u00e4ideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eeln\u00f5u (682 SE<\/a>), mille arutelu j\u00e4i teisip\u00e4evasel istungil t\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise t\u00f5ttu pooleli.<\/p>\n Eeln\u00f5uga ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu v\u00f5tma Rootsi kinnipeetavaid ja v\u00f5imaldama nende karistuse t\u00e4ideviimist Eestis. Leping allkirjastati t\u00e4navu juunis Stockholmis.<\/p>\n Kokkuleppes s\u00e4testatakse \u00f5igused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse t\u00e4ideviimist, vangla tingimusi kui ka n\u00e4iteks kulude jaotust ja j\u00e4relevalvet. Seletuskirja kohaselt v\u00e4heneb Eesti kinnipeetavate arv pidevalt, samas kui vanglate \u00fclalpidamiskulud on endiselt suured. Vanglakohtade v\u00e4ljarentimine v\u00f5imaldab hoida Tartu Vanglat t\u00f6\u00f6s, tagada piirkonnas t\u00f6\u00f6kohtade s\u00e4ilimine ja luua neid juurde ning saada riigieelarvesse v\u00e4hemalt 30 miljoni euro ulatuses lisaraha. Rootsile pakub leping seletuskirja kohaselt lahendust vanglas\u00fcsteemi ajutisele \u00fclekoormusele.<\/p>\n Kokkuleppe kohaselt v\u00f5tab Eesti vastu \u00fcksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid, mis t\u00e4hendab, et julgeolekuriskid koos v\u00f5imalike ennetus- ja maandamismeetmetega on Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi koost\u00f6\u00f6s kindlaks tehtud. Lepingu j\u00e4rgi saadetakse v\u00e4lisvang tagasi Rootsi hiljemalt \u00fcks kuu enne karistusaja l\u00f5ppemist.<\/p>\n Esimesed v\u00e4lisriigi kinnipeetavad on seletuskirja kohaselt plaanis Tartu Vanglasse paigutada 2026. aasta teisel poolaastal. Kinnipeetavate saabumine on kavas korraldada j\u00e4rk-j\u00e4rgult, et Tartu Vangla j\u00f5uaks teha vajalikud ettevalmistused. Kokku v\u00f5imaldab leping Rootsist Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.<\/p>\n Kokkuleppe ratifitseerimiseks peab eeln\u00f5u l\u00e4bima Riigikogus ka teise lugemise. Eeln\u00f5u kohaselt j\u00f5ustub kokkulepe 30. p\u00e4eval p\u00e4rast seda, kui nii Eesti kui ka Rootsi on t\u00e4itnud selleks vajalikud riiklikud n\u00f5uded ja sellest teineteisele kirjalikult teatanud.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, T\u00f5nis Lukas Isamaa, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mihkel Lees Reformierakonna ja Ando Kiviberg Eesti 200 fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel v\u00f5ttis s\u00f5na Peeter Ernits.<\/p>\n Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust. Tagasil\u00fckkamise poolt oli 38, vastu aga 49 Riigikogu liiget.<\/p>\n Esimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud t\u00e4itemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja t\u00e4itemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (726 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on suurendada t\u00e4itmisregistri kaudu tehtavate p\u00e4ringute l\u00e4bipaistvust, et inimesed saaksid parema \u00fclevaate nende kohta k\u00e4ivate andmete kasutamisest.<\/p>\n Kui praegu pole inimestel v\u00f5imalik n\u00e4ha, millised avaliku v\u00f5imu asutused v\u00f5i muud isikud on nende kohta t\u00e4itmisregistri kaudu pankadele ja makseasutustele p\u00e4ringuid esitanud, siis eeln\u00f5u j\u00e4rgi tehakse vastav info k\u00e4ttesaadavaks riigiportaalis eesti.ee asuvas andmej\u00e4lgija teenuses. Eeln\u00f5u kohaselt peavad k\u00f5ik t\u00e4itmisregistriga liituvad ja juba varem liitunud asutused ja isikud liituma andmej\u00e4lgija tehnilise lahendusega, mis laseb inimestel h\u00f5lpsamini tuvastada, kes on nende andmeid kasutanud, ja vajadusel n\u00f5uda selgitusi. Vastava teabe esitamisega saab viivitada, seda piirata v\u00f5i keelduda info v\u00e4ljaandmisest ainult seaduses s\u00e4testatud juhtudel.<\/p>\n Andmej\u00e4lgija kasutuselev\u00f5tmine muutub t\u00e4itmisregistriga liitunud asutustele ja isikutele eeln\u00f5u j\u00e4rgi kohustuslikuks j\u00e4rgmise aasta 23. veebruaril. Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti infos\u00fcsteemid tuleb andmej\u00e4lgijaga liita hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobril.<\/p>\n Lisaks muudetakse eeln\u00f5uga t\u00e4itemenetluse seadustiku s\u00e4tet, mis n\u00e4eb ette k\u00f5igi juriidiliste ja f\u00fc\u00fcsiliste isikute v\u00f5lgnevusinfo avalikustamise, ning j\u00e4tab t\u00e4itmisregistris ligip\u00e4\u00e4su \u00fcksnes juriidiliste isikute andmetele.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.<\/p>\n Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud Riigikogus toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 14 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 53 Riigikogu liiget.<\/p>\n Esimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud Riigikogu otsuse \u201eRiigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine\u201c eeln\u00f5u (720 OE<\/a>), millega kinnitatav aruanne annab \u00fclevaate riigieelarve eesm\u00e4rkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest 2024. aastal.<\/p>\n Koondaruanne annab valitsusele v\u00f5imaluse selgitada oma aruandeaasta tegevust ja esitada Riigikogule uute eelarveotsuste tegemiseks vajalik informatsioon ning Riigikogule annab see v\u00f5imaluse kontrollida valitsuse tegevust. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.<\/p>\n Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2024. aasta l\u00f5pu seisuga vara 26,7 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses ning varad kasvasid aastaga 2,6 miljardit eurot. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid samal ajal 20,78 miljardi euroni, mida on 2,33 miljardit eurot enam kui aasta varem.<\/p>\n Esimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (702 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on viia lennundust puudutavad siseriiklikud s\u00e4tted koosk\u00f5lla Euroopa Liidu \u00f5igusega ning korrastada lennuv\u00e4ljade \u00fcmbruses kehtivaid n\u00f5udeid.<\/p>\n Eeln\u00f5uga kehtestatakse eraldi reeglid kaitselennunduse lennuv\u00e4lja ja kopteriv\u00e4ljaku ning nende l\u00e4hi\u00fcmbruse kohta. Samuti soovitakse muudatustega tagada, et tsiviillennunduse lennuv\u00e4lja l\u00e4hi\u00fcmbruses tehtavate puude ja muu puittaimestiku raie oleks koosk\u00f5las lennundusseaduse eesm\u00e4rkide ning metsaseaduse terminite ja p\u00f5him\u00f5tetega. Eeln\u00f5u n\u00e4eb muu hulgas ette, et lennuv\u00e4lja l\u00e4hi\u00fcmbruses raadamisega seotud tasusid ei maksa kinnisasja omanik, vaid need kulud katab tema eest lennuv\u00e4lja k\u00e4itaja v\u00f5i valdaja.<\/p>\n Lisaks viiakse lennujaamatasude m\u00e4\u00e4rade vaidlustamise kord ELi \u00f5igusega koosk\u00f5lla ning tunnistatakse kehtetuks aeronavigatsiooniseadmete sertifikaadi menetlemist k\u00e4sitlevad s\u00e4tted, millega kehtestatud n\u00f5udeid ja kasutamist reguleerib ELi \u00f5igus.<\/p>\n Riigikogus l\u00e4bis esimese lugemise ka valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigil\u00f5ivuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (716 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on k\u00f5rvaldada Euroopa Liidu Raudteeameti auditis esile toodud puudused, parandada raudteeohutust ja viia seadus ELi \u00f5igusega koosk\u00f5lla.<\/p>\n Auditis esitatud ettepanekute alusel t\u00e4iendatakse raudteeseadust, et tagada raudtees\u00fcsteemi j\u00e4rjepidev hindamine ning sertifitseerimisprotsessi vastavus kehtivatele n\u00f5uetele. Eeln\u00f5uga parandatakse raudteeliikluse ohutuse hindamise ja kontrolli mehhanisme, t\u00e4psustatakse ohutuse seire ja hindamise protseduure ning k\u00e4sitletakse riskijuhtimiss\u00fcsteemide rakendamist.<\/p>\n Istung l\u00f5ppes kell 00.20<\/p>\n Istungi stenogramm<\/a><\/p>\n Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube\u2019i kanalil<\/a>.<\/p>\n Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email\u00a0protected]<\/a>
p\u00e4ringud: [email\u00a0protected]<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikogu v\u00f5ttis t\u00e4na vastu kolm seadust ja \u00fcheksa otsust, millega pikendatakse Eesti kaitsev\u00e4elaste osalemist rahvusvahelistel s\u00f5jalistel operatsioonidel, ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36315,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-36314","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115502371529932176","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36314","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36314"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36314\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36315"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36314"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36314"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36314"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}