Selliste inimeste hulk, kes ei saa endale \u00fchiskonnas tavap\u00e4rast elatustaset lubada, eelmisel aastal v\u00e4henes, kuid suhtelises vaesuses elavate \u00fcksikvanematega perede hulk samal ajal kasvas. Suurenes ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal.<\/p>\n
Suhteline vaesus t\u00e4hendab, et inimene ei ela otseses puuduses, kuid ta ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida \u00fchiskonnas tavaliseks peetakse.<\/p>\n
Statistikaametis valminud Eesti sotsiaaluuringu andmete kohaselt elas eelmisel aastal suhtelises vaesuses 263 200 inimest ehk \u00fcle 19 protsenti elanikkonnast.<\/p>\n
V\u00f5rreldes eelnenud aastaga v\u00e4henes suhtelises vaesuses elavate inimeste arv 11 600 v\u00f5rra, seejuures oli v\u00e4henemine m\u00e4rgatav 65-aastaste ja vanemate hulgas. Samal ajal aga kasvas see \u00fcksikvanemaga leibkondades, sest pensionid on t\u00f5usnud, peretoetused aga v\u00e4henenud.<\/p>\n
“2024. aastal v\u00e4henesid lasterikaste perede toetused ning ka t\u00f6\u00f6h\u00f5ive m\u00e4\u00e4r, millest viimane t\u00f5stis suhtelist vaesusust nii \u00fcksikvanemaga peredes kui ka \u00fche lapsega paaride hulgas,” \u00fctles statistikaameti juhtivanal\u00fc\u00fctik\u00a0Epp Remmelg.<\/p>\n
Suhtelist vaesust tajus m\u00f6\u00f6dunud aastal 38 protsenti \u00fcksikvanemaga peredest ja 14 protsenti nii \u00fche kui ka kolme ja enama lapsega paaridest.\u00a0<\/p>\n
Vanemaealiste seas v\u00e4henes suhteline vaesus aastaga \u00fcheksa protsendi v\u00f5rra, kuid siiski tajus enda olukorda sellisena 62 protsenti \u00fcksi elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest. See on Remmelga s\u00f5nul viimase 13 aasta madalaim n\u00e4itaja, mille taga on eakate j\u00e4rjest pikem t\u00f6\u00f6staa\u017e ning asjaolu, et keskmine vanaduspension on iga aastaga keskmisele sissetulekule l\u00e4hemale liikunud.<\/p>\n
Suhteline vaesus on aga t\u00f5usnud kuni 17-aastaste hulgas. Kui \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aastal oli selles vanusegrupis 14 protsenti nii elavaid inimesi, siis mullu 16 protsenti.<\/p>\n
Maakondadest on enim suhtelises vaesuses elavaid inimesi Ida-Virumaal, kus nii elab iga kolmas inimene. Enamikus maakondades suhtelise vaesuse m\u00e4\u00e4r siiski v\u00e4henes ning v\u00e4ikseim oli see mullu Hiiumaal (15 protsenti), aga ka J\u00e4rva-, Harju- ja Raplamaal.<\/p>\n
Absoluutses vaesuses elavate laste hulk pea kahekordistus<\/p>\n
Absoluutne vaesus t\u00e4hendab olukorda, kus inimene ei ole v\u00f5imeline end \u00e4ra elatama. M\u00f6\u00f6dunud aastal oli absoluutse vaesuse piir 346 eurot kuus ning niisuguste inimeste hulk kasvas v\u00f5rreldes 2023. aastaga umbes 8000 v\u00f5rra. Eelmisel aastal elas absoluutses vaesuses 44 400 inimest.\u00a0<\/p>\n
“Kolm aastat tagasi toimunud h\u00fcppeline hinnat\u00f5us t\u00f5i kaasa ka absoluutse vaesuse kasvu. Viimastel aastatel on absoluutne vaesus p\u00fcsinud suuresti samal tasemel,” s\u00f5nas Remmelg<\/p>\n
Ta lisas, et mullune absoluutse vaesuse protsent pole siiski harukordselt k\u00f5rge n\u00e4itaja, sest 2016. aastal oli tase umbes samasugune.<\/p>\n
K\u00fcll aga paistab silma, et absoluutses vaesuses olevate laste hulk on ligi kahekordistunud: 2023. aastal oli neid 2,4 protsenti, eelmisel aastal aga 4,5 protsenti.<\/p>\n
Leibkonna koosseisu arvestav sissetulek kasvas eelmisel aastal keskmiselt seitse protsenti ning protsentuaalselt sama palju kasvas ka sissetulek palgat\u00f6\u00f6st. Sissetulek pensionidest kasvas 10 protsenti, kuid sissetulek lastetoetustest v\u00e4henes 17 protsenti.<\/p>\n
J\u00e4rjest on kasvanud omanditulust saadav sissetulek, mis moodustas eelmisel aastal ligi viis kogu sissetulekutest.<\/p>\n
Etten\u00e4gematute kuludega j\u00e4\u00e4b h\u00e4tta \u00fcle kolmandiku elanikest<\/p>\n
Eraldi m\u00f5\u00f5dab statistikaamet ka seda, kui palju on neid, kes tunnevad ilmaj\u00e4etust ehk ei saa endale v\u00f5imaldada paljusid selliseid asju, mida peetakse \u00fchiskonnas tavap\u00e4raseks.<\/p>\n
Muu hulgas on nende asjade seas n\u00e4iteks \u00f5igel ajal \u00fc\u00fcri ja kommunaalkulude tasumine, piisavalt soe kodu, etten\u00e4gematud kulud, \u00fcle p\u00e4eva liha v\u00f5i kala s\u00f6\u00f6mine, n\u00e4dalane puhkusereis kodust eemal, auto omamine, l\u00e4bikulunud riiete uutega asendamine, v\u00e4hemalt kahe paari v\u00e4lisjalan\u00f5ude omamine ja kulunud m\u00f6\u00f6bli v\u00e4ljavahetamine.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastal oli ilmaj\u00e4etuse m\u00e4\u00e4r Eestis 7,7 protsenti ning Remmelgas \u00fctles, et see on kogu aeg k\u00f5ikunud kuue-seitsme protsendi vahel.<\/p>\n
“K\u00f5ige raskem on inimestel hakkama saada etten\u00e4gematute kuludega, mis on suuremad kui 807 eurot. 36 protsenti k\u00f5igist elanikest ei saa sellega hakkama,” t\u00f5i ta v\u00e4lja.<\/p>\n
Leibkondadest 26 protsenti ei saa endale korra aastas n\u00e4dalast puhkust kodust eemal lubada, viiendik ei saa vajadusel m\u00f6\u00f6blit v\u00e4lja vahetada ning 12 protsenti ei saa endale regulaarselt m\u00f5nd huviala lubada.<\/p>\n
Ilmaj\u00e4etus on suurim \u00fcksikvanemate hulgas \u2013 19,1 protsenti sellel aastal ning 25 protsenti mullu. V\u00e4hem ilmaj\u00e4etust kogevad t\u00f6\u00f6ealised ja paarid.<\/p>\n
Eesti sotsiaaluuringus osales 4980 leibkonda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Selliste inimeste hulk, kes ei saa endale \u00fchiskonnas tavap\u00e4rast elatustaset lubada, eelmisel aastal v\u00e4henes, kuid suhtelises vaesuses elavate…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36360,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[18555,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,18554,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-36359","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-absoluutne-vaesus","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-suhteline-vaesus","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115502634960073601","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36359","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36359"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36359\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36360"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36359"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36359"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36359"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}