T\u0161iilit on aastak\u00fcmneid peetud Ladina-Ameerika \u00fcheks k\u00f5ige kaasaegsemaks ja stabiilsemaks riigiks. Kui taoline sotsiaalne raputus sai v\u00f5imalikuks seal, siis v\u00f5ib vaid ette kujutada, mis toimub \u00fclej\u00e4\u00e4nud regiooni riikides, kus \u00fchiskonnad on enamasti veelgi s\u00fcgavamalt killustunud ja institutsioonid palju n\u00f5rgemad. P\u00e4rast T\u0161iili s\u00fcndmusi on ainu\u00fcksi transpordi hinnat\u00f5usu t\u00f5ttu toimunud v\u00e4hemalt viies Ladina-Ameerika riigis ulatuslikud ja kohati ohvriterohked rahutused.<\/p>\n
Ladina-Ameerika riikidele on omased s\u00fcgavad sotsiaalsed vastasseisud, kus iga otsus, mis v\u00e4hegi puudutab riigi toimimise p\u00f5hialuseid, on potentsiaalse kriisi vallandaja. Sellistes tingimustes on esile kerkinud mitmed USA president Donald Trumpist inspireeritud juhid, kes lubavad riigi \u201ct\u00f6\u00f6le panna\u201d. Osad neist on juba astunud selliseid samme, millest Trump on vaid r\u00e4\u00e4kinud v\u00f5i \u00e4hvardanud.\u00a0<\/p>\n
K\u00f5ige kaugemale on l\u00e4inud pikalt maailma kuritegevuse edetabeleid juhtinud El Salvadori riigipea Nayib Bukele, kes on oma riigis\u00a0lammutanud kaheparteis\u00fcsteemi, allutanud kohtud ja kehtestanud juba kolmandat aastat kestva erakorralise seisukorra. Selle raames on vahistatud k\u00fcmneid tuhandeid inimesi ilma selgete s\u00fc\u00fcdistuste ja t\u00f5enditeta. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on Bukele t\u00f6\u00f6 olnud aga tulemuslik, sest riik on l\u00fchikese ajaga muutunud palju turvalisemaks ja valdav osa elanikest hindab seda k\u00f5rgelt.<\/p>\n
\nVajadus reformide j\u00e4rele on suur, kuid iga v\u00e4hegi fundamentaalne \u00fcmberkorraldus ohustab kellegi sissetulekuid, elutingimusi v\u00f5i kultuurilist identiteeti.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Nii Bukele kui mitmed teised konservatiivsed Ladina-Ameerika riigijuhid on p\u00e4lvinud Trumpilt kiidus\u00f5nu julguse eest eelistada kiiret tegutsemist ja tulemuste saavutamist, isegi kui see t\u00e4hendab t\u00e4htsatest protseduuridest k\u00f5rvale kaldumist.\u00a0Sarnaselt Trumpile seisavad ka tema Ladina-Ameerika m\u00f5ttekaaslased silmitsi s\u00fc\u00fcdistustega demokraatlike tavade rikkumises. Seal on autoritaarsust pikalt ette heidetud nii vasak- kui parempoolsetele riigijuhtidele. Peaaegu iga riigipea lubab ametisse astudes olla \u201eteistsugune\u201c ja demokraatlikum kui eelk\u00e4ijad, ent v\u00f5imule saades kasutatakse kriisile viidates ikka erakorralisi meetmeid ja dekreete ning antakse poliitilisi vastaseid kohtu alla.<\/p>\n
See tekitab \u00fcha sagedamini k\u00fcsimuse, kas Ladina-Ameerikas piisab riikide k\u00e4igushoidmiseks tavap\u00e4rastest demokraatlikest protsessidest v\u00f5i ehk olekski parem anda t\u00e4itevv\u00f5imule suuremad volitused otsustavaks tegutsemiseks.\u00a0Vajadus reformide j\u00e4rele on suur, kuid iga v\u00e4hegi fundamentaalne \u00fcmberkorraldus ohustab kellegi sissetulekuid, elutingimusi v\u00f5i kultuurilist identiteeti. Olukorra muudavad eriti keeruliseks\u00a0m\u00e4ngureeglid, mis kunagi loodi demokraatliku tasakaalu nimel, kuid kriisiolukordades ei t\u00e4ida enam\u00a0oma rolli. Ladina-Ameerikas nimetatakse seda n\u00e4htust \u201epais ingubernable\u201c \u2013 valitsematu riik, kus\u00a0vastandlike huvide ja keerukate s\u00fcsteemide t\u00f5ttu takerdub enamik katseid kriisi lahendada poliitilistesse ummikutesse.<\/p>\n
Tahtlikult killustatud valitsemine<\/p>\n
Peruu on selle mustri k\u00f5ige ilmekam n\u00e4ide. Riigi p\u00f5hiseadus lubab seadusandlikul v\u00f5imul presidenti tagandada \u201ep\u00fcsiva moraalse v\u00f5imetuse\u201c alusel. Klausel on piisavalt ebam\u00e4\u00e4rane, et parlament saaks seda aktiivselt kasutada iga kord, kui konflikt t\u00e4itevv\u00f5imuga l\u00e4heb piisavalt kuumaks. N\u00e4iteks viimase \u00fcheksa aasta jooksul on seal tagandatud juba seitse presidenti, viimati oktoobris 2025. Klauslil on ka teine pool \u2013 presidendil on samuti \u00f5igus kongress laiali saata, kui see on kaks korda j\u00e4rjest tagasi l\u00fckanud usaldusk\u00fcsimusega seotud seaduseeln\u00f5u. Ka seda mehhanismi on mitmed Peruu presidendid kasutanud ja kuritarvitanud.\u00a0<\/p>\n
Et l\u00f5puni m\u00f5ista, miks Ladina-Ameerika riigid on kujunenud sedav\u00f5rd killustunuks, tuleks vaadata ajas tagasi hispaanlaste vallutuste aega, mil kohalikke kombeid arvestamata suruti peale euroopa stiilis tsentraliseeritud riigikord.\u00a0Enne hispaanlasi valitsesid seal p\u00f5lisrahvaste h\u00f5imud, kelle elu keskmes olid kogukondlikud sidemed ja maa kui elava terviku austamine. Vallutajad p\u00fc\u00fcdsid p\u00f5lisrahvaid assimileerida v\u00f5i nende kultuure h\u00e4vitada. Allesj\u00e4\u00e4nud h\u00f5imud j\u00e4eti poliitilisest otsustusprotsessist k\u00f5rvale ning riiklikud arengupoliitikad ei arvestanud nende p\u00f5hi\u00f5igusi ega elulisi vajadusi \u2013 eelk\u00f5ige \u00f5igust otsustada oma maa ja loodusvarade kasutamise \u00fcle.\u00a0<\/p>\n
M\u00f5nes Ladina-Ameerika riigis, n\u00e4iteks Argentiinas ja T\u0161iilis, \u00f5nnestus vallutajatel p\u00f5lisrahvad peaaegu t\u00e4ielikult sulandada uude latiino\u00fchiskonda. Teistes, eriti L\u00f5una-Ameerika m\u00e4gipiirkondades, moodustavad p\u00f5lisrahvaste otsesed j\u00e4reltulijad t\u00e4nap\u00e4evani m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa elanikkonnast \u2013 Ecuadoris umbes veerandi, Peruus ligi poole ja Boliivias koguni kaks kolmandikku.<\/p>\n
\nRiigi institutsioonid on rikkad, ent n\u00f5rgad ja killustunud, samas kui majanduslikult kehval j\u00e4rjel\u00a0p\u00f5lisrahvad on v\u00f5imelised peatama t\u00e4htsaid seaduseeln\u00f5usid ja isegi kukutama valitsusi.\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n
Kuigi nad on enamasti vaesed ja diskrimineeritud, ei ole nad sugugi poliitiliselt j\u00f5uetud. Vastupidi \u2013 nad on suutnud s\u00e4ilitada oma traditsioonilise h\u00f5imukultuuri ja\u00a0nende tugevus peitub erakordses organiseerimisv\u00f5imes, t\u00e4nu millele nad suudavad mobiliseerida tuhandeid inimesi v\u00e4ljaspool ametlikke riigis\u00fcsteeme. See loob silmatorkava kontrasti: riigi institutsioonid on rikkad, ent n\u00f5rgad ja killustunud, samas kui majanduslikult kehval j\u00e4rjel\u00a0p\u00f5lisrahvad on v\u00f5imelised peatama t\u00e4htsaid seaduseeln\u00f5usid ja isegi kukutama valitsusi.\u00a0<\/p>\n
P\u00f5lisrahvaste huvid ja vajadused (maa ja loodusvarade kaitse ning kogukondlik autonoomia) p\u00f5rkuvad aga otseselt keskvalitsuse ja linnastunud keskklassi arengumudeliga \u2013 enamus riiklikult t\u00e4htsatest arendustest\u00a0on \u00fchel v\u00f5i teisel moel seotud loodusvarade rahaks tegemisega, see aga t\u00e4hendab\u00a0p\u00f5lisrahvaste elupaikadesse tungimist.<\/p>\n
Hea n\u00e4ide on Boliivia, kus 2000. aastate alguses seiskasid massilised protestid riigi logistika ja sundisid presidenti Gonzalo S\u00e1nchez de Lozadat riigist p\u00f5genema \u2013 vaidlus k\u00e4is loodusvarade erastamise \u00fcle, mis ohustas p\u00f5lisrahvaste huve. M\u00f5ni aasta hiljem t\u00f5id samad liikumised v\u00f5imule Evo Moralese \u2013 Ladina-Ameerika seni ainsa p\u00f5lisrahva seast p\u00e4rit presidendi \u2013, kes kuulutas riigi paljurahvuseliseks ja kinnistas p\u00f5lisrahvaste \u00f5igused p\u00f5hiseadusesse. Ent kui Morales hakkas laiendama kaevandusi ja teedeehitust riigitulude suurendamiseks, p\u00f6\u00f6rdus see j\u00f5ud tema vastu. 2019. aastal lahkus ta ametist samade s\u00fc\u00fcdistuste saatel, mida ta ise oli kunagi v\u00f5imude vastu kasutanud.<\/p>\n
Odav k\u00fctus on rahu hind<\/p>\n
Eraldi t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib aga Ecuadori juhtum, sest seal j\u00f5udsid Ladina-Ameerikale omased valitsemispinged hiljuti ajaloolisesse haripunkti:\u00a0p\u00f5lisrahvaste katusorganisatsiooni CONAIE eestvedamisel algasid seal septembri l\u00f5pus\u00a0\u00fcleriigilised massirahutused. Nendega p\u00fc\u00fcti seista vastu\u00a0Donald Trumpi eeskuju j\u00e4rgiva presidendi Daniel Noboa reformikavale, mis h\u00f5lmab k\u00fctusesubsiidiumite kaotamist ja p\u00f5hiseaduse muutmise katset, et anda t\u00e4itevv\u00f5imule rohkem otsustusvabadust.<\/p>\n
Ecuadori erip\u00e4ra seisneb selles, et p\u00f5lisrahvaste m\u00f5ju ei piirdu t\u00e4navaliikumistega, vaid nad on m\u00f5jukad ka riigistruktuurides ning isegi parlamendis. Ecuador on teadaolevalt ainsa riigina maailmas kuulutanud loodusele p\u00f5hiseaduslikud \u00f5igused ja kirjutanud\u00a0otse p\u00f5hiseadusesse rahvusvahelise FPIC-kohustuse (vaba, eelnev ja informeeritud n\u00f5usolek \u2013 toim), mis n\u00f5uab kaevandus- ja naftaprojektidele eelnevat kogukondade n\u00f5usolekut. Nende mehhanismidega on kogukonnad Ecuadoris suutnud protestiaktsioonide, rahvah\u00e4\u00e4letuste ja kohtulahendite kaudu peatada suuri riigi arendusplaane.<\/p>\n
Samal ajal on aga Ecuadoril suur v\u00e4lisv\u00f5lg ning majandus s\u00f5ltub nafta ja maavarade tuludest. Viimasel ajal eskaleerunud julgeolekukriisi ja narkokartellide v\u00e4givalla t\u00f5ttu on Ecuador muutunud \u00fcheks Ladina-Ameerika k\u00f5ige ohtlikumaks riigiks. Ecuadori vanglad on muutunud kartellide kontrollitud lahinguv\u00e4ljadeks, kus m\u00e4ssud ja verised tulevahetused on igap\u00e4evased.\u00a0Kuritegelike j\u00f5ukude r\u00fcnnakud on laienenud avalikesse kohtadesse \u2013\u00a0kord toimus relvastatud kallaletung\u00a0isegi televisiooni otse-eetris. Olukord survestab valitsust suunama \u00fcha rohkem ressursse julgeolekule.<\/p>\n
\nK\u00f5ik varasemad katsed Ecuadori k\u00fctusesubsiidiume v\u00e4hendada on l\u00f5ppenud massiliste protestidega ja sundinud erinevaid valitsusi taanduma.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Ecuadori septembrikuu rahutuste k\u00e4ivitaja oli aga eelk\u00f5ige valitsuse k\u00fctusesubsiidiumite kaotamine. Sellega astus president Noboa otsustavalt \u00fchiskonna \u00fche valusaima kanna peale. Ecuador on naftariik ja k\u00fctusesubsiidiumid on olnud elut\u00e4htsad eelk\u00f5ige vaestele, kes suures osas on p\u00f5liselanikud. T\u00e4nu sellele on transpordi hinnad p\u00fcsinud pikalt madalal. K\u00f5ik varasemad katsed subsiidiume v\u00e4hendada on l\u00f5ppenud massiliste protestidega ja sundinud erinevaid valitsusi taanduma. Subsiidiumid on olnud pikalt poliitilise rahu hind Ecuadoris.\u00a0<\/p>\n
Streigi organiseerijad pidasid k\u00fcll l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi valitsuse esindajatega, kuid \u00fchisosa leidmine oli \u00fclikeeruline, sest protestijate n\u00f5udmised olid laiad ja vastuolulised: lisaks k\u00fctusesubsiidiumitele n\u00f5uti maksude alandamist, kaevandusprojektide peatamist ning suuremaid kulutusi haridusele ja tervishoiule. K\u00f5igi nende n\u00f5uete korraga t\u00e4itmine oleks riigi\u00a0ressursside jaoks matemaatiliselt v\u00f5imatu.\u00a0<\/p>\n
Panused olid aga k\u00f5rged. V\u00e4ike\u00e4rid ja p\u00f5llumehed kaotasid miljoneid dollareid p\u00e4evas ning vastasseisud julgeolekuj\u00f5ududega t\u00f5id kaasa nii surmasid, vigastusi kui arreteerimisi. Protestide organiseerijad lubasid v\u00f5idelda l\u00f5puni ja tekitatud kahjud olid nende s\u00f5nul hind, et seista vastu veel hullemale \u2013 elukalliduse t\u00f5usule, mis avaks tee loodusvarade veelgi intensiivsemale ekspluateerimisele.\u00a0<\/p>\n
Riigi vastul\u00f6\u00f6k<\/p>\n
Ka valitsus oli seekord otsustanud v\u00f5idelda l\u00f5puni. President Noboa \u00fctles et \u201eriik ei saa j\u00e4\u00e4da pantvangi\u201c ja et subsiidiumite taastamine ei tule k\u00f5ne alla, sest see seaks ohtu eelarve ja julgeoleku. K\u00e4esoleva aasta oktoobris viis valitsus l\u00e4bi suuremahulise s\u00f5jalise operatsiooni P\u00f5hja-Ecuadoris paiknevas Imbabura provintsis, h\u00e4vitades mitmeid ebaseaduslikke kaevandusi ja kehtestades s\u00f5jav\u00e4elise kohaloleku La Merced de Buenos Airese piirkonnas. See samm kinnistas Noboa kuvandit kui julgeoleku presidenti, kuid tekitas vastuseisu m\u00f5nes kohalikus kogukonnas, kellele kaevandused t\u00e4hendasid sissetulekut.\u00a0<\/p>\n
Samas p\u00fc\u00fcdis Noboa oma eelk\u00e4ijate hoiatavate kogemuste najal v\u00e4ltida riigi t\u00e4ielikku seiskumist, mist\u00f5ttu kasutas ta valikulise killustamise taktikat \u2013 tegi j\u00e4releandmisi \u00fchtedele ja valis vastuseisu teistega. N\u00e4iteks peatas ta ajutiselt La Merced de Buenos Airese piirkonna uue kaevandusloa, et v\u00f5ita keskkonnakaitsjate ja kohalike kogukondade poolehoidu, kuid samas keeldus dialoogist Imbabura Kichwa h\u00f5imude organisatsioonidega, kes n\u00f5udsid valitsusv\u00e4gede v\u00e4ljaviimist ja protesti k\u00e4igus vahistatute vabastamist. Selliste sammudega l\u00f5hestas president protestide \u00fchisrinnet, aga samal ajal hoidis majandust osaliselt t\u00f6\u00f6s, ilma et ta oleks pidanud loobuma oma p\u00f5hieesm\u00e4rgist \u2013 subsiidiumite kaotamisest.\u00a0<\/p>\n
Lisaks vastuoluliste huvidega elanikegruppidele takistavad Ecuadoris sarnaselt Peruuga riigi toimimist keerulised institutsionaalsed t\u00f5kked. Ecuadoris on Konstitutsioonikohus sedav\u00f5rd v\u00f5imas kontrollimehhanism, et \u00fckski p\u00f5hiseaduse muutmine ega erakorraline meede ei saa s\u00fcndida ilma selle heakskiiduta.\u00a0Seda v\u00f5ib \u00fchest k\u00fcljest pidada t\u00f5husaks demokraatia garantiiks: kohus hoiab \u00e4ra volituste kuritarvitamise ja kaitseb p\u00f5hiseadust. Teisalt on ta osutunud kriisiolukordades t\u00f5siseks takistuseks \u2013\u00a0kiiret otsustamist vajavad meetmed p\u00f5rkuvad tavaliselt kohtuliku kontrolli ja keerukate formaalsete protseduuride vastu. Sealjuures on nii president Noboa kui ka varasemad Ecuadori riigipead s\u00fc\u00fcdistanud konstitutsioonikohut poliitilises kallutatuses v\u00f5i selles, et opositsioon kasutab kohust oma huvides.\u00a0<\/p>\n
\nNoboa p\u00fc\u00fcdis oma eelk\u00e4ijate hoiatavate kogemuste najal v\u00e4ltida riigi t\u00e4ielikku seiskumist, mist\u00f5ttu kasutas ta valikulise killustamise taktikat \u2013 tegi j\u00e4releandmisi \u00fchtedele ja valis vastuseisu teistega.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Sarnaselt paljudele Ladina-Ameerika riikidele on ka Ecuadoris taolistes ummikseisudes riigijuhtide traditsiooniline \u201eviimane samm\u201c rahva poole p\u00f6\u00f6rdumine. Sama teeb n\u00fc\u00fcd Noboa, kavandades referendumit p\u00f5hiseaduse muudatuse \u00fcle, mis looks t\u00e4itevv\u00f5imule kriisiolukorras rohkem otsustusvabadust. Referendum h\u00f5lmab aga palju enamat: lisaks kriisivolitustele k\u00e4sitletakse ka USA v\u00e4gede baaside lubamist Ecuadori territooriumile, poliitiliste parteide rahastamise muutmist, parlamendi liikmete arvu v\u00e4hendamist ning kodaniku osaluse n\u00f5ukogu (CPCCS) kaotamist.\u00a0<\/p>\n
Referendumi eel on Noboal rahva ees\u00a0tugev platvorm, kuid tema plaan on t\u00e4is karisid: konstitutsioonikohus on juba osa referendumi k\u00fcsimusi p\u00f5hiseadusele viidates blokeerinud. Samal ajal \u00f5\u00f5nestavad massilised protestid presidendi\u00a0poliitilist kapitali. Kui rahvas l\u00fckkab referendumi tagasi, s\u00fcveneb kriis ja t\u00f5en\u00e4oliselt tulevad erakorralised valimised. Nii on Ecuadorist saanud uus Ladina-Ameerika proovikivi: kui palju demokraatiat v\u00f5ib ohverdada t\u00f5husa riigijuhtimise nimel \u2013 ja kas see tee toob lahenduse v\u00f5i s\u00fcvendab ummikseisu?<\/p>\n
Oktoobri l\u00f5pus otsustas CONAIE protestid Ecuadoris l\u00f5petada, kuna president Noboa lubas kompromissina alandada diislik\u00fctuse hinda alates detsembrist, sidudes selle rahvusvahelise naftahinnaga, mis v\u00f5imaldab tasandada hinnak\u00f5ikumisi. Et protestijate laiemad n\u00f5udmised (kaevandusprojektide peatamine ning suuremad investeeringud haridusse ja tervishoidu) j\u00e4id rahuldamata, mist\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b \u00f5hku k\u00fcsimus, kas suudeti saavutada p\u00fcsiv kompromiss v\u00f5i \u00fcksnes hinget\u00f5mbepaus.\u00a0<\/p>\n
J\u00e4rgmise s\u00e4deme ootuses\u00a0<\/p>\n
Ecuadori kriis ei ole aga erand \u2013 samalaadne tupikseis vaevab ka naaberriike\u00a0Boliiviat ja Peruud, kuid iga riigi s\u00fcsteem on vigane omal moel. Boliivias on s\u00f5jav\u00e4gi poliitiliselt m\u00f5jukas ja sekkub kriisihetkedel riigijuhtimisse, mis \u00f5\u00f5nestab tsiviilv\u00f5imu stabiilsust. Peruus aga on \u00fcliv\u00f5imas, ent \u00e4\u00e4rmiselt killustunud parlament, mis p\u00f5rkub teravalt polariseerunud \u00fchiskonnaga.\u00a0Lisaks on Peruu regionaalsed erinevused eriti drastilised: pealinna ja seda \u00fcmbritsevate regioonide ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud rahvastiku sissetulekute erinevus on kuuekordne ning elanikel on kardinaalselt erinev arusaam riigi rollist.\u00a0Need kolm riiki said siinkohal erilise t\u00e4helepanu, sest just seal on p\u00f5lisrahvaste osakaal Ladina-Ameerika suurim, mis muudab valitsemise eriti keeruliseks ja toob esile kriiside s\u00fcgavamad juured.<\/p>\n
Viimastel aastatel on just transport osutunud korduvaks kriiside vallandajaks Ladina-Ameerikas, kuid see on vaid \u00fcks paljudest pingeallikatest.\u00a0Regioon elab mustris, kus osa kriise on etteaimatavad,\u00a0kuid teine osa h\u00f5\u00f5gub tuha all, kus n\u00e4iliselt t\u00fchine s\u00e4de v\u00f5ib paiskuda hiiglaslikuks leegiks \u2013\u00a0nagu juhtus T\u0161iilis.\u00a0J\u00e4rgmised kriiside p\u00e4\u00e4stikud v\u00f5ivad vallanduda t\u00e4iesti uutest s\u00f5lmpunktidest \u2013 n\u00e4iteks kliimast v\u00f5i digitaalsest infrastruktuurist, kus Ladina-Ameerika riikidel on praegu t\u00f5sised valmisoleku puuduj\u00e4\u00e4gid.\u00a0See on Ladina-Ameerika valitsemise suurim proovikivi: mitte ainult lahendada t\u00e4naseid pingeid, vaid v\u00e4ltida homseid. Ja nende kuju v\u00f5ib-olla ei osata veel ettegi n\u00e4ha.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u0161iilit on aastak\u00fcmneid peetud Ladina-Ameerika \u00fcheks k\u00f5ige kaasaegsemaks ja stabiilsemaks riigiks. Kui taoline sotsiaalne raputus sai v\u00f5imalikuks seal,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36366,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[461,26,27,2260,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,672,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-36365","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ameerika","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-demokraatia","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-majandus","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115502670355144516","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36365","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36365"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36365\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36366"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36365"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36365"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36365"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}