\n Swedbanki prognoosi j\u00e4rgi kasvab Eesti majandus sel aastal 0,6 protsenti, kuid suurem eratarbimine ja valitsuse investeeringud annavad 2026. aastal sellele hoogu juurde ning majanduskasv kerkib j\u00e4rgmisel aastal 2,3 protsendini ja \u00fclej\u00e4rgmisel aastal 2,6 protsendini.<\/p>\n
\u201eTugev fiskaalne stiimul aitab majanduskasvu k\u00fcll kiirendada, kuid selle tagaj\u00e4rjel suurenev riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4k muudab majanduse haavatavamaks,\u201c m\u00e4rkisid Swedbanki \u00f5konomistid T\u00f5nu Mertsina, Liis Elmik ja Marianna R\u00f5binskaja.<\/p>\n
Eesti majandus taastub tasapisi: laenuturg elavneb, eksport paraneb<\/p>\n
Eesti majandus v\u00e4ljus langusest alles selle aasta esimeses kvartalis ja esialgsete andmete j\u00e4rgi kasvas sisemajanduse kogutoodang esimese kolme kvartaliga p\u00fcsivhindades vaid 0,4 protsenti. Eesti ettev\u00f5tete ja majapidamiste \u00fcldine kindlustunne on k\u00fcll aastatagusest tugevam, kuid olulist paranemist t\u00e4navu siiski n\u00e4ha pole. Samuti on kindlustunne endiselt allpool pikaajalist keskmist.<\/p>\n
Inflatsiooni arvestades on Swedbanki kaardimaksete langus aasta teisel poolel s\u00fcvenenud, mis viitab n\u00f5rgale eratarbimisele ning sellest ligi kolmandiku moodustava jaekaubanduse maht ei olnud septembriks eelmise aasta l\u00f5pu tasemest kaugemale j\u00f5udnud. Sisekaubanduse olukord tervikuna on aga veelgi viletsam, kui lisada vaatluse alla aasta alguses kehtestatud s\u00f5idukimaksu m\u00f5jul v\u00e4henenud autom\u00fc\u00fck.<\/p>\n
\u201eKui aga vaadata Eesti majandust tervikuna, siis selle olukord paraneb tasapisi. T\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse, peamise kaupu eksportiva majandusharu tootmismaht kasvab. Vaatamata kaubanduspingetele maailmas, on Eesti kaubanduspartnerite n\u00f5udlus t\u00e4navu tasapisi paranenud, mida on n\u00e4ha ka kaupade ja teenuste ekspordi kasvus,\u201c m\u00e4rkisid \u00f6konomistid.\u00a0<\/p>\n
Koos intressim\u00e4\u00e4rade langusega on suurenenud kiiresti n\u00f5udlus uute laenude j\u00e4rele. Eluasemelaenud on aasta esimese \u00fcheksa kuuga kasvanud 29 protsenti ja mittefinantsettev\u00f5tete laenud isegi 46 protsenti. Selline laenukasv suurendab omakorda investeeringuid ja l\u00fckkab tagant majanduskasvu.\u00a0<\/p>\n
N\u00e4iteks on sel aastal tehtud rohkem eluasemetehinguid kui kahel varasemal aastal samal perioodil ning uute ehituslubade arv on t\u00f5usnud viimase nelja aasta k\u00f5rgeimale tasemele. Intressim\u00e4\u00e4rade langus on toonud olulise leevenduse ettev\u00f5tetele ja majapidamiste eelarvetele. Ehkki langenud on ka intressitulu t\u00e4htajalistelt hoiustelt, on majapidamiste laenuportfelli intressikulu v\u00e4henemisel suurem m\u00f5ju.\u00a0<\/p>\n
Vaatamata kaubanduspingetele peaks v\u00e4lisn\u00f5udlus j\u00e4rgmisel aastal m\u00f5\u00f5dukalt suurenema ning lubama Eesti ekspordisektoril oma kaupu ja teenuseid rohkem m\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Selleks, et Eesti ekspordisektor suudaks piisavalt reageerida v\u00e4lisn\u00f5udluse suurenemisele, peab selle kulude konkurentsiv\u00f5ime paranema. Viimase nelja aasta jooksul on Eestist eksporditud kaupade hinnad t\u00f5usnud kiiremini kui mitmel olulisemal kaubanduspartneril. Sel aastal on kaubandustingimuste soodsamaks muutumine juba toetanud konkurentsiv\u00f5ime paranemist, kuna kaupade ekspordihindade kasv on \u00fcletanud impordihindade kasvu ning viimastel kuudel on impordihinnad suurema languse teinud.\u00a0<\/p>\n
Maksut\u00f5usud on paisutanud inflatsiooni ja v\u00e4hendanud ostuj\u00f5udu<\/p>\n
K\u00e4esoleva aasta maksut\u00f5usud on Eestis inflatsioonile tublisti hoogu andnud \u2013 nendest tuleb ligi pool tarbijahindade kasvust. Kaupade ja teenuste v\u00f5rdluses on suurim m\u00f5ju toiduainete hindadel, mille kasv moodustab kogu tarbimiskorvist umbes 30 protsenti. Kui sel aastal kasvavad tarbijahinnad Swedbanki prognoosi j\u00e4rgi 5,1 protsenti, siis j\u00e4rgmisel aastal maksut\u00f5usude m\u00f5ju taandub ja hinnakasv aeglustub kolme protsendini. K\u00f5rge inflatsioon koos maksut\u00f5usudega on andnud l\u00f6\u00f6gi majapidamiste ostuj\u00f5ule ning Swedbanki hinnangul reaalne eratarbimine sel aastal ei suurene. N\u00f5rgemat eratarbimist p\u00f5hjustab ka h\u00f5ivatute arvu langus, mis aeglustab majandusse j\u00f5udnud palgafondi kasvu.\u00a0<\/p>\n
Inflatsiooni aeglustumine j\u00e4rgmisel aastal, valitsuse plaanitud tulumaksuvaba miinimumi t\u00f5stmine, maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine ja lastega peredele s\u00f5idukimaksu v\u00e4hendamine suurendavad majapidamiste ostuj\u00f5udu. T\u00f5si, sissetulekute alumistele detsiilidele on maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise m\u00f5ju tagasihoidlikum. Positiivse m\u00f5juga on ka valitsuse otsus t\u00fchistada varem j\u00e4rgmise aasta algusesse plaanitud tulumaksu kahe protsendipunktine t\u00f5us. Vaatamata lubatud kokkuhoiupoliitikale kergitatakse ka avaliku sektori mitmete valdkondade palku ja pensione. Majapidamiste ostuj\u00f5u paranemine peaks j\u00e4rgmisel aastal tarbimise kasvu j\u00e4rk-j\u00e4rgult hoogustama.<\/p>\n
Rahvusvahelises v\u00f5rdluses kasutatava t\u00f6\u00f6j\u00f5u-uuringu j\u00e4rgi oli selle aasta esimese \u00fcheksa kuu t\u00f6\u00f6tusem\u00e4\u00e4r \u2013 ligi kaheksa protsenti \u2013 k\u00fcll k\u00f5rgem kui aasta tagasi, kuid registreeritud t\u00f6\u00f6tus on sellest ligi paar protsendipunkti allpool ja on hoopis madalaimal tasemel alates 2020. aastast. Majanduskasvu kiirenemine j\u00e4rgmisel aastal aitab t\u00f6\u00f6kohti juurde luua ja v\u00e4hendada t\u00f6\u00f6puudust seitsme protsendi l\u00e4hedale. P\u00e4rast k\u00e4esoleval aastal toimunud langust peaks h\u00f5ivatud inimeste arv j\u00e4rgmisel aastal taas suurenema.\u00a0<\/p>\n
Kuna h\u00f5ivem\u00e4\u00e4r on k\u00f5rge, muudab suurenev n\u00f5udlus t\u00f6\u00f6tajate j\u00e4rele t\u00f6\u00f6turu pingelisemaks. Ettev\u00f5tete vajadus oma kasumlikkust ja kulup\u00f5hist konkurentsiv\u00f5imet parandada ning avaliku sektori kulude kokkuhoid peaksid k\u00fcll palgakasvu aeglustama, kuid \u00fcha pingelisemaks muutuv t\u00f6\u00f6turg vajutab sellele aeglustumisele pidurit. Nii liigubki j\u00e4rgmise aasta palgakasv vaid veidi alla t\u00e4navust kuut protsenti, m\u00e4rkis Swedbank.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Lisaks majanduse stimuleerimisele maksupoliitika, pensionide ja osade avaliku sektori t\u00f6\u00f6tajate palkade t\u00f5stmise kaudu, suurendab valitsus veel oluliselt oma investeeringuid. Kuigi Eesti valitsussektori investeeringute osakaal sisemajanduse kogutoodangus on juba praegu Euroopa Liidu \u00fcks k\u00f5rgemaid, t\u00f5stavad suuremad avaliku sektori investeeringud, peamiselt kaitsesse ja taristusse, seda m\u00e4\u00e4ra 2026. aastal veelgi. Samuti suureneb Euroopa Liidu rahade kasutamine.\u00a0<\/p>\n
Valitsuse plaanitud tugev fiskaalstiimul aitab majanduskasvu k\u00fcll kiirendada, kuid see on riigirahandusele r\u00e4nk koorem ja s\u00fcvendab oluliselt valitsussektori eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki. Kuigi see aitab l\u00fchiajaliselt majanduskasvu kiirendada, v\u00f5ib see halvendada valitsuse v\u00f5imet ootamatute \u0161okkidega toime tulla, muutes majanduse pikemas ettevaates haavatavamaks.<\/p>\n
Kaubanduskonfliktide, pingelise riigirahanduse ja geopoliitilise ebakindluse m\u00f5ju maailma majanduskasvule on olnud seni oodatust leebem. K\u00fcll aga prognoosime j\u00e4rgmisel aastal USA, Hiina ja euroala majanduskasvude aeglustumist. Euroopa Keskpank on l\u00e4henemas oma intressim\u00e4\u00e4rade langetamiste ts\u00fckli l\u00f5pule, kuid USA F\u00f6deraalreserv j\u00e4tkab veel rahapoliitika l\u00f5dvendamisega. \u00a0<\/p>\n
Tollimaksude m\u00f5ju USA majandusele leebub, kuid kasv aeglustub<\/p>\n
Vaatamata kerkinud tollimaksudele ja geopoliitilistele pingetele on maailmakaubandus siiani h\u00e4sti vastu pidanud. Kuigi toimumas on kaubandusvoogude \u00fcmberorienteerumine, ei ole USA kehtestatud tollimaksude m\u00f5ju veel t\u00e4ielikult avaldunud.\u00a0<\/p>\n
Presidentide Trumpi ja Xi hiljutine kohtumine l\u00f5ppes k\u00fcll ajutise kaubandusrahu s\u00f5lmimisega, kuid pinged j\u00e4id alles. Tollimaksude l\u00fchiajaline m\u00f5ju v\u00f5ib olla piiratud, kuid nende suurem kahju avaldub keskpikas perspektiivis v\u00e4iksemate investeeringute ja k\u00f5rgemate tootmiskulude kaudu. Lisaks kaubanduskonfliktidele seisavad peaaegu k\u00f5ik G7 riigid silmitsi pingelise riigirahandusega \u2013 suurte riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4kide ja t\u00f5usvate laenukuludega. Nii ongi maailmamajanduse kasvu v\u00e4ljavaade endiselt vaoshoitud.<\/p>\n
Esialgsete andmete j\u00e4rgi kasvas euroala majandus t\u00e4navu esimese kolme kvartaliga 1,5 protsenti, mis on parem tulemus kahest eelnevast aastast ning ka viimase 15 aasta keskmisest kasvust kiirem. J\u00e4rgmisel aastal ootame kasvu aeglustumist 1,1 protsendini, kuid 2027. aastal peaks kasv uuesti kiirenema. Aeglustunud inflatsioon, madalamad intressim\u00e4\u00e4rad ja rekordiliselt k\u00f5rge t\u00f6\u00f6h\u00f5ive toetavad nii kodumajapidamiste tarbimist kui ka majanduskasvu tervikuna. 2027. aasta kasvu ergutavad lisaks veel suuremad kaitse- ja avaliku sektori taristuinvesteeringud.\u00a0<\/p>\n
Tollimaksude m\u00f5ju USA majandusele on seni olnud oodatust leebem, kuna tehisaru- ja tehnoloogiainvesteeringud ning eratarbimine on kasvu toetanud. Samas peaks USA kaubandus- ja immigratsioonipoliitika negatiivne m\u00f5ju majandusele \u00fcha enam avalduma hakkama. USA t\u00f6\u00f6turg on n\u00f5rgenenud ning koos reaalsissetulekute aeglasema kasvuga piirab see majapidamiste tarbimiskulutusi. Nii prognoosimegi j\u00e4rgmisel aastal aeglasemat majanduskasvu. Kuigi viimased andmed n\u00e4itavad Hiina majanduse jahtumist, peaks sealne majandus kasvama sel aastal viis protsenti. Sisen\u00f5udlus on k\u00fcll n\u00f5rgenenud, kuid Hiina ekspordisektor on l\u00f5iganud kasu kaubanduse \u00fcmbersuunamisest. L\u00e4hiaastatel ootame siiski Hiina majanduskasvu aeglustumist.\u00a0<\/p>\n
Tollimaksud on USA-s hakanud tasapisi kaupade hindu kergitama ja l\u00e4hikuudel nende surve inflatsioonile t\u00f5en\u00e4oliselt suureneb. Euroalal peaks j\u00e4rgmisel aastal tugev euro, impordihindade langus ja n\u00f5rgem palgakasv inflatsiooni aga veelgi aeglustama.<\/p>\n
Kui USA F\u00f6deraalreserv j\u00e4tkab meie prognoosi j\u00e4rgi intressim\u00e4\u00e4rade langetamisega veel t\u00e4navu detsembris ja paaril korral j\u00e4rgmisel aastal, siis Euroopa Keskpank on laenukulude muutmise suhtes j\u00e4\u00e4nud praegu passima. Kaubanduspinged ohustavad euroala eksportijaid ja koos sellega majanduskasvu ning me ei v\u00e4lista, et inflatsioon v\u00f5ib j\u00e4rgmisel aastal tulla oodatust madalam. Seet\u00f5ttu v\u00f5ibki Euroopa Keskpank oma intressim\u00e4\u00e4rasid langetada veel korra j\u00e4rgmise aasta m\u00e4rtsis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Swedbanki prognoosi j\u00e4rgi kasvab Eesti majandus sel aastal 0,6 protsenti, kuid suurem eratarbimine ja valitsuse investeeringud annavad 2026.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36445,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,2198,16024,2275],"class_list":{"0":"post-36444","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-majanduskasv","16":"tag-prognoos","17":"tag-swedbank"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115503012439155810","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36444","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36444"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36444\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36445"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36444"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36444"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36444"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}