![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078744h546ft24.jpg\"\/)
President Alar Karis annab Vikerraadios intervjuu Mirko Ojakivile Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\nTe olete sel n\u00e4dalal t\u00f6\u00f6tamas oma pikaaegses kodulinnas Tartus, me oleme ka t\u00e4na tegelikult eetris rahvusringh\u00e4\u00e4lingu Tartu stuudiost. Eile kirjeldas \u00fcks Tartu inimene oma p\u00e4eva nii, ma tsiteerin: “Teatasin uhkelt lastele, et mu t\u00f6\u00f6kohta k\u00fclastab president. Kahjuks trumbati mind kohe \u00fcle, kuna samal p\u00e4eval k\u00fclastasid lapse lasteaeda Tartus siis Piip ja Tuut.” See on ju hea, et tegelikult te l\u00e4hete paljudele inimestele korda.<\/p>\n
Eks korda l\u00e4hed ikkagi siis, kui sa ennast ka n\u00e4itad aeg-ajalt siin ja seal, kas koos Piibu ja Tuuduga v\u00f5i ilma. Aga jah, seekord olen t\u00f5esti sattunud lausa mitmeks p\u00e4evaks Tartusse. Siin on olnud mitmed konverentsid ja t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkub, sest on raamatuaasta ja laup\u00e4eval on raekojaplatsis suurs\u00fcndmus. Laup\u00e4eval tuleb j\u00e4lle ka t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia Tallinnas ja p\u00fchap\u00e4eval on isadep\u00e4ev. \u00dches\u00f5naga, kui keegi arvab, et presidendil on kuskil ka n\u00e4dalavahetus, siis ta natukene eksib.<\/p>\n
Kas Tartu, millest te ikkagi viimastel aastatel olete natuke rohkem eemal olnud kui oma varasematel eluetappidel \u2013 t\u00f5si, riigikontrol\u00f6rina ka ikkagi t\u00f6\u00f6keskselt Tallinnas \u2013 on kuidagi ka selle aja jooksul muutunud, kui te n\u00fc\u00fcd sellel n\u00e4dalal Tartut taas avastate?<\/p>\n
Eks ta ikka on muutunud, kasv\u00f5i visuaalselt. Kui siin v\u00e4ga tihti ei k\u00e4i, siis vaatad, et j\u00e4lle on siia midagi kerkinud, siin on midagi teistmoodi tehtud. Muidugi liiklusest ma ei oska midagi arvata, sest tagaistme peal see v\u00e4ga sind ei morjenda, aga ilmselt on ka liiklus muutunud. Kuna ma ikkagi olen ju tartlane s\u00fcnnilt ja Tartu on minu kodulinn, siis hoian ikka ka eemalt pilku peal.<\/p>\n
On see edasiminek v\u00f5i tagasiminek, kumb see on?<\/p>\n
Ma usun, et need, kes seal otsuseid vastu v\u00f5tavad, tahavad ikka, et linn edasi liiguks. Aga teinekord ei pruugi see h\u00e4sti v\u00e4lja tulla ja toimub seisak v\u00f5i, mis veel hullem, tagasiminek. Aga nende hinnangute andmiseks peab natukene ajaline distants olema, et \u00f6elda, et see otsus ei olnud just k\u00f5ige m\u00f5istlikum. Aga otsustega on see, et neid saab alati \u00fcmber muuta ja paremaks teha, kui ei ole see otsus v\u00e4ga suur ja v\u00f5imas, mida enam p\u00f6\u00f6rata ei saa.<\/p>\n
Aga endise Tartu \u00dclikooli rektorina, kas teie saate aru, mis mure on Tartu poliitikutel selle Tallinna haiglaga? Et kui see tuleks ja seal oleks ka siis P\u00f5hja-Eesti regionaalhaigla, siis Tartu nende v\u00e4itel sellest kaotaks. R\u00e4\u00e4gitakse isegi sellest, et pikas plaanis viiks see PERH-i kaudu Tallinna haigla teke Tartu \u00dclikooli h\u00e4\u00e4bumiseni. Kas ka teie ajal rektoraadis tunnetati nii?<\/p>\n
Kas n\u00fc\u00fcd Tartu \u00dclikool h\u00e4\u00e4bub… Eks Tartu \u00dclikool on siin rasketel aegadel lausa kinni olnud, aga on siis uuesti avatud ja on tulnud v\u00e4ga hiilgavad ajad.<\/p>\n
Aga eks see Tartu-Tallinna selline “konflikt” on ju kogu aeg olnud. Eks me oleme ka hellaks tehtud natukene, et siit on \u00e4ra viidud ju teaduste akadeemia ja tehnika\u00f5pe ja korvpallis Tartu Kalev ja paljud head ooperilauljad Vanemuisest on l\u00f5petanud Estonias. Nii et eks see teeb hellaks.<\/p>\n
Aga muidugi, kui Tallinnasse tuleb suur haigla ja patsiendid on seal, siis… ja ongi olnud aegu, kus t\u00f5esti r\u00e4\u00e4giti v\u00e4ga j\u00f5uliselt \u2013 ja mitte v\u00e4ga ammu, see oli siis, kui ka mina rektor olin \u2013 et Tallinnasse v\u00f5iks ka ikkagi tekitada arstiteaduskonna. K\u00fcll mitte v\u00f5ib-olla prekliinilise \u00f5ppe, aga selle kliinilise osa. Ja ma usun, et ega see m\u00f5te kuskile ju \u00e4ra kadunud ole.<\/p>\n
Just nimelt, kui kuulata arstitudengite esindajaid, siis nemad tegelikult ootavad v\u00e4ga, et kui arsti\u00f5pe liiguks rohkem Tallinnasse, siis neil oleks seal ravijuhte rohkem, praktika oleks kodule l\u00e4hemal, tekiks konkurents nende kui ressursi p\u00e4rast. Alati on \u00fchel m\u00fcndil kaks poolt.<\/p>\n
Jah, aga ma arvan, et tudengite seisukohast on kasulik ikkagi oma noorusaeg veeta kodukohast eemal. Mitte nii, et sa t\u00f5esti saad v\u00e4ga-v\u00e4ga lihtsalt minna kodust oma praktikabaasi v\u00f5i haiglasse. Tore on ikka olla kuskil mujal. Nii et eks siin ongi m\u00fcndil kaks k\u00fclge. Kui vaadata h\u00e4sti k\u00f5rgelt, siis v\u00f5ib t\u00f5esti tunduda, et milleks on v\u00e4iksel riigil kaks haiglat. V\u00f5ib-olla m\u00f5ni arvab, et pole \u00fchtegi vaja, et k\u00f5rvalriigis on, Soomes n\u00e4iteks, v\u00f5ib k\u00e4ia.<\/p>\n
Tuleme Tartu asjade juurest kogu Eesti asjade juurde ja teie t\u00e4nase t\u00f6\u00f6 ja p\u00e4devuste juurde. Te olete ametist tulenevalt siis riigikaitse k\u00f5rgeim juht ja n\u00e4ete pabereid, mida teised ei n\u00e4e, suhtlete endiste ja praeguste kindralitega. Sellel n\u00e4dalal on Eesti avalikus ruumis k\u00f5lapinda pakkumas \u00fcks riigikogu riigikaitsekomisjoni raport, selle eeln\u00f5u. Neljap\u00e4eval riigikaitsekomisjon seda ka pikemalt arutab. Kas teie saate aru, mida selle raporti kirjutajad taotlevad v\u00f5i mis neid raporti kirjutajaid n\u00e4rib?<\/p>\n
Eks m\u00f5ni aeg tagasi need raporti kirjutajad k\u00e4isid ka ju minu juures, need olid needsamad riigikaitsekomisjoni liikmed, ja seal tuli jutuks, et Meelis Kiili ja m\u00f5ned teised veel panevad kokku mingisuguse raporti, et anda \u00fclevaade sellest, milline julgeolekuseis meil on. Kuigi neid \u00fclevaateid on ju tehtud ka varem. Ja nad lubasid, et kui valmis on, siis ma saan sellega tutvuda.<\/p>\n
Ma sain raporti k\u00e4tte, olen seda sirvinud. See on v\u00e4ga pikk raport, 240 lehek\u00fclge. Seal isegi on lingvistilised k\u00fcsimused sees, et kuidas \u00f5igesti v\u00f5imekust v\u00f5i v\u00f5imeid terminina kasutada. Nii et sisu kohta ma ei oska t\u00f5esti midagi \u00f6elda.<\/p>\n
Aga meil oli riigikaitse n\u00f5ukogu ja ka ajakirjanikud k\u00fcsisid p\u00e4rast \u2013 see oli siis sel hetkel, kui see teade v\u00e4lja tuli, et niisugune raport on n\u00fc\u00fcd valmis saanud \u2013 siis mina \u00fctlesin ka, et kindlasti igas raportis on mingi tera sees, mida v\u00f5ib vaadata sisuliselt. Aga ka siis ma \u00fctlesin, et ma kardan, et sellest saab j\u00e4rjekordne probleem, mis j\u00e4lle l\u00f5hub meie \u00fchiskonda ja vaadatakse rohkem ajalugu, otsitakse nimesid, kellele n\u00e4puga n\u00e4idata, selle asemel, et tulevikku vaadata.<\/p>\n
Ja nii juhtuski. Me n\u00e4emegi, et n\u00fc\u00fcd k\u00e4ib v\u00e4ike poriloopimine juba ja see raport ei ole veel ametlik raport, sellep\u00e4rast et ta peab ikkagi l\u00e4bi minema riigikaitsekomisjonist ja nii edasi. Aga teisalt j\u00e4lle vaadates, eks igal riigikogu liikmel ja riigikogul tervikuna on ju \u00f5igus teha, mida nad soovivad teha. Aga iga poliitik, ma arvan, peab ka selle peale m\u00f5tlema, mis m\u00f5ju \u00fchel v\u00f5i teisel dokumendil on, et palju sellest siis kasu on ja palju sellest kasu ei ole.<\/p>\n
President Alar Karis annab Vikerraadios intervjuu Mirko Ojakivile Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
President Ilves m\u00f5istis selle raporti mustandi avalikustamise hukka ja \u00fctles, et seda oleks pidanud arutama kinniste uste taga riigikaitse n\u00f5ukogus. Sel esmasp\u00e4eval, nagu te mainisite, see n\u00f5ukogu ka kogunes. Kas Kiili v\u00f5i keegi raporti koostajatest avaldas soovi, et tooks selle siis riigikaitse n\u00f5ukogusse kinniste uste taha?<\/p>\n
See tuli ju sel hetkel alles v\u00e4lja ja seda ettepanekut, et v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida, ei olnud, sest meil oli plaan, korraline plaan. Me arutasime hoopis elanikkonnakaitset. Aga kuna ta v\u00e4rskelt v\u00e4lja tuli, siis tuli seda ka mainida, aga arutelu arusaadavalt ei toimunud. See oleks muidugi tore olnud, kui k\u00f5igepealt tullakse Kadriorgu ja n\u00e4idatakse ja r\u00e4\u00e4gitakse, tutvustatakse, mis see on, et siis ei kompa me pimeduses.<\/p>\n
Aga te olete Ilvesega selles m\u00f5ttes n\u00f5us, et enne avalikustamist ikkagi oleks v\u00f5inud need asjad kusagil siis kinniste uste taga l\u00e4bi arutada?<\/p>\n
Ma olen muidugi n\u00f5us, sellep\u00e4rast et iga asja, mis on toores, peaks enne l\u00e4bi arutama, et asjaomased v\u00f5i need, keda see puudutab, v\u00f5iksid olla teadlikud. Mitte nii, et ajakirjanik paneb mikrofoni sulle ette ja sa pead juba arvama midagi. Nii et vaatame, kuhu see raport n\u00fc\u00fcd siis liigub. Me n\u00e4eme, et on juba j\u00e4lle uus konflikt \u00fchiskonnas, mida me kindlasti ei soovi.<\/p>\n
Selle raporti p\u00f5hij\u00e4reldus, mis on minu andmetel ka veel praegu arutatavas versioonis kirjas, on see, et Eesti riik tervikuna ei ole piisavalt valmis v\u00f5imalikuks s\u00f5jaks ja kui s\u00f5da oleks siis vahepeal puhkenud, siis me oleks selle kaotanud. Need on selles m\u00f5ttes v\u00e4ga t\u00f5sised laused ju.<\/p>\n
Me r\u00e4\u00e4gime liiga palju sellisest s\u00f5jaohust. Ja see on \u00fcks killukene selles samas asjas, kus inimesed aetakse \u00e4revile. Praktiliselt see lause t\u00e4hendab ju seda, et kui keegi t\u00e4na tuleb, siis on siin kaks valikut: kas anname alla v\u00f5i k\u00f5ik tapetakse \u00e4ra. Nii et ma arvan, see ei ole v\u00e4ga hea l\u00e4henemine. Me eksime ka sellest s\u00f5jaohust r\u00e4\u00e4kides \u2013 kindlasti tuleb \u00f6elda, et ajad on \u00e4revad, ja tuleb \u00f6elda, kes on kes ja kellel mingid plaanid on \u2013, aga siin peab olema vastukaaluks alati, mitte see, et meil mitte midagi ei ole, vaid vastu panna see, et mis meil siin on.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kida ikka realistlikult seda, et meil on need asjad h\u00e4sti, siin on veel natuke vaja teha. Ja l\u00f5puks, \u00e4rgem unustame, et ega me ole siin \u00fcksinda, me ei kaitse ju \u00fcksinda oma Eestit. Meil on liitlased. Ilma liitlasteta ei saaks me kindlasti ka hakkama. Ja need suhted on t\u00e4na ju v\u00e4ga head. Me n\u00e4eme ka nendel intsidentidel, mis on olnud siin nende lennukitega, kes \u00f5hupiiri \u00fcletasid, et me suudame reageerida adekvaatselt. Arusaadavalt naaberriik testib meid pidevalt.<\/p>\n
Milline see tasakaalukoht v\u00f5iks olla, kuidas riigikaitse teemadel, ka s\u00f5jalise riigikaitse ja elanikkonnakaitse teemadel r\u00e4\u00e4kida niimoodi, et \u00fchelt poolt oleks tagatud seesama inimeste teadmisvajadus, et see saaks rahuldatud, aga teisalt ilma neid inimesi siis asjatult paanikasse ajamata? Et inimesed ikkagi tahaks lapsi saada, elaks oma elu, ehitaks maja, ostaks korteri, ja siia Eestisse, mitte Hispaaniasse.<\/p>\n
Eks ajad on \u00e4revad ja ei oskagi nagu seda tasakaalupunkti leida. Ega see probleem ole ainult meil. Kui ma siin k\u00e4in ringi m\u00f6\u00f6da Euroopat ja kaugemal, siis ikkagi k\u00fcsitakse, kas idatiiva riigid on siis j\u00e4rgmised, Eesti v\u00f5i Soome. See k\u00fcsija nagu ise annab juba m\u00f5ista, et ta on ise rohkem \u00e4revuses. Piltlikult \u00f6eldes, et ta loodab, et meie oleme need, kes saame ainukesena kannatada, et neid see nagu ei puuduta. Ja siis alati p\u00fc\u00fcan neid rahustada sellega, et puudutab k\u00fcll.<\/p>\n
Esiteks t\u00e4nap\u00e4eva raketid lendavad juba v\u00e4ga kaugele ja v\u00e4ga l\u00fchikese, v\u00e4ga v\u00e4ikese ajaga. Ka NATO peasekret\u00e4r \u00fctles, et terve Euroopa on tegelikult idatiib. Et me peame olema valmis ja viima kaitsekulud piisavale k\u00f5rgusele, et sel, kes tahab siin meile halba teha, see m\u00f5te kaoks.<\/p>\n
Aga selle asja eesm\u00e4rk on siis ju, et poliitikud saaks olukorra t\u00f5sidusest aru, et nad leiaks ressursid, et nad v\u00f5taks vastu vajalikud otsused, valmistuks selleks. Lihtne inimene saab ka p\u00e4ris palju \u00e4ra teha, kasv\u00f5i kui me r\u00e4\u00e4gime elanikkonnakaitsest, oma toiduvarudest ja sellest, et ta teab, kus on l\u00e4him varjumiskoht, kuni selleni v\u00e4lja, et kust saab puhast joogivett. Aga lihtsale inimesele ju ei saa seda vastutust panna. Aga kui n\u00fc\u00fcd m\u00f5elda seda, et see m\u00e4ng on justkui nagu siis sellele poliitilisele koorekihile, et nemad neid otsuseid teeks, et avalikkus kogu seda survet ei peaks tundma.<\/p>\n
Ka n\u00fc\u00fcd riigikaitse n\u00f5ukogus ma \u00fctlesin poliitikutele \u2013 me k\u00fcll arutasime seekord ainult elanikkonnakaitset \u2013 aga jah, alati tuleb raha m\u00e4ngu. Ja et valitsus enne, kui ta midagi v\u00e4lja \u00fctleb, lepiks kokku, mis meil on, mida me saame teha. Ja siis r\u00e4\u00e4gitakse nagu \u00fchel h\u00e4\u00e4lel. Aga mitte nii, et erinevad poliitilised j\u00f5ud ja valitsuse liikmed hakkavad siis arutama avalikus ruumis, mida meil on ja mida meil ei ole. \u00dcks tahab rohkem, teine \u00fctleb, et ei ole.<\/p>\n
See tekitab veel rohkem \u00e4revust. See on lihtne asi, mida teha: lepime kokku, et r\u00e4\u00e4gime v\u00e4ga selgelt, mida me saame teha, mis olukorras me oleme. Ja siis ma arvan, see \u00e4revus ka kindlasti taandub.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078735hc9f6t24.jpg\"\/)
President Alar Karis annab Vikerraadios intervjuu Mirko Ojakivile Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Kas leidsite esmasp\u00e4eval riigikaitse n\u00f5ukogus ka selle lahenduse siis, kuidas r\u00e4\u00e4kida t\u00f5esti laibakottide hankest v\u00f5i massievakuatsioonist, mida ma s\u00fcdamest loodan, et ei ole kunagi tarvis, v\u00f5i sellest ei peaks \u00fcldse r\u00e4\u00e4kima?<\/p>\n
Kindlasti peab r\u00e4\u00e4kima. Ma ei tea, kas laibakottidest peab r\u00e4\u00e4kima. Eks n\u00fc\u00fcd tuleb siis lihtsalt osta ja k\u00f5ik. Ega me ei hakka ka r\u00e4\u00e4kima, et ostsime hambaharja. Need on sellised tarbeesemed, mis antud juhul k\u00fcll t\u00f5si, kriisiolukorras on vajalikud. Aga me r\u00e4\u00e4gimegi kriisist, v\u00f5i mida me teeme elanikkonnaga, ega me ei r\u00e4\u00e4gi just s\u00f5jast ainult. Eelk\u00f5ige me r\u00e4\u00e4gime sellest, kui l\u00e4heb elekter \u00e4ra, kui tuleb uus Padaoru juhtum, et \u00fcks jama ajab teist taga ja siis \u00fchel hetkel ei osata midagi teha.<\/p>\n
Elanik saab t\u00f5esti v\u00e4ga palju ise \u00e4ra teha. Ja see v\u00f5tab kohe \u00e4revuse maha, kui ta teab, et tal on natukene toiduvaru, ta teab, et kui elekter \u00e4ra l\u00e4heb, mis teha, ta teab, kuhu minna. See teadlikkus on juba ise see, mis \u00e4revuse \u00e4ra v\u00f5tab.<\/p>\n
Kui ma r\u00e4\u00e4gin siseministeeriumi ja siseturvalisuse eest vastutavate inimestega, siis nad \u00fctlevad, et tegelikult see elanikkonnakaitse, erinevalt siis s\u00f5jalisest riigikaitsest, on ikkagi vaeslapse osas ja v\u00e4iksema t\u00e4helepanu all. Et kui te n\u00fc\u00fcd esmasp\u00e4eval neid muresid avasite ja teemade ringi kuulasite, siis kas s\u00fcndis ka mingisuguseid p\u00f5him\u00f5ttelisi kokkuleppeid ja otsuseid? Saab see alarahastatud valdkond ressursse ja t\u00e4helepanu juurde?<\/p>\n
Eks ressursse on t\u00e4pselt nii palju, kui on, ja iga\u00fcks soovib t\u00fckki saada. Ma siin kohtusin n\u00e4iteks rakendusk\u00f5rgkoolidega, neil pole raha. Siis me teame, et kultuuril pole raha. Ja eks ta on valikute k\u00fcsimus. Ja ka selles, kui me t\u00e4na paneme elanikkonnakaitsesse ligikaudu 150 miljonit eurot.<\/p>\n
Rektorina ma teadsin ka, mis on \u00fclikooli vajadused, aga oli ka see reaalsus. Siis sa pead ka teadma, et mis on t\u00f5esti prioriteet, mida peab praegu \u00e4ra tegema, mis saab edasi l\u00fckata. Aga see, et \u00f6elda, et me ei peaks \u00fcldse teadma, mis need vajadused on, on ka selline, et hakkame otsast minema, vaatame, kuhu j\u00f5uame. See ei ole k\u00f5ige m\u00f5istlikum lahendus. Et need vajadused tuleb t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorda panna.<\/p>\n
Tuleme korraks selle Kiili raporti juurde veel tagasi ja siis l\u00e4heme Eesti elu juurde laiemalt. Selles raportis tehakse ettepanek tuua ka siis teatud otsustusp\u00e4devused s\u00f5jalises riigikaitses tagasi presidendi institutsiooni juurde. Et kas teie toetate seda m\u00f5tet, et president rohkem saaks kaasa r\u00e4\u00e4kida s\u00f5jalises riigikaitses?<\/p>\n
Eks see presidendi asi on n\u00fc\u00fcd \u00fcks pikem lugu tegelikult, mis on presidendi roll t\u00e4nases parlamentaarses riigis. N\u00e4eme, et ka meie naaberriikides on see v\u00e4ga erinev. Aga tavainimesele on v\u00f5ib-olla isegi m\u00f5istetamatu n\u00e4ha, miks see v\u00f5i teine president saatis nii-\u00f6elda parlamendi laiali, aga meie president istub seal Kadriorus ja midagi ei tee. Need rollid on v\u00e4ga erinevad, ja mitte ka v\u00e4ga kaugetes riikides. Nii et kui hakata v\u00f5rdlema siin Trumpi v\u00f5i Putinit ja Eesti presidenti, siis see on t\u00e4iesti erinev maailm.<\/p>\n
Aga see t\u00e4hendaks juba seda, et \u00fcle vaadata ei ole mitte ainult roll, vaid seesama k\u00fcsimus, kas rahvas valib presidendi v\u00f5i ei vali rahvas. Seda ma ka arutasin, kui ma presidendiks sain, sest nii ma ka lubasin. Aga oli selgelt n\u00e4ha, et seal konsensust ei saavutata. Ja ei ole m\u00f5tet selle ettepanekuga minna parlamenti, kui see l\u00e4bi kukub.<\/p>\n
Aga rahvas ikka ootab. Iga kord, kui president \u00e4ra valitakse, j\u00e4\u00e4b mulje, et see on n\u00fc\u00fcd esimene president, keda rahvas ei valinud. Tegelikult pole rahvas valinud Eestis ju mitte \u00fchtegi presidenti, nad k\u00f5ik on ikkagi parlamendis \u00e4ra valitud.<\/p>\n
Aga see diskussioon iseenesest on oluline. T\u00e4htis on see, et see ei muutuks selliseks tiluliluks, mis tegelikult mitte midagi ei muuda. Mina olen isegi k\u00e4inud v\u00e4lja sellise ettepaneku, et presidentuur v\u00f5iks olla \u00fcks ametiaeg, seitse aastat. Sellest v\u00f5ib-olla t\u00e4itsa piisaks, siis tuleb uus president. Siis ei pea president hakkama poole aja peal m\u00f5tlema, et kas ta ikka saab tagasi valitud ja kas ta tahab tagasi valitud saada ja nii edasi.<\/p>\n
Nii et see on seesama asi. See k\u00fcsimus puudutab tegelikult v\u00e4lispoliitikat. V\u00e4lispoliitikat t\u00e4na tehakse ju v\u00e4lisministeeriumis ehk siis valitsuses, ja president praegu esindab seda, mida seal otsustatakse. Kui talle ei meeldi need asjad, siis ta lihtsalt sellest ei r\u00e4\u00e4gi.<\/p>\n
Aga selle k\u00fcsimuse laiem taust on see, et v\u00f5ib-olla tajutakse, et liiga palju riigikaitset tassitakse p\u00e4evapoliitikasse. Et kui president juhiks rohkem kaitsepoliitikat, siis v\u00f5ib-olla mingid teemad j\u00e4\u00e4ks p\u00e4evapoliitikast v\u00e4lja.<\/p>\n
Iga ettepanek v\u00e4\u00e4rib arutelu selles m\u00f5ttes, et mis on tema plussid ja miinused. Et k\u00f5ik on ju tervik, ega see ei ole ainult presidendi institutsioon ja valitsus, vaid seda tuleb vaadata ikkagi tervikuna ja nii-\u00f6elda holistlikult.<\/p>\n
Selles raportis v\u00e4idetakse ka, et Eesti riigikaitsel pole visiooni. Kas te olete n\u00f5us sellega?<\/p>\n
Selle visiooniga on tihti niimoodi, et kas Eesti riigil on visioon t\u00e4na, kuhu me tahame liikuda? Et seda v\u00f5ib alati niimoodi p\u00fcstitada. V\u00f5i Euroopal, kuhu Euroopa tahab liikuda? Ega paljuski ongi niimoodi, et ka Euroopa t\u00e4na tegeleb iseenda k\u00fcsimustega ja ei olegi v\u00f5ib-olla selgelt aru saada, kuhu siis tahaks liikuda.<\/p>\n
Nii et selle visiooni k\u00fcsimus on alati see. Aga t\u00e4na me teame, kui palju seda visiooniks saab lugeda, aga selge on see, et peame oma kaitse ja elanikkonnakaitse nii-\u00f6elda korda tegema, viima vastavale tasemele. Nii et see saab olla \u00fcks visiooni osa k\u00fcll.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078738h0949t24.jpg\"\/)
President Alar Karis annab Vikerraadios intervjuu Mirko Ojakivile Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Praeguse kaitsev\u00e4e juhataja Andrus Merilo visioon avaldati n\u00e4dalap\u00e4evad tagasi ajakirjas S\u00f5dur. Selle moto oli lihtne: “V\u00f5iduks valmis kaitsev\u00e4gi”. See on ju tegelikult v\u00e4ga lihtsalt \u00f6eldud.<\/p>\n
Jah, “v\u00f5iduks valmis”, aga ma arvan, et me ei taha kellegagi s\u00f5tta asuda ja v\u00f5ita. Meie v\u00f5it seisneb selles, ma arvan, et me suudame selle k\u00f5ik \u00e4ra hoida. Ja selleks me seda k\u00f5ike t\u00e4na siin teeme. Mitte, et las nad n\u00fc\u00fcd tulevad, me siis alles n\u00e4itame. Ei, see peaks olema vastupidi.<\/p>\n
Just nimelt, ka Merilo tegelikult \u00fctleb, et selleks, et keegi meid r\u00fcnnata ei tahaks, siis peab meie \u00fchiskond olema piisavalt tugev, endaga hakkama saama, usaldama \u00fcksteist ja toetama. “Meie endi seas peab valitsema tugev relvavendlus ja \u00fcksmeel selle k\u00f5ige eest.” Ilusad s\u00f5nad, aga kuidas teile tundub, kas Kiili, Alar Laanemani ja Leo Kunnase raport tugevdab seda \u00fcksmeelt ja relvavendlust v\u00f5i l\u00f5hub seda?<\/p>\n
Need ei ole mitte ainult ilusad s\u00f5nad, vaid \u00f5iged s\u00f5nad. Mina m\u00f5tlen ju \u00fcsna sarnaselt. Eks me ju Meriloga kohtume \u00fcsna tihti ja vahetame oma seisukohti.<\/p>\n
Aga sellised raportid, kui nad ei ole korralikult l\u00e4bi m\u00f5eldud ja v\u00f5etakse ka jumalat appi, et siis…<\/p>\n
L\u00f5pp-raportist, ma saan aru, nad jumala siis taandasid v\u00e4lja.<\/p>\n
Eks sealt v\u00f5ib-olla veel midagi v\u00f5ib v\u00e4lja minna. See on nagu irooniaga \u00f6eldud. Aga veel kord, iga inimene, kes midagi teeb, eriti kui ta on poliitik, riigikogu liige, ta peab v\u00e4ga selgelt l\u00e4bi m\u00f5tlema, mida ta \u00fctleb, mis on selle j\u00e4relmid. Et m\u00f5nikord \u00fcksik s\u00f5nav\u00f5tt ka m\u00f5ne riigikogu liikme poolt m\u00f5jub v\u00e4ga-v\u00e4ga halvasti ja tekitab l\u00f5hesid.<\/p>\n
J\u00e4tame selle raporti siis oma elu elama ja kui olukord n\u00f5uab, eks me tuleme selle juurde tagasi. Kas te olete m\u00f5elnud viimastel p\u00e4evadel sellele, et tegelikult ju president on see, kes neid s\u00f5jalisi auastmeid annab ehk siis seda s\u00f5jalist karj\u00e4\u00e4riredelit inimestel kujundab. Kas teil on plaan, kuidas v\u00e4ltida ebak\u00fcpsete inimeste peadp\u00f6\u00f6ritavat t\u00f5usu?<\/p>\n
Ma arvan, pigem on asi hoopis teistmoodi. Meil on see karj\u00e4\u00e4r selline, et \u00fchel hetkel sa oled kindral ja sa oled kindral suhteliselt noorena ja siis selgub, et sa pead minema erru. Ja kui sa noorena oled erus ja sul ei ole v\u00e4ga head tegevust, siis sa ikkagi j\u00e4\u00e4d ju oma hingelt kindraliks. Ja siis tekivadki sellised m\u00f5tted, et sa tahad ikkagi sekkuda. Meil ei ole lahendust kindralitele, mida nad teevad siis, kui nad l\u00e4hevad erru. Me n\u00e4eme, et Ameerika \u00dchendriikides leitakse mingid t\u00f6\u00f6kohad siin ja seal, on nad rakkes. Ja siis v\u00f5ib-olla nad ei istu niimoodi ja m\u00f5tle, et mis me n\u00fc\u00fcd teeme, paneks midagi kirja ja siis vaatame, mis juhtub.<\/p>\n
Eks see marssali kepike on ikkagi paunas ja n\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus selles, et \u00fchel hetkel, kui nad sealt kaitsev\u00e4est lahkuvad, siis kuidas selle marssali kepikese sealt paunast saaks ikkagi vaikselt \u00e4ra v\u00f5tta?<\/p>\n
V\u00f5etaksegi \u00e4ra see kepike, selles see k\u00fcsimus ongi. Et tuleb ikkagi midagi j\u00e4tta, midagi asemele toppida sinna, et need kindralid, kes on ju ka v\u00e4ga suure karj\u00e4\u00e4ri l\u00e4bi teinud ja olnud igas m\u00f5ttes edukad, et nad ei j\u00e4\u00e4ks igavlema. Ja siis ei teki m\u00f5tteid, kas nad n\u00e4evad, et riiki v\u00f5iks p\u00e4\u00e4sta selliste raportitega.<\/p>\n
Nii 20. augusti roosiaia k\u00f5nes kui ka riigikogu selle hooaja avaistungi k\u00f5nes v\u00e4ltisite Eesti sisepoliitikat ja sellele hinnangu andmist. Ma pakuks teile seda v\u00f5imalust, et t\u00e4itke see l\u00fcnk.<\/p>\n
K\u00f5nedega on alati niimoodi, et sa ei saa kogu maailma kokku r\u00e4\u00e4kida, isegi kogu Eestit ei ole v\u00f5imalik kokku r\u00e4\u00e4kida. Ja roosiaed on ikkagi olnud alati kultuurikeskne ja need k\u00fclalised on enamasti kultuuri- ja meediainimesed. Ja eks sellest tuleb siis r\u00e4\u00e4kida. Aga ega sisepoliitika kuskile \u00e4ra ei j\u00e4\u00e4. Kui ma presidendiks sain, ma r\u00e4\u00e4kisin just sisemisest rahust. Ja me n\u00e4eme, et v\u00e4ga-v\u00e4ga rahulik ei ole. J\u00e4ttes k\u00f5ik need konfliktid ja s\u00f5jad k\u00f5rvale, siis me n\u00e4eme, et esiteks koalitsiooni kandepind ei ole t\u00e4na v\u00e4ga-v\u00e4ga tugev. J\u00e4lle oodatakse presidendilt, et miks ta siis laiali ei saada seda valitsust. Aga p\u00f5hiseadus ei v\u00f5imalda seda. \u00d5igemini seal on neli punkti, aga need on praegu kaugel sellest.<\/p>\n
Ja siis ongi h\u00e4mmastav, et tegelikult juriidilise haridusega inimesed r\u00e4\u00e4givad ka avalikult, et miks president ei saada laiali valitsust ja uusi parlamendivalimisi korralda. Nii et nii ta on. Sisepoliitikas teeb muret, et n\u00e4eme ka uuringutest, kuidas inimeste side \u00fchiskonnaga hakkab \u00e4ra kaduma ja v\u00e4henema. Kuigi ta siin vahepeal j\u00e4lle juunis t\u00f5usis, aga mis k\u00f5ige hullem on see, et ta on langenud mitte-eesti keelt k\u00f5nelevate inimeste osas. Ja kui me r\u00e4\u00e4gime sellest riigisidususest, siis me peame ikkagi vaatama seda riiki tervikuna. Ja kui inimesed eemalduvad \u00fchiskonnast, siis tekivad j\u00e4lle mingid uued m\u00f5tted, kas nad l\u00e4hevad n\u00fc\u00fcd siis sisemisse as\u00fc\u00fcli v\u00f5i hakkavad tegelema asjadega, mis v\u00f5ib-olla ei ole riigi jaoks k\u00f5ige paremad.<\/p>\n
Nii et ja teine asi, mis n\u00fc\u00fcd hiljuti ka avaldati, on ikka see toimetulek. 20 protsenti inimesi ei saa h\u00e4sti hakkama. Ja p\u00e4ris hull protsent on see, kus \u00fcldse eluga hakkama ei saa. Ja siin me n\u00e4eme ka, et see protsent on n\u00e4iteks Ida-Virumaal 30 protsenti. Et sellega peaks tegelema, mitte et loobitakse siin \u00fcksteisele pori ja raisatakse aega meedias v\u00f5i sotsiaalmeedias klippide tegemisele, selle asemel, et sisuliselt asjadega tegeleda, sest need probleemid on riigis ja nendega on vaja tegeleda.<\/p>\n
Ehk need kaevikud on aina s\u00fcgavamad, \u00fcksteist loobitakse, nagu te siis \u00fctlesite, poriga. Ma isegi v\u00f5ib-olla laiendaks: verbaalselt m\u00e4damunade ja tomatitega.<\/p>\n
Eks see ampluaa on lai. Kes aias kasvatab midagi, teab, et sealt on v\u00f5tta \u00fcht-teist, millega loopida.<\/p>\n
Eelmisel suvel tegelikult oli ju lootus, kui praegune peaminister Kristen Michal kriisidest r\u00e4situd Kaja Kallase k\u00e4est valitsuse juhtimise \u00fcle v\u00f5ttis, siis oli see lootus, et l\u00e4heb paremaks. Lubati kindlust ja stabiilsust. Kuidas teile tundub, kuidas praegune peaminister hakkama saab?<\/p>\n
Raske on hinnanguid anda. Raske. Ma arvan, et hinnangu annab valija, hinnangu annab rahvas. Ja me lihtsalt teame, mis see praegune seis on, millest me ka hiljuti r\u00e4\u00e4kisime. Ja mis v\u00f5ib-olla \u00fcks asi, mis valitsust puudutab alati, ja peaministreid ja ministreid, on see, et kui sa v\u00f5tad \u00fcle riigi juhtimise, selles m\u00f5ttes et moodustad valitsuse, siis sa tead t\u00e4pselt, mis seisus see riik on. Ehk teisis\u00f5nu, sul peab olema plaan, kuidas seda edasi viia. Mitte, et sa j\u00e4lle raiskad oma energiat minevikule, et kes on s\u00fc\u00fcdi omal ajal, miks need asjad niimoodi l\u00e4ksid. Sa teadsid seda. Kui mina rektorina asusin \u00fclikooli juhtima, mina vaatasin: \u00fclikool on t\u00e4pselt selles seisus, n\u00fc\u00fcd vaatame, kuidas edasi liikuda. Mitte niimoodi, et mida eelmine-\u00fcleeelmine rektor tegi, ja siis oma energiat sinna raisata. Muidugi tuleb vaadata, kus on asjad viltu l\u00e4inud. Aga j\u00e4lle isikustada \u00e4ra k\u00f5ik need h\u00e4dad ja vead, olgu siis l\u00e4bi erakonna v\u00f5i l\u00e4bi isiku enda, see ei ole v\u00e4ga konstruktiivne. Tuleb vaadata edasi. See on k\u00f5ik n\u00fc\u00fcd sinu k\u00e4tes, sa said selle ja l\u00e4heme n\u00fc\u00fcd siit edasi. \u00dctle, mis sa teed.<\/p>\n
Just nimelt. Rahandusminister J\u00fcrgen Ligi m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi “Esimeses stuudios” \u00fctles, et s\u00fc\u00fcdi on 2016. aasta. Eile vaatasin “Esimest stuudiot”, peaminister Kristen Michal \u00fctles, et s\u00fc\u00fcdi on 2017. aasta. Me k\u00f5ik teame, mis poliitikas juhtus 2016. aastal.<\/p>\n
Mina arvan, et s\u00fc\u00fcdi on hoopis 1940, kui naaberriik meile sisse astus. Probleem on seal.<\/p>\n
Aga ma saan aru, et me v\u00f5ime \u00fcksk\u00f5ik mis aastaarve siin mainida ja j\u00f5uda ka selleni, et s\u00fc\u00fcdi v\u00f5is olla kunagi ka Ivan Julm v\u00f5i kes iganes. Aga n\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus selles, kuidas siis edasi minna. K\u00f5igepealt tuleks diagnoosida, mis on see probleemi olemus, ja siis, nagu arstid \u00fctlevad, tuleks m\u00e4\u00e4rata ravi. Aga kas te n\u00e4ete, et praegu poliitikas see diagnoos on suudetud v\u00e4lja kirjutada?<\/p>\n
Seda p\u00fc\u00fctakse kindlasti teha, aga me n\u00e4eme, et ega erakonnad on l\u00e4inud, j\u00e4ttes v\u00f5ib-olla \u00e4\u00e4rmuslikud k\u00f5rvale, \u00fcsna sarnaseks. See tekitab ka teatavaid probleeme. Kui varem saadi aru, mida \u00fcks partei tahab, mis on tema arusaam, kuhu riik peab minema, siis t\u00e4na \u00fcksk\u00f5ik, kellelt sa k\u00fcsid, saad \u00fcsna sarnaseid vastuseid. See on ka \u00fcks probleem, miks meil ei ole selget arusaama, kuhu me l\u00e4heme. Et kui me valime need, siis me ju teame, et riik hakkab tegema neid samme.<\/p>\n
Aga j\u00e4rgmine etapp on v\u00f5ib-olla veel hullem, mida me n\u00e4eme Ameerikas, kus minnakse \u00e4\u00e4rmustesse. Et kord saab linnapeaks inimene, kes lubab k\u00f5iki asju tasuta, siis saab presidendiks inimene, kes ka lubab teatud asju, mis k\u00f5lavad ebaloogilisena.<\/p>\n
Ameerika ei ole parlamentaalne riik, seal ongi v\u00e4ga palju ka presidendi otsustada. Ja siin ka president on lubanud sekkuda isegi linnapeade valimisse. V\u00f5i ta ei sekku valimisesse, aga kui valitakse sees, siis ta \u00fctleb, et juhtuma hakkavad need asjad. Nii et j\u00e4lle, riigid on v\u00e4ga-v\u00e4ga erinevad. V\u00f5ib-olla ka keskendukski oma riigile, et vaataks, kuhu me siit tahame j\u00f5uda. T\u00e4htis on see, et meie inimesed tunneks ennast h\u00e4sti.<\/p>\n
Mul k\u00e4is hiljuti siin Saksa president, kus rollid on \u00fcsna sarnased Eesti presidendiga. Tema k\u00fcsis minu k\u00e4est, et Ida-Saksamaal on tekkinud selline n\u00f5ukogude nostalgia. Ja ta k\u00fcsis minu k\u00e4est, et miks see on. Ma \u00fctlesin, aga p\u00f5hjus on m\u00f5nes m\u00f5ttes v\u00e4ga lihtne: inimesed tunnevad end mahaj\u00e4etuna. Need, kes olid ettev\u00f5tlikud, liikusid sinna l\u00e4\u00e4ne poole. N\u00fc\u00fcd on j\u00e4\u00e4nud sinna j\u00e4rele need, kes v\u00f5ib-olla nii ettev\u00f5tlikud ei ole v\u00f5i on vanad. Ja siis meenubki see aeg, kus poes oli k\u00f5ik odav, k\u00f5igil oli t\u00f6\u00f6koht. Ja me n\u00e4eme seda ka tegelikult, ma t\u00f5in ka Eesti n\u00e4ite, et me n\u00e4eme, et ka Eestis on need asjad juhtunud, kus teatavates regioonides inimesed ei l\u00e4he selle k\u00f5ige moodsaga kaasa. Ja ei peagi k\u00f5ik minema. Aga neil tekib see tunne, et j\u00e4relikult mind ei ole vaja enam.<\/p>\n
Kui me enam siin kasv\u00f5i sellest tehisarust aru ei saa, siis j\u00e4relikult mind ei ole vaja. Mul on siin perefirma, \u00fctleme, teen saekaatrit\u00f6\u00f6d, aga n\u00e4ed, mulle antakse m\u00f5ista, et minusuguseid enam vaja ei ole. Ja siis ongi niimoodi, et sa tunned ennast mahaj\u00e4etuna ja siis on alati keegi, kes su \u00fcles korjab ja sind jutum\u00e4rkides \u00e4ra kasutab.<\/p>\n
Ehk tekib siis trots. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne probleem on see, kui meil on populistlikud valitsused, aga kui meil on v\u00e4ga pikka aega ebapopulaarsed valitsused, siis see k\u00f5ik ju j\u00e4tab poliitika sisule ka \u00fchel hetkel j\u00e4lje. Sest \u00fchel hetkel tekib ju ebapopulaarsel valitsusel tunne, et v\u00f5ib-olla tegeleks ka siis populaarsete otsustega. Et valitsus hakkab rapsima, toetust hakatakse rahaga otsima. Kas teie n\u00e4ete praegu Eestis neid m\u00e4rke?<\/p>\n
Ma arvan, sellep\u00e4rast ongi oluline, et aeg-ajalt valitsuskoalitsioonid vahelduvad. Et ei j\u00e4\u00e4ks \u00fcks j\u00e4lg v\u00e4ga pikka aega. See oma loomult on juba kahjulik, kui me r\u00e4\u00e4gime demokraatlikest riikidest. Eks rahvas siis vaatab.<\/p>\n
Isegi m\u00f5nikord on ju niimoodi, et valitsus midagi halba ei teegi, teeb oma t\u00f6\u00f6d, aga \u00fchel hetkel inimesed v\u00e4sivad ja ka tegelikult valitsus v\u00e4sib. Tal ei tule enam uusi ideid, uusi m\u00f5tteid, kuidas edasi liikuda. See ei t\u00e4henda seda, et peab 180 kraadi \u00fcmber p\u00f6\u00f6rama. Seep\u00e4rast meil toimuvad valimised teatud aja p\u00e4rast. Et tulevad uued inimesed, v\u00e4rskemad inimesed. Ise k\u00fcsimus, palju neid v\u00e4rskeid inimesi j\u00e4lle v\u00e4ikeses riigis v\u00f5tta on. Et paljud v\u00f5i mitmed, kes v\u00f5iksid, ei tahagi poliitikasse. Ja siis v\u00f5ib-olla see tase natukene langeb. Kuigi on ju \u00f6eldud, et ka parlamendis v\u00f5i riigikogus on ju l\u00e4bil\u00f5ige \u00fchiskonnast ja nii ta peakski olema.<\/p>\n
Ja ma olen ka vastu sellele m\u00f5ttele, et riigikogus peaks olema k\u00f5ik k\u00f5rgema haridusega, parem on veel, kui nad oleks doktorikraadiga. See ei ole v\u00e4ga m\u00f5istlik. See peab ikkagi kajastama seda Gaussi k\u00f5verat, mis meil \u00fchiskonnas on.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078729h3c40t24.jpg\"\/)
President Alar Karis annab Vikerraadios intervjuu Mirko Ojakivile Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Kuidas teie suhtute, et me riigina j\u00e4rgmisel aastal v\u00f5tame rekordiliselt laenu ja siis jagame keskmist palka ja enam teenivate inimeste vahel 100 euro kaupa selle laenu laiali?<\/p>\n
Laenu v\u00f5tmine iseenesest ei ole ju saatanast ja meie laenukoormus ei ole suur. K\u00fcsimus on, mis me selle laenuga siis teeme. Seda tuleks ikkagi paigutada sinna, kus meil on pikaajaline kasu.<\/p>\n
Kas infrastruktuuridesse? Me n\u00e4eme ju v\u00e4ga selgelt, et kaua me seda Via Balticat oleme juba ehitanud. Need, kes s\u00f5idavad Tallinnast P\u00e4rnusse: see on omaette kurb lugu, seal on suured rekad, sa ei saa mitte kuidagi s\u00f5idetud. Alati v\u00f5ib \u00f6elda: minge bussiga, s\u00f5itke rongiga. Aga reaalsus on see, et s\u00f5idetakse autodega ja see tee on ohtlik. Ma m\u00e4letan, et omal ajal, kui heideti ette siin m\u00f5nedele riikidele, olgu see Portugal v\u00f5i teine, et Euroopa rahad, n\u00e4ed, panevad asfaldisse, betooni, et meie paneme ajudesse. N\u00fc\u00fcd on olukord, pole meil asfalti ega betooni ja ajudestki napib. Et need otsused on teinekord v\u00e4ga olulised teha.<\/p>\n
Aga selge on see, et see laen ju j\u00e4\u00e4b, sest kui vaadata riigieelarve strateegiat, siis valitsusel seda plaani ei ole, kuidas sellest v\u00f5lakoormast vabaneda ja see laen tuleb tagasi maksta. Ja seda maksavad tagasi ka ju need inimesed, kes sellest suurest maksukingitusest osa ei saa. Ja absoluutses vaesuses elavate inimeste arv meil kasvab.<\/p>\n
Nii on jah. Et siis tuleb ka, nagu klassikudki on \u00f6elnud, et ega karta ei tule mitte suuri v\u00e4ljaminekuid, vaid karta tuleb v\u00e4ikseid sissetulekuid. Nii et me peame m\u00f5tlema, kuidas need sissetulekud tuleks, et me saaks neid laene maksta. Et mis on see meie riigi kiire areng? Ma olen siin p\u00fc\u00fcdnud ka v\u00e4ita, et me peame selle uue hoo sisse saama. Ja mina n\u00e4en ka, et see k\u00f5ik baseerub ikkagi uutel tehnoloogiatel ja teadus-arendustegevusel. Soome on ka rasketel aegadel pannud just sinna ressurssi. Kuigi v\u00f5iksime \u00f6elda, et meil teadus- ja arendustegevuseks raha ei ole, meil on siin keerulised ajad, aga nemad on just vastupidi teinud ja nad on v\u00e4ga edukad selles v\u00f5tmes.<\/p>\n
Kas te tunnete teatud kahjur\u00f5\u00f5mu ka, kui vaatate automaksu \u00fcmber toimuvat? Et kui te n\u00fc\u00fcd eelmisel suvel r\u00e4\u00e4kisite \u00fches Maalehe intervjuus, et ei saa aru, mis maks see on, siis soovitati rahandusministri poolt teil rahandusministrilt k\u00fcsida seda, mis maks see on?<\/p>\n
Rahandusminister ise k\u00fcsis, et kui president aru ei saa, siis tulgu, ma r\u00e4\u00e4gin. Aga me n\u00e4eme, et mis sa l\u00e4hed sinna kuulama, kui tegelikult ei osata seletada? Tullakse v\u00e4lja maksuga, millest keegi aru ei saa, siis hakatakse seda muutma, v\u00f5etakse vastu, siis j\u00e4lle tekib vajadus seda muuta. See on ju selgelt h\u00e4iriv. Ja siis iga\u00fcks hakkab vaatama, et oma maksu saaks v\u00e4iksemaks. Aga enne, kui sa tuled mingi asjaga v\u00e4lja, m\u00f5tle see l\u00e4bi. M\u00f5tle l\u00e4bi, mis selle m\u00f5ju on, punkt \u00fcks. Ja teiseks, kui sa tuled mingi ideega v\u00e4lja, siis sa l\u00e4hed ju alati selle maksimumi peale v\u00f5i ideaali peale v\u00e4lja. Aga sul peab enda peas olema selge, kus on see piir, kust sa saad seda arutelu k\u00e4igus tagasi minna, nii et see sinu asi j\u00e4\u00e4b ikka terveks: et see on see, mida sa tahad v\u00e4lja k\u00e4ia ja nii peaks see asi t\u00f6\u00f6tama.<\/p>\n
Et tegelikult rahandusminister oleks v\u00f5inud huvi tunda, et millest president aru ei saa, ja siis oleks v\u00f5ib-olla saanud tagasisidena selle seaduse paremaks teha. Sest praegu k\u00e4ib iga kuu mingisugune automaksu muutmise muutmise seadus on j\u00e4lle parlamendis. Et kord tehakse peredele soodustusi, siis v\u00e4ikebusside omanikele ja nii edasi. Ma saan aru, et te juba eelmisel suvel n\u00e4gite neid muresid.<\/p>\n
Seal oli ka p\u00f5hiseaduse vastuolu, ja see sai tagasi saadetud parlamenti. Alati, kui ma vetostan m\u00f5ne seaduse, ma tegelikult eeldan ka seda, et mitte ei vaadata ainult seda konkreetset punkti, vaid siis v\u00f5etaksegi aeg ja vaadatakse see seadus uuesti tervikuna l\u00e4bi. Et j\u00e4rsku seal on veel midagi niimoodi lipa-lapa, et v\u00f5iks \u00e4ra parandada. Seda paraku ei tehta, tuleb uuesti tagasi.<\/p>\n
Ja mis on presidendi v\u00f5imuses: kui see p\u00f5hiseaduse riive on sealt \u00e4ra v\u00f5etud, siis \u00fcksk\u00f5ik kui halb see seadus on, selle on parlament vastu v\u00f5tnud ja hakkabki oma elu elama. Aga ma olen n\u00fc\u00fcd kuus v\u00f5i seitse seadust tagasi l\u00fckanud. See on rohkem kui minu eelk\u00e4ijal ja ka rohkem kui president Ilvesel, kes oli kaks ametiaega. Ja see ei ole mitte sellep\u00e4rast, et mina olen kuidagi k\u00f5vem mees, vaid see pigem n\u00e4itab, et parlament on hakanud oma t\u00f6\u00f6d tegema natukene \u00fcle nurga.<\/p>\n
Miks see on nii l\u00e4inud, et parlament teeb oma t\u00f6\u00f6d \u00fcle nurga?<\/p>\n
Seda on m\u00f5istlik parlamendi k\u00e4est k\u00fcsida, miks nad on l\u00e4inud seda teed. See on j\u00e4lle, toimuvad v\u00f5ib-olla sisemised v\u00f5itlused kas erakondade v\u00f5i isikute vahel ja kogu aur l\u00e4heb sinna. Ega siis inimesed ju v\u00e4sivad. Ega sa ei saa l\u00f5putult ju olla nii-\u00f6elda elus. Ja sellep\u00e4rast ma vaatangi, et m\u00f5ned j\u00f5uavad olla sotsiaalmeedias. See v\u00f5tab ka ju energiat ja aega. Aga kui seal ollakse praktiliselt igal kellaajal, siis ma arvan, et seda on liiast.<\/p>\n
Te r\u00e4\u00e4gite peaminister Kristen Michalist?<\/p>\n
Ei, ma ei r\u00e4\u00e4gi konkreetselt. Eks kes natukene loeb Facebooki n\u00e4iteks, siis ta n\u00e4eb, kes need inimesed on.<\/p>\n
Aga te olete seda peaministri viimaste p\u00e4evade aktiivsust \u00fchismeedias t\u00e4hele pannud? Kasv\u00f5i minu kolleeg Urmet Kook kirjutas, et staatus kohustab v\u00f5i amet kohustab. Olete n\u00f5us, et teie presidendina ei saa p\u00e4ris seda k\u00f5ike v\u00e4lja \u00f6elda, mis keelel ja meelel?<\/p>\n
Mina saan \u00f6elda seda, et mina sellist asja ei oleks kindlasti teinud. Et see ei seo \u00fchiskonda kokku, vaid see pigem l\u00f5hestab, \u00fcksk\u00f5ik kui suur naljamees keegi on v\u00f5i irooniat kannab. Ametid on teinekord sellised. Sa ei pea muidugi valetama, aga teinekord sa pead \u00f5ppima ennast tagasi hoidma. Ega mina oma elus ei ole nii rahulik, kui ma v\u00f5ib-olla paistan. Aga lihtsalt sa pead otsima oma iseloomus selle j\u00f5u, et mitte \u00f6elda esimese asjana halvasti kellelegi, kuigi sa n\u00e4ed, et ikka lollus on s\u00fcndinud.<\/p>\n
\u00dcks koht, kus p\u00fc\u00fctakse ikka ja j\u00e4lle teid vastasseisu valitsusega viia, on see kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus. Te r\u00e4\u00e4kisite ka, et olete mitmeid seadusi j\u00e4tnud v\u00e4lja kuulutamata. See on n\u00fc\u00fcd tegelikult see seadus, mis on otsapidi j\u00f5udnud riigikohtusse. Selgitage kuulajatele, mis v\u00e4\u00e4rtust teie selles loos taga ajate?<\/p>\n
Ma personaalselt ei aja mingit v\u00e4\u00e4rtust taga. Ja l\u00f5puks minul on t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik, mida arvab sellest Kirill Moskvas v\u00f5i m\u00f5ned tagurlikumad j\u00f5ud siin Eestis. Ja kui keegi soovib mulle mingid Kremli templid otsa ette l\u00fc\u00fca, mina vaatan seda l\u00e4bi p\u00f5hiseaduse prisma. See on see, kuidas mina saan seda teha. Ja mul on siiralt hea meel, et see n\u00fc\u00fcd on l\u00f5puks j\u00f5udnud riigikohtusse, mis on ju tegelikult viimane instants. Me saame \u00f5igusliku selguse sellele k\u00fcsimusele, mitte selles, kes j\u00e4\u00e4b peale v\u00f5i kes j\u00e4\u00e4b alla.<\/p>\n
Mul on \u00fcks varasem seadus on ka l\u00e4inud riigikohtusse ja on \u00f5iguslik selgus saadud, nii et seda ei maksa karta. Ja eks need usuteemad on alati v\u00e4ga-v\u00e4ga tundlikud, mitte ainult meil, vaid maailmas tervikuna. Ka sellest l\u00e4htuvalt peab olema v\u00e4ga-v\u00e4ga ettevaatlik, et see oleks p\u00f5hiseaduse kohane. Kui n\u00fc\u00fcd k\u00fcsida, mida ma taga ajan: k\u00f5ige hullem on see, kui need probleemid selguvad p\u00e4rast. Et \u00fches\u00f5naga, on seadus vastu v\u00f5etud ja siis hakkame tegelema probleemidega, mida me v\u00f5ib-olla ei oska ette aimata.<\/p>\n
Ja siis tulevad viited seadusele, mis veel ei ole v\u00f5ib-olla k\u00f5ige paremini ette valmistatud. Nii et see on see, misp\u00e4rast ma tahan, et see oleks v\u00f5imalikult korrektne, nii nagu tegelikult iga teine seadus.<\/p>\n
Just nimelt. Enne seda oli ka suur debatt mittekodanikelt valimis\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmise teemal. Ja m\u00f5lemas vaidluses on tegelikult eeln\u00f5ude autorid t\u00f5stnud kilbile selle sisejulgeoleku argumendi, et siis justkui midagi l\u00e4heb paremaks. Teie muuseas, kui jutt k\u00e4ib sisejulgeolekust, mulle tundub, et olete Eestis \u00fcks informeeritumaid inimesi. Teie n\u00e4ete neid pabereid, mida meie ei n\u00e4e. Aga kui p\u00e4devad need julgeoleku argumendid on, kus \u00f6eldakse, et kui me seda ei tee, siis juhtub midagi, mida me p\u00e4riselus ei taha? Eks vahel v\u00f5ib juhtuda ka seda, et selles siseriiklikus debatis selle julgeolekukaardiga liiga agressiivselt vehitakse.<\/p>\n
Ma arvan, et sellega ei tohi agressiivselt vehkida. Ja teiseks, ega neid pabereid, millel on n\u00fc\u00fcd punane tempel peal, ega neid v\u00e4ga palju ka ei ole. Seda ei maksa \u00fcle m\u00fcstifitseerida. Teinekord me topime templid peale ka paberitele, mille kohta natuke guugeldad, siis leiad tegelikult asjad \u00fcles. See on muidugi teine k\u00fcsimus.<\/p>\n
Aga jah, julgeolekuga ei tohigi m\u00e4ngida, ei nende s\u00f5nadega ja veel v\u00e4hem tegudega muidugi. Aga ettevaatlik peab olema alati. Ja toetuda saame ikkagi neile, kes on t\u00f5esti rohkem informeeritud, ehk siis need, kes tegelevad igap\u00e4evaselt julgeoleku k\u00fcsimustega. Ja teinekord ka niimoodi, et m\u00f5ni seadus v\u00f5ib olla v\u00e4ga hea ja polegi nii halb, aga kui ta tuleb v\u00e4lja valel ajal. Et kas me oleme sellega hiljaks j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i m\u00f5ni asi on natukene varem. Et v\u00f5ib-olla nii m\u00f5nigi asi, kui me oleksime teinud v\u00f5ib-olla kohe, kui see 2022. aastal, kui see k\u00f5ik algas, oleks ta v\u00f5ib-olla paljudele olnud arusaadavam. Et praegu j\u00e4lle otsitakse kuskil rahu selles agressioonis, mida Venemaa alustas Ukraina vastu, et siis kuidagi ei l\u00e4he p\u00e4ris h\u00e4sti konteksti.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078717hc415t24.jpg\"\/)
President Alar Karis annab Vikerraadios intervjuu Mirko Ojakivile Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Venekeelsete Eesti inimestega asjad v\u00f5ib-olla k\u00f5ige \u00f5igemas suunas ei l\u00e4he. Kas teil on seal olemas ka mingi lahendus, kuidas neid inimesi ikkagi siduda Eesti riigiga heas m\u00f5ttes just \u00fcha rohkem? Sest needsamad teemad, on see siis kiriku teema v\u00f5i valimis\u00f5iguse teema, kahtlemata need ju ei ole neid toonud l\u00e4hemale eestimeelsele ja eestikeelsele riigile.<\/p>\n
Venekeelne kogukond, me teame ka, on v\u00e4ga-v\u00e4ga mitmekesine, alates juba erinevatest passidest. Ja l\u00f5puks ega k\u00f5iki me ju ka veenda ei suuda. Ega siis mingi vanem generatsioon, kes elabki oma maailmas ja nendes unistuste v\u00f5i m\u00e4lestuste maailmas, mis omal ajal olid. Tuleb tegeleda ja vaadata, kus on see, keda saab m\u00f5jutada. Eelk\u00f5ige need noored: anda neile haridus ja keel kindlasti. Aga ma olen j\u00e4tkuvalt seda meelt, et teinekord sa v\u00f5id olla vene- v\u00f5i muukeelne, aga sinu meelsus on, et sa oled suurem Eesti patrioot kui eestlane ise. Kuigi, nagu me teame ka viimastest s\u00fcndmustest, tuleb teinekord ka sellega ettevaatlik olla. On osutunud, nagu see kaitseliitlane, kes osutus meile mittes\u00f5braliku riigi nii-\u00f6elda agendiks, oli v\u00e4ga-v\u00e4ga korralik inimene. Nii et ega inimeste sisse ei n\u00e4e ja passi j\u00e4rgi ei saa ka midagi hinnata.<\/p>\n
Aga kui me tahame ikka sisemisest rahust r\u00e4\u00e4kida, siis paratamatult tuleb rohkem pingutada, et asjad l\u00e4heksid h\u00e4sti ja et nad tunneksid, et nad on selles riigis vajalikud. K\u00fcll nad siis \u00f5pivad seda keelt ka \u00e4ra. Aga kui nad tunnevad, et nad ei ole siin olulised, siis ongi asjad halvasti.<\/p>\n
Teie viimane poolaasta reisimise ja Eesti esindamise m\u00f5ttes on olnud teie ametiaja \u00fcks aktiivsemaid. Kaks korda Ameerika \u00dchendriikides, \u0160veitsis, visiit Suurbritanniasse, ametlik visiit Montenegrosse, tulemas on riigivisiit Kasahstani. Kas need visiidid on lihtsalt kuhjunud v\u00f5i te tahategi praegu panustada varasemast rohkem rahvusvaheliselt?<\/p>\n
Ei, ma ei arva, et n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga palju kuhjunud siin oleks. Paljuski, nagu ma \u00fctlesin, meie v\u00e4lispoliitika on ju v\u00e4lisministeeriumi, v\u00e4lisministri ja peaministri p\u00e4rusmaa eelk\u00f5ige ja mis on keskendunud paljuski sellistele akuutsetele teemadele. Selge, et see s\u00f5da Ukrainas puudutab meid k\u00f5iki. Aga paljuski on need teised k\u00fcsimused, mis on meil siin l\u00e4hedal. Ja mina olen v\u00f5tnud endale \u00fclesandeks m\u00f5elda selle peale, et kus siis Eesti riik on v\u00f5i mida me tahame siis, kui need kriisid on l\u00e4bi. Me ei saa m\u00f5elda niimoodi, et n\u00fc\u00fcd \u00fchel hetkel see on l\u00e4bi siin, et mis me n\u00fc\u00fcd tegema hakkame. J\u00e4relikult tuleb natuke ette vaadata, olla kohal seal ja otsida s\u00f5pru natukene kaugemalt ja olla teadlik ka sellest, mis on nende riikide probleemid.<\/p>\n
Me oleme k\u00f5ik v\u00e4ga palju seotud siin t\u00e4nases maailmas, et me peame tundma ka kaugemate maade probleeme. Siis hakkavad nemad ka aru saama meie asjadest. Sama on siin Euroopas: r\u00e4\u00e4kides Portugali v\u00f5i Hispaaniaga, neil on hoopis teistsugused probleemid. Nemad n\u00e4evad migratsiooniprobleemi olulisemana kui mingi konflikt siin v\u00f5i seal. Nii et ja eelk\u00f5ige, miks ma seda teen, on see, et avada meie \u00e4ridelegatsioonidele ja meie kultuuridelegatsioonidele uksi, et nad tulevikus oleksid kohal. Ja v\u00e4ga-v\u00e4ga paljud on kohal v\u00e4ga kaugetes maades, mis \u00fcllatab ka mind, et meil on selline v\u00f5imekus ikkagi olemas. Ja sellised k\u00e4igud ei too ju pealkirju. Need on igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6, mida \u00fcks riigipea peab tegema.<\/p>\n
Just nimelt. Tulemas on siis Kasahstani riigivisiit l\u00e4hin\u00e4dalatel. Ja riigivisiit on nendest rahvusvahelistest suhtlusvormidest k\u00f5ige k\u00f5rgem \u00fches punase vaiba, auavalduste, orkestriga. Ja kaasas on reeglina ka \u00e4ridelegatsioon, ajakirjanikud. Mis selle Kasahstani visiidi eesm\u00e4rk on?<\/p>\n
Kasahstan on n\u00fc\u00fcd k\u00fcll kaua planeeritud juba, l\u00f5puks ta saab teoks, nii nagu m\u00f5ned teised asjadki. Ettevalmistus v\u00f5tab v\u00e4ga palju aega. Siin ju hiljuti k\u00e4isid 10 riigi presidendid, mis on omaette s\u00fcndmus, mis pole Eesti riigis toimunud. Need vajavad ettevalmistamist. Ja Kasahstan on ju m\u00f5nes m\u00f5ttes, ta on selline. Ta on suur riik, rahvaarvult k\u00fcll mitte v\u00e4ga suur, aga ta paikneb Venemaa ja Hiina k\u00f5rval ja ta peab seal n\u00fc\u00fcd siis laveerima. Samas ta tahab olla ka l\u00e4\u00e4nelikum riik. Ja meie p\u00fc\u00fcame siis n\u00e4idata, millised on siis need nii-\u00f6elda l\u00e4\u00e4ne v\u00f5imalused, kui ta natuke rohkem siiapoole vaatab. Ja me teame ka, et l\u00e4bi Kasahstani liiguvad ka m\u00f5ned sanktsiooni all olevad kaubad, nii et eks sellest tuleb ka juttu teha, et seda v\u00e4hendada.<\/p>\n
Ehk just nimelt seesama, et Kasahstan aitab Venemaal Euroopa sanktsioonidest m\u00f6\u00f6da minna. Ja selle teema, ma saan aru, te v\u00f5tate jutuks?<\/p>\n
Jaa, kindlasti me ei saa sellest m\u00f6\u00f6da vaadata, sest mina olen ka kogu nende sanktsioonipakettide juures, mis n\u00fc\u00fcd t\u00e4na on juba varsti 20. Ma olen olnud seda meelt, minu arust oleks pidanud pakettidele panema nimed, mitte numbrid. Kui n\u00fc\u00fcd vaadata, et neid on juba 20 t\u00fckki ja seda ikka k\u00e4ib, siis hakkavad ka k\u00fcsimused tekkima.<\/p>\n
Aga kelle j\u00e4rgi nimed?<\/p>\n
Sisu j\u00e4rgi, ma arvan. Mida mina tahan alati \u00f6elda, on see, et me peaksime rohkem r\u00f5hku panema sellele m\u00f6\u00f6dahiilimiste peale. Ma igal pool olen p\u00fc\u00fcdnud seda ka r\u00f5hutada, aga m\u00f5nes m\u00f5ttes on j\u00e4\u00e4nud see ka kurtidele k\u00f5rvadele, sest me teame, et Euroopa riigid vaatavad kinganinasid, kui sellest juttu tuleb. Sest me teame, et v\u00e4ga paljud riigid on toimetanud j\u00e4tkuvalt Venemaal.<\/p>\n
Euroopa Liit tervikuna ostab ikkagi energiat Venemaalt ja see summa on isegi suurem kui Euroopa Liidu abi Ukrainale, mis on t\u00f5eliselt kahetsusv\u00e4\u00e4rne. Nii et sellega tuleb tegeleda. \u00dckski sanktsioon, arusaadavalt, sajaprotsendiliselt ei t\u00f6\u00f6ta. Aga kui me need paketid teeme, siis vaatame ka, kas nad t\u00f6\u00f6tavad v\u00f5i ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
Meil on maailmas praegu riigid, kes \u00fcritavad jutustada, et Venemaa-Ukraina vaheline s\u00f5da on nende riikide omavaheline asi. Teised \u00fctlevad, et Venemaa on agressor, Ukraina ohver. Nende riikide sekka kuulume ka meie. Kuidas te olete Kasahstani puhul aru saanud sellel skaalal, kus nemad on?<\/p>\n
Kui ma tagasi tulen, siis ma saan teile \u00f6elda. See visiit satub \u00fcldse huvitavale ajale, sest Kasahstani president tuleb vahetult enne Moskvast. See saab olema selles m\u00f5ttes ka huvitav jutuajamine, et k\u00fcsida, mis n\u00f5u siis Kasahstanile Moskvas anti.<\/p>\n
Kuidas teile paistab, kas sealne president on valmis oma suhtumist Moskvasse selles m\u00f5ttes muutma? Sest kui vaadata, alles m\u00f5ned aastad tagasi ta v\u00f5\u00f5rustas samamoodi orkestri, punase vaiba ja lastekooriga ju president Putinit.<\/p>\n
Nii ta on. Ja siin alles hiljuti nad said kokku. Riigid on v\u00e4ga erineva ajaloolise taustaga. Ja selleks, et hakata neid m\u00f5jutama, tuleb esiteks aru saada, miks nad niimoodi teevad. Ja eks see puudutab Euroopat ka, meil on siin ka Ungari ja m\u00f5ned teised. Siis on v\u00f5imalik nendega suhelda ja oma asja rohkem ajada. Ega niisama sinna Kasahstani ka ei l\u00e4he. Me ikkagi tahame, et midagi pikemas vaates juhtuks ka.<\/p>\n
Ma siin kasutasin kuidagi libastudes, et Venemaa president Putin. Kuidas \u00fcldse Putinit kutsutakse? Kas \u00f5ige oleks \u00f6elda Venemaa re\u017eiimi juht v\u00f5i kuidas te diplomaatias \u00fctlete?<\/p>\n
\u00dcks asi on, mida sa siis kuskil k\u00f6\u00f6ginurgas \u00fctled \u00fche v\u00f5i teise riigijuhi kohta, aga ametlikult on ta ikkagi t\u00e4na valitud Venemaa presidendiks ja nii tuleb teda kutsuda.<\/p>\n
Kui Venemaa t\u00e4iemahuline sissetung Ukrainasse algas, siis Eesti \u00fctles kohe alguses v\u00e4lja, et Venemaa peab maksma kinni k\u00f5ik s\u00f5jakahjud ja nende tegude toimepanijate koht on Haagis, kas inim\u00f5iguste kohtus v\u00f5i s\u00f5jatribunalis. Kas teie olete j\u00e4tkuvalt sellel meelel?<\/p>\n
Selge on see, et tuleb ju n\u00f5uda sisse. Aga k\u00fcsimus on alati selles, kui reaalne see on. Me n\u00f5uame ka presidendi ketti tagasi ja n\u00f5uame Tartu \u00dclikooli varasid, aga ei ole need kuskilt n\u00e4ha. Nii et ega me ei alusta siis j\u00e4lle n\u00fc\u00fcd uut s\u00f5da Venemaaga, et saada tagasi varad v\u00f5i saada kompensatsiooni. Aga j\u00e4tta niimoodi, et las j\u00e4\u00e4b ja k\u00fcll me siis ise vaatame, see ei ole ka m\u00f5istlik. Nii et tuleb pingutada ja survet avaldada. Ja see aitab ka m\u00f5ista, et kes siis tegelikult on agressor. Sest kui me ei n\u00f5ua midagi, siis j\u00e4\u00e4bki segane tunne, et j\u00e4relikult ei olegi tegemist agressoriga.<\/p>\n
Aga mis te arvate, kas see p\u00e4ev tuleb, et Putin ja k\u00f5ik need \u0161oigud ja gerassimovid ja k\u00f5ik teised on seal, kus me loodame?<\/p>\n
Ega ka mina ei j\u00e4\u00e4 siia maa peale, ma arvan, et k\u00f5ik \u00fchel hetkel lahkuvad. K\u00fcsimus on selles, et mismoodi ja kuhu.<\/p>\n
Teid t\u00f5en\u00e4oliselt Haagi ei viia ikka. Aga seda ma pidasin Putini puhul silmas.<\/p>\n
Eks n\u00e4eme. Ma v\u00f5in \u00fche n\u00e4ite tuua. Meil oli ju plaan minna ka sellisesse riiki nagu Mongoolia, mis on v\u00f5ib-olla meie jaoks t\u00e4iesti kauge tundmatu maa. Aga me j\u00e4tsime selle visiidi \u00e4ra, sellep\u00e4rast et vahetult enne l\u00e4ks sinna Putin, kes ju vastavalt rahvusvahelise kriminaalkohtu n\u00f5udele oleks pidanud seal vahistatama, mida ei tehtud. Nii et me n\u00e4eme, et teinekord soovid, tahted ja ka seadused ja reeglid ei pruugi p\u00e4riselus t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n
Aasta p\u00e4rast on k\u00f5ik selge. V\u00f5i tegelikult isegi v\u00e4hem kui aasta p\u00e4rast, umbes 10 kuu p\u00e4rast. Kas te v\u00f5tate vastu teise ametiaja v\u00f5i Eestile tuleb uus president? Mis te arvate, kuidas l\u00e4heb?<\/p>\n
Ega president pole ju valimata j\u00e4\u00e4nud. Ma arvan, et iga viie aasta tagant on j\u00e4lle s\u00fcndmus, kus siis astutakse ametisse. Mis juhtuma hakkab, raske on \u00f6elda. Ma v\u00f5in nii palju k\u00fcll \u00f6elda, et peab juhtuma v\u00e4ike ime, et mind keegi \u00e4ra veenab kandideerima.<\/p>\n
Ehk siis, kui siin praegu mingid erakonnad juba teevad selliseid ettepanekuid – mulle meenub n\u00e4iteks eelmisel neljap\u00e4eval “Opositsioonitunnis” Keskerakonna esindaja arvas, et te v\u00f5iksite j\u00e4tkata -, siis ma saan aru, teil on vastus juba neile valmis?<\/p>\n
Ma \u00fcldiselt olen oma saatust ise m\u00e4\u00e4ranud ja ise otsustanud, mis minust saab, kuigi minu saatuse \u00fcle on ju mitu korda riigikogus nii-\u00f6elda h\u00e4\u00e4letatud. Aga \u00fckski poliitik minu tulevikku ikkagi ei otsusta. Ma arvan, et selle otsuse ma teen ise ja olen seda kogu aeg ise teinud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078714hc95dt24.jpg\"\/)
President Alar Karis annab Vikerraadios intervjuu Mirko Ojakivile Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Aga kas te tahate samasugust kindlust nagu 2021. aastal, kui te soovisite enne seda jah-s\u00f5na andmist, et te olete valmis kandideerima, et te soovisite kindlust, et teid v\u00f5iks toetada v\u00e4hemalt 68 riigikogu liiget? Ja toona, p\u00e4rast selle kindluse saamist, te olite ju valmis kandideerima?<\/p>\n
Ei, toona oli see niimoodi. Minu k\u00fcsimus ja kindlus oli pigem selles, kui ma erakondadega r\u00e4\u00e4kisin, enne kui ma “jah” \u00fctlesin, oli see: kas on siiras soov president parlamendis \u00e4ra valida? See oli see vastus, mis ma tahtsin saada. Ega nemad ei saa garanteerida \u00fche v\u00f5i teise kandidaadi v\u00f5itu. Aga seda nad kindlasti saavad \u00f6elda, kas see soov on olemas ja kas on siiras. Toona nad vastasid “jah”.<\/p>\n
Muuseas, see on Eesti ajaloos minu meelest l\u00e4bimata peat\u00fckk, et esimeses voorus te kukkusite toona l\u00e4bi, teises voorus saite vajalikud h\u00e4\u00e4led. Kas te t\u00e4naseks teate, mis seal esimeses voorus ikkagi toimus? Miks need h\u00e4\u00e4led andmata j\u00e4eti? Oli see mingi strateegia v\u00f5i keegi testis midagi v\u00f5i on see tagamaa teile paljastatud?<\/p>\n
Mind on kogu selle Eesti Vabariigi aja kutsutud kandideerima. \u00dcldjuhul on mul alati olnud ka vastaskandidaadid. Miks seekord ei olnud, ma ei tea, sellep\u00e4rast et seal oli Riigikogu liikmeid k\u00fcll, kes oleks v\u00f5inud esitada kellegi vastaskandidaadiks. Ja mind ei ole kunagi esimeses voorus \u00e4ra valitud.<\/p>\n
See ongi protsess, kus kogutakse j\u00f5udu, m\u00f5eldakse, tahetakse veel uuesti kompida ja siis l\u00f5puks otsustatakse. Nii et minul on elus, ma ei tea, kas vedanud v\u00f5i mitte vedanud, aga ma ei ole seda kaotuskibedust valimistel tundnud. Ehk ma tulen tagasi selle juurde, et kui kuhugi minna kandideerima, siis peab olema endal selgus, mis on \u0161ansid ja kas sa tahad sel hetkel. Ja nii sa oma saatust ju m\u00e4\u00e4radki.<\/p>\n
T\u00e4na teil ei ole kindlad ei \u0161ansid ega ka see, kas te tahate?<\/p>\n
\u0160ansid \u0161ansideks, see ei omagi mingit t\u00e4htsust. K\u00fcsimus on ikka selles, nagu ma \u00fctlesin, et peab s\u00fcndima ju mingi ime, et ma oleksin n\u00f5us oma jah-s\u00f5na andma. Aga imesid, nagu me teame, ikka juhtub elus. Ega ma eelmine kord ju ka 6. augustil ei olnud mul aimugi, et ma v\u00f5iksin presidendiks hakata. Aga 31. august mind valiti \u00e4ra.<\/p>\n
L\u00f5petuseks ma ikka k\u00fcsin alati saate l\u00f5pus midagi lihtsamat ka. Hoidistest me r\u00e4\u00e4kisime presidendi roosiaias ja ma sain aru, et suvi l\u00e4ks selles m\u00f5ttes luhta, et hoidiseid ei j\u00f5udnud teha. Kas n\u00fc\u00fcd t\u00f5esti siis Salvesti marineeritud k\u00f5rvitsad ja kurk on teie laual?<\/p>\n
Suvi l\u00e4ks luhta hoopis teises v\u00f5tmes. Ma sain igasugused toredad kartulisordid, panime naabriga maha. Mina ei pannud, abikaasa pani. Aga siis, kui \u00fclesv\u00f5tmiseks l\u00e4ks, siis neid kartuleid oli v\u00e4hem ja kartulid isegi pisemad kui maha pannes. Nii et suvi ei olnud k\u00f5ige parem selles v\u00f5tmes.<\/p>\n
Ait\u00e4h, Vabariigi President Alar Karis, j\u00f5udu-jaksu teile ja loodame, et ka tervis on parem varsti.<\/p>\n
Suur ait\u00e4h ja t\u00e4nan kutsumast. Tervist tuleb hoida.<\/p>\n
Head kuulajad, selline sai t\u00e4nane intervjuu, oleme siis tagasi kevadel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Te olete sel n\u00e4dalal t\u00f6\u00f6tamas oma pikaaegses kodulinnas Tartus, me oleme ka t\u00e4na tegelikult eetris rahvusringh\u00e4\u00e4lingu Tartu stuudiost.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36543,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[1687,18619,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,18615,18614,18618,18616,18617,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-36542","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-alar-karis","9":"tag-alar-karis-ja-sirje-karis","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-presidendi-ametiaeg","26":"tag-presidendi-intervjuu","27":"tag-presidendi-roll","28":"tag-presidendi-roosiaed","29":"tag-presidendi-valimine","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised","35":"tag-world","36":"tag-world-news","37":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115503535475003349","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36542","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36542"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36542\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36543"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36542"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36542"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36542"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}