Tallinna \u00dclikooli \u00fchiskonnateaduste instituudi (\u00dcTI) v\u00f5rdleva poliitika professor Raivo Vetik r\u00f5hutab, et l\u00f5imumist ei saa k\u00e4sitleda l\u00fchiajalise projektina, vaid pikaajalise \u00fchiskondliku protsessina. \u201eL\u00f5imumine pole mingi utoopiline l\u00f5ppeesm\u00e4rk, kus k\u00f5ik \u00fchel heal hetkel \u00f5nnelikuks saavad,\u201c selgitab Vetik. \u201eSee on erinevate huvide arvestamise kunst, mis n\u00f5uab kahepoolset kohanemist.\u201c Tema hinnangul on Eesti \u00fchiskonna l\u00f5imumine viimastel aastatel olnud vastandlike j\u00f5udude tuules, mis eeldab pikema perspektiivi n\u00e4gemist.<\/p>\n
\u201eParadoksaalselt on geopoliitiline turbulents toonud eestlasi ja eestivenelasi \u00fcksteisele l\u00e4hemale p\u00f5him\u00f5ttelistes v\u00e4lispoliitilistes k\u00fcsimustes, kuid samal ajal on tekkinud uusi sisemisi pinge-punkte, mis vajavad t\u00f5sist t\u00e4helepanu,\u201c kirjeldab Vetik keerukat d\u00fcnaamikat.<\/p>\n
Ta toob esile, et p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust on riigikantselei tellitud arvamusuuringud n\u00e4idanud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid muutusi Eesti venekeelse elanikkonna hoiakutes. Kui s\u00f5ja esimestel kuudel pooldas Eesti kuulumist NATOsse umbes veerand venekeelsetest vastajatest, siis n\u00fc\u00fcdseks on seda meelt juba pea pooled.<\/p>\n
\u201eSee on v\u00e4ga oluline nihe,\u201c nendib Vetik. \u201eSee n\u00e4itab, et Eesti venekeelne elanikkond liigub j\u00e4rjest enam eemale Kremli ametlikest narratiividest. Samal ajal n\u00e4itavad uuringute andmed, et nende kuuluvustunne Eesti \u00fchiskonda on viimase aasta jooksul langenud. See t\u00e4hendab, et v\u00e4lispoliitiliste p\u00f5hihoiakute l\u00e4henemine ei pruugi automaatselt kaasa tuua paremat \u00fchiskonna l\u00f5imumist nendes aspektides, mis on seotud meie sisemiste suhetega.\u201c<\/p>\n
L\u00f5imumine on riigi julgeoleku k\u00fcsimus<\/p>\n
Vetik toob v\u00e4lja, et \u00fchiskonna l\u00f5imumine ei toimu vaakumis. \u201eSeda m\u00f5jutab kui turvaliselt inimesed end tunnevad ning milline on nende usaldus riigi ja kaasmaalaste vastu.\u201c Ukraina s\u00f5da on tema s\u00f5nul loonud uue konteksti rahvussuhete m\u00f5testamiseks, sest n\u00e4itab l\u00f5imumise otsest seotust riigi v\u00e4lise julgeoleku teemadega.<\/p>\n
Seni on rahvussuhete \u00fcle arutades vastandatud poliitiline ja etnorahvuslus \u2013 esimest peetakse tavaliselt positiivseks, seevastu kui etnorahvuslus seostub negatiivsega. Vetiku hinnangul on see jaotus mitte ainult liiga lihtsakoeline, vaid ka \u00fclepolitiseeritud. Selle asemel pakub ta mudeli, mis eristab kolme rahvusluse t\u00fc\u00fcpi: etnorahvuslust ja poliitilist rahvuslust kui skaala \u00e4\u00e4rmuspunkte ning neid tasakaalustavat riigirahva rahvuslust. <\/p>\n
\u201eRiigirahva rahvuslust v\u00f5ib vaadata kuldse keskteena, mis v\u00f5tab aluseks m\u00f5lema \u00e4\u00e4rmuse m\u00f5\u00f5dukamad elemendid,\u201c selgitab Vetik. \u201eTeisi t\u00fc\u00fcpe ei tohiks neid ekslikuks tembeldades k\u00f5rvale heita, sest neis on oma t\u00f5etera ja ka poliitiline roll, mis on seotud \u00fchiskonna erinevate gruppide ootustega. Eelk\u00f5ige tuleb moderniseerumise teoreetikute k\u00fc\u00fcsist p\u00e4\u00e4sta etniline rahvuslus, mille taandamine ajutiseks ja ebaviisakaks k\u00fclaliseks, kes v\u00f5iks hakata juba astuma, on absurdne.\u201c <\/p>\n
Ta lisab, et uus mudel eristab ka uurija ja toimija tasandid. See eristus on oluline, sest \u00fchiskonna l\u00f5imumise m\u00f5testamisel l\u00e4htub toimija (n\u00e4iteks poliitik v\u00f5i kogukonna esindaja) reeglina oma huvidest, kuid teadlane peab hoidma erapooletut positsiooni. \u201eKui toimija vaatenurk kandub \u00fcle uurijale, ei ole see enam akadeemiline, vaid poliitiline k\u00e4sitlus ning vajadus teadlaste j\u00e4rgi kaob,\u201c m\u00e4rgib Vetik.<\/p>\n
V\u00e4ikeriigi v\u00e4ljakutsed segastel aegadel<\/p>\n
Sel teemal k\u00f5neleb Vetik ka Tallinna \u00dclikooli \u00dcTI 10. aastap\u00e4eva konverentsil \u201eV\u00e4ikeriigi v\u00e4ljakutsed segastel aegadel\u201c. Juubelikonverents toob kokku teadlased, kes p\u00fc\u00fcavad m\u00f5ista, kuidas \u00fchiskond v\u00e4liste survete all muutub ja kuidas kasutada neid teadmisi Eesti tuleviku kujundamisel. \u201eNeed on huvitavad ja olulised ajad,\u201c \u00fctleb Vetik. \u201eMeil on v\u00f5imalus pelgalt j\u00e4lgimise asemel ka s\u00fcgavuti anal\u00fc\u00fcsida, mis tegelikult on see, mis hoiab \u00fchiskonda koos.\u201c<\/p>\n
Ta meenutab, et \u00dcTI loodi k\u00fcmme aastat tagasi eesm\u00e4rgiga tuua kokku erinevad teadussuunad ja luua nende vahele s\u00fcnergia. Viimastel aastatel \u00fcmber kujundatud instituudi tippkeskus on seda koost\u00f6\u00f6d Vetiku hinnangul oluliselt v\u00f5imendanud.<\/p>\n
\u201eEesti kui v\u00e4ikeriigi kontekstis on meie \u00fchiskond justkui laboratoorium,\u201c s\u00f5nab Vetik. \u201eMeil on v\u00f5imalik uurida sotsiaalseid ja poliitilisi protsesse, mis suurtes \u00fchiskondades kaovad \u00e4ra mastaabi m\u00fcrasse ja anon\u00fc\u00fcmsusesse. Sellest saavad \u00f5ppida nii teadlased ise kui ka poliitikakujundajad.\u201c<\/p>\n