{"id":36863,"date":"2025-11-07T06:01:12","date_gmt":"2025-11-07T06:01:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/36863\/"},"modified":"2025-11-07T06:01:12","modified_gmt":"2025-11-07T06:01:12","slug":"kas-neandertallased-unistavad-elektrilammastest-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/36863\/","title":{"rendered":"Kas neandertallased unistavad elektrilammastest? – Sirp"},"content":{"rendered":"

N\u00e4itus \u201eNeandertallase ilukabinet\u201c Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 22. II 2026. Kuraator Lilian Hiob-K\u00fcttis.<\/p>\n

On halb maitse alustada artiklit kohe vabandamisega, aga mis sa, patune hing, ikka teha saad. Olen varasemalt viies artiklis arutlenud etendus- ja visuaalkunstis populaarse esteetika \u00fcle, mida ennek\u00f5ike seostatakse posthumanistliku elutunnetusega. See nii-\u00f6elda v\u00e4ikeste s\u00f5pruskondade siseasi on paisunud nii suureks, et lausa turvalises peavoolus triivivad, hiigelsummadega oma reklaami\u00adn\u00e4gu kujundavad br\u00e4ndid on hakanud asja omaks v\u00f5tma ja enam pole v\u00f5imalik ignorantselt posthumanistliku esteetika kohalolu ignoreerida. Alustasin nende tekstidega puhtalt soovist enda jaoks see k\u00f5ik selgemaks m\u00f5elda ja iga kord leian t\u00f5utunnuseid anal\u00fc\u00fcsides m\u00f5ne uue k\u00fclje, mille alt veel l\u00e4henenud pole ja mis omakorda paljastab posthumanistliku esteetika juures aspekte, mis etteantud t\u00e4hem\u00e4rkide hulga sisse \u00e4ra ei mahu. Mis siis ikka, ootan kuni tuttav esteetika end taas kusagil terviklikumalt ja riski\u00adaltimalt ilmutab ning kasutan v\u00f5imalust pooleli j\u00e4\u00e4nud m\u00f5tteid lahti harutada.<\/p>\n

Darja Popolitova ja Madlen Hirten\u00adtreu \u201eNeandertallase ilukabinet\u201c on v\u00e4lja pandud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis. Uksest sisse astudes n\u00e4eb h\u00fcpoteetiline patsient kohe enda ees vana r\u00e4\u00e4mas sopast hamba\u00adarstitooli. Selle kohal piniseb industriaalne valgusti, mille surisev vool loob umbes samasuguse n\u00e4rvilise helitausta, nagu v\u00f5is kuulda hiljutisel Jass Kaselaane n\u00e4itusel. Kahel pool tooli h\u00f5be-ligastel operatsioonilaudadel asuvad k\u00f5ikv\u00f5imalikud h\u00fcpoteetilised kosmeetikat\u00f6\u00f6riistad. Otseseinad s\u00e4ravvalged, k\u00fcljeseinad kaetud ufoliku fooliumkilega. Esimesena hakkab kohe kummitama seos Coralie Fargeat\u2019 eelmise aasta poleemilise body horror filmiga \u201eProtseduur\u201c ja kuigi selle konnotatsioonid on ilmselged, oleks v\u00e4\u00e4r hakata siinset paarisn\u00e4itust kellegi teise loomingu kaudu m\u00f5testama.<\/p>\n

Olen varasemalt kasutanud post\u00adhumanistliku esteetika teet\u00e4histena n\u00e4iteks \u201en\u00fc\u00fcdisbarokki\u201c kui vastuhakku Adolf Loosi fa\u0161istlikule m\u00e4rjale unen\u00e4ole ornamenditust modernismist, mis on r\u00f6\u00f6vinud pindadelt t\u00e4henduslikud faktuurid.1 Tekstuursuselt arendasin arutelu m\u00e4rks\u00f5nale \u201em\u00fcra\u201c ja uue p\u00f5lvkonna otsusele m\u00fcra puhastamise ja stiliseerimise asemel seda \u00f5ilistada.2 Samuti olen vaadelnud uue esteetika seoseid internetij\u00e4rgsuse, h\u00fcpersotsiaalsuse, interdistsiplinaarsuse, seksuaalsuse, nostalgia-horror\u2019i ja uusspirituaalsusega.3 Rohkem etenduskunstides toimuvale viidates k\u00e4sitlesin verstapostidena ka \u201edramaturgilist allumatust\u201c4 ja \u201e\u00fcleolekut terminoloogilisest m\u00e4\u00e4ratusest\u201c.5<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\u00dchelt poolt v\u00f5ib \u201eIlukabinetis\u201c n\u00e4ha viiteid iidsetele neandertallaste rituaalidele, samal ajal aga \u00fcmbritsevad n\u00e4itusek\u00fclastajat h\u00f5bedaselt l\u00e4ikivad kuuek\u00fcmnendate filmiklassikast tuttavad kosmoselaeva seinad. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Roman-Sten T\u00f5nissoo<\/p>\n

Pooleks l\u00f6\u00f6dud m\u00e4gi<\/p>\n

Mul on veidi kahju, et etendaja haigestumise t\u00f5ttu l\u00fckkus edasi Lea Blau lavastuse \u201eKikimora\u201c esietendus, mille kunstnikuna Hirtentreu figureerib, sest \u00fcheaegse v\u00e4ljatulemisega oleksid n\u00e4itus ja lavastus andnud v\u00e4ga hea vundamendi vaadelda j\u00e4rgmise verstapostina visuaal- ja etenduskunsti vahelist l\u00f5het, mis eemalseisjale tundub sama kummastav kui n\u00e4iteks r\u00f6\u00f6vlit\u00fctar Ronja lugu.<\/p>\n

R\u00f6\u00f6vlipealik Mattise lossi l\u00f6\u00f6b t\u00fctre s\u00fcnni\u00f6\u00f6l v\u00e4lk pooleks. Sedasi nad seal elavad, Mattise visuaalkunstid \u00fches, Borka etenduskunstid teises lossi\u00adpooles. Aga nagu saatus ikka, ei j\u00e4\u00e4 vingerpussid olemata, sest Ronjaga samal ajal s\u00fcnnib Mattise surmavaenlasele Borkale poeg Birk. S\u00fc\u00fctute sinisilmadena ekslevad seiklushimulised lapsed k\u00e4sik\u00e4es m\u00f6\u00f6da metsavaldusi, pistavad rinda v\u00e4gagi posthumanistlike hallvanakeste ja harp\u00fciadega, kiinduvad teineteisesse ja naeruv\u00e4\u00e4ristavad vanade vaenlaste riidu. Ja sedasi nad n\u00fc\u00fcd tatsavadki iroonilis-maagilistel maastikel, veidike naivistlikud, aga hurmavalt armastusv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n

Mind paelub just see s\u00fcnkroonsus, kus kunstniku t\u00f6\u00f6 pole pelgalt tausta loomine nagu klassikalises teatris, vaid dramaturgia s\u00fcnnib objektidega samaaegselt. Hirtentreu panuse asemel \u201eKikimora\u201c lavastusse, mida n\u00e4itena pole veel v\u00f5imalik kasutada, saaksin selle l\u00e4bip\u00f5imunud koost\u00f6\u00f6 eeskujuna viimase aja elamustest esile t\u00f5sta Pire Sova kunstnikut\u00f6\u00f6d Netti N\u00fcganeni lavastusele \u201eAsh, horizon, riding a house\u201c (\u201eTuhk, silmapiir, ratsutades maja\u201c). Laval polnud vaid kolm inimest, kellest N\u00fcganen k\u00f5ige intensiivsemalt kehaliselt kohal oli, samal ajal kui Sova j\u00e4\u00e4ga jahmerdas ja Michaela Kisling reaalajas helimaastikke kokku miksis, vaid t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikud rollid sooritasid ka k\u00fcmned j\u00e4\u00e4st objektid, millest k\u00f5iki oleks v\u00f5inud lavastuse kavalehel etendajatena \u00fcles lugeda. Kohati tilkuv j\u00e4\u00e4 lausa r\u00f6\u00f6vis vaataja t\u00e4helepanu endale, j\u00e4ttes inimesed taustale r\u00e4hmlema. Sedasorti koost\u00f6\u00f6d kahe kunstiv\u00e4lja vahel, kus \u00fcks pole teise side-kick, taustanikkuja, toetajaliige, vaid t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik lavapartner, ma tegelikult k\u00f5ige rohkem v\u00e4\u00e4rtustangi.<\/p>\n

Mitte et varem poleks sadu kordi kunstnike ja lavastajate horisontaalsus \u00f5nnestunult v\u00e4lja kukkunud, aga posthumanistliku stiili esindajad teevad seda k\u00f5ige \u00f5nnestunumalt, j\u00e4rjepidevamalt ja hierarhiavabamalt.<\/p>\n

Teatraalsed spekulatsioonid<\/p>\n

See pole muidugi \u00fchesuunaline pealevool, vaid ringlus, sest ka teatraalsed kvaliteedid liiguvad disaini ja visuaalkunsti. Lugesin hiljuti Taavi Talve m\u00f5tteid Tanja Muravskaja n\u00e4ituse kohta, kus ta \u00fctleb: \u201eT\u00e4nasel p\u00e4eval, mil peaaegu k\u00f5ik on installatiivne v\u00f5i lavastuslik, sageli tajusid \u00fclestimuleeriv ja tihtipeale s\u00f5ltuv arhitektuursest kontekstist, m\u00f5jub selline minimalistlik lahendus v\u00e4rskendavalt.\u201c6 Erand kinnitab reeglit. Just disainitaustaga kunstnikud on sageli keeranud n\u00e4itusekujunduse vol\u00fc\u00fcmi nii p\u00f5hja, et vaataja satub valge galeriiruumi asemel t\u00e4ielikult l\u00e4bit\u00f6\u00f6tatud lavale. See on iseenesest loogiline, sest kui kunst on saanud lubada endale aastak\u00fcmneid enese\u00adk\u00fcllases vaakumis h\u00f5ljumist, siis iga loodav disainobjekt maandub alati mingisse totaalsesse keskkonda: k\u00f5rvar\u00f5ngad peavad sobima \u00f5htukleidiga, s\u00f6\u00f6gilaud peab istuma interj\u00f6\u00f6ri. Peldikupotti \u00f5ilistavad haisud, puhastusvahendid, \u00f5huv\u00e4rskendajad ja inimese k\u00f5ige haavatavam kohalolu. Disainobjekt ei saa lubada endale valget seina v\u00f5i valget postamenti, mille ees inimesed selle \u00fcle m\u00f5tlevad, kuni enam ei viitsi ja j\u00e4rgmise objekti ette m\u00f5tlema l\u00e4hevad. Disain saab selleks, mis ta on, vaid \u00fchenduses oma kasutaja ja keskkonnaga.<\/p>\n

Popolitova ja Hirtentreu m\u00e4ngivad spekulatiivse disainiga, mille eesm\u00e4rk polegi k\u00fcsimustele vastata, s.t disainida vastuseid, vaid disainida seda, mismoodi ja milliseid k\u00fcsimusi \u00fcldse v\u00f5iks esitada. Spekulatiivne disain on m\u00f5tteprovokaator, katal\u00fcsaator, pilgusuunaja, elegantne manipulaator. Selline disain n\u00f5uab endale totaalseid installatsioone, kaetud seinu, dramaatilist valgust, helikujundust, esemelist k\u00fcllust ja detailideni terviku l\u00e4bit\u00f6\u00f6tatust, sest sellises olukorras muutuvad valjemaks ka k\u00f5ik juhuslikud juuresviibijad nagu ventilatsioonitorud, p\u00f5randakattematerjal, nurgaliistud, laesiinid jne.<\/p>\n

On ju siililegi selge, et \u201eNeandertallase ilukabinet\u201c ei r\u00e4\u00e4gi s\u00f5nagi neandertallastest, vaid proovib meie varajasi liiginaabreid kujundina kasutades ilu- ja kosmeetikat\u00f6\u00f6stust kritiseerida, selle t\u00e4hendusv\u00e4lja nihestada. Vaatame kedagi teist, aga vaatame selle kaudu hoopiski iseennast \u2013 kunstis laialt levinud v\u00f5te. End puuderdava neandertallase k\u00e4sipeeglist vahib vastu meie endi \u00e4ramukitud, t\u00e4iss\u00fcstitud huulte ja k\u00f5rvade taha venitatud nahaga l\u00f5ust. Kunstnikuduo taiesed meenutavad tavap\u00e4rase kosmeetikakabineti inventari asemel keskaegse piinakambri timuka riistasid. R\u00f5lge soov teistele apetiitne paista paneb ka homo sapiens\u2019i noa alla minema ning vahendeid valimata end tuunima. \u00dchiskond maalib sellest vabaduse ise otsustada, mida oma kehaga teha, kuid spekulatiivse disaineri eesm\u00e4rk on k\u00fcsida, kelle taktikepi j\u00e4rgi seda tehakse.<\/p>\n

Tulnuka munad lohe pesas<\/p>\n

\u00dcks asi, millega sageli posthumanistlik esteetika silma paistab, on kontrast v\u00e4ga vana ja retroh\u00f5ngulise l\u00e4himineviku vahel. \u00dchelt poolt v\u00f5ib n\u00e4ha \u201eIlukabinetis\u201c viiteid iidsetele neandertallaste rituaalidele, samal ajal aga \u00fcmbritsevad n\u00e4itusek\u00fclastajat h\u00f5bedaselt l\u00e4ikivad kuuek\u00fcmnendate filmiklassikast tuttavad kosmoselaeva seinad. Modernsus v\u00e4\u00e4nas inimese elukeskkonna ikka v\u00e4ga kuivaks, proovis \u00fcle pahteldada t\u00e4henduslikke mustreid ja muuta elukeskkonda \u00fcheks suureks continental breakfast\u2019iks. Noored janunevad p\u00e4rimuse j\u00e4rele, seda n\u00e4en juba vaadates kunstiakadeemiat l\u00f5petavate tudengite meistrit\u00f6id ja kuulates sisseastujate huvisid.<\/p>\n

Kui igal pool saab maksta euroga, igal pool suhelda inglise keeles, jagada k\u00f5igiga oma koloniseerija taaka, tahaks nagu midagi enda oma: omaenda ilu, omaenda valu, midagi, mis muudaks sind veidikenegi eriliseks \u2026 Vaatad kadedusega, kuidas kolmandat p\u00f5lve Inglismaal kasvanud Nigeeria v\u00f5i Jaapani juurtega disainer saab kollektsioone luues tagasi p\u00f6\u00f6rduda esiemade mustrite juurde ja \u00f5ilistada oma erip\u00e4ra, pigistad \u00e4ngiga Coca-Cola purki \u00fches k\u00e4es ja teises hoiad McDonald\u2019si burksi, tunnetad, kas suudad haista s\u00fcgaval maamulla all tuikavat viikingite verd, otsid \u00fcles vanavanavanavanaisa vaimse mulgi kuue ja talletad oma p\u00f5liseestluse j\u00e4rgmisesse disainiseeriasse \u2026 See on igati m\u00f5istetav soov v\u00f5tta tagasi kadumal\u00e4inud tekstuursus, et mitte uppuda \u00f5unaarvutilikku siledusse.<\/p>\n

Maailm ristumisteede tuiksoontel, nagu rahvusvahelised \u00fclikoolid v\u00f5i festivalid seda on, tundub v\u00e4ga multikultuurne, kuid l\u00f5puks peab ikkagi nentima k\u00f5ige sulandumist monokultuurseks soustiks. Kellele ikka on vaja Berliinis veel \u00fchte techno-DJd? \u201eTeate, ma olen Eestist, kaugelt p\u00f5hjast, pikad pimedad talved, pool aastat p\u00f5him\u00f5tteliselt kottigi ei n\u00e4e, mu vanavanaema elas metsa sees talus, vett vedis kooguga kaevust, \u00f5ue peal putkas k\u00e4is h\u00e4dal, \u00fcmberringi tuhat karu, hundid, hommikul jalutasid kitsed maja ees, ise k\u00fcpsetas leiba, suures leivaahjus, puudega k\u00fcttis noh, exotic as hell, ma olen tema lapselapselaps, mul on isegi tema riideid veel alles, nendega k\u00e4isin laulupeol, me oleme laulurahvas, \u00fcrgiidne regilaul, ma v\u00f5in Spotify lingi saata, \u00fclik\u00f5va kraam!\u201c<\/p>\n

Lisaks kohalikule p\u00e4rimusele on v\u00e4lja kaevatud kogu imeliste, haruldaste, legendaarsete, maagiliste ja m\u00fcstiliste olendite arsenal. Posthumanistliku esteetika keedupotti v\u00f5ivad sattuda ka haldjad, h\u00e4rjap\u00f5lvlased, lohed, draakonid, basiliskid, ninjad, kim\u00e4\u00e4rid, kauboid, v\u00f5lurid, mardused, kujumuutjad, n\u00e4kid jne. K\u00f5igele iidsele ja m\u00fcstilisele on tekkinud v\u00e4ga seksikas oreool. On tekkinud \u00f5hk\u00f5rn lootus, et j\u00e4rsku hakkavad p\u00e4rismaised mardi- ja kadrisandid invasiivsele halloween\u2019ile vastusurvet avaldama.<\/p>\n

M\u00fctopoeesiale oponeerivad k\u00f5rgtehnoloogiliste grillidega galaktikate vahet ringi s\u00f5itvad ebam\u00e4\u00e4rase kujuga \u00fchesilmalised limased tulnukad. Mul on kohati tunne, et kultuuriliste katkestuste kaudu olemegi ise muutunud nendeks retrotulnukateks, kes tulevad oma ammukaotatud maad uudistama. Loomulikust elust v\u00f5\u00f5rdunud kummaliste, lodevate ja k\u00f5hetute olevustena maandume oma \u00f5unalogo kandva kosmoselaevaga siiasamma ja asume sooritama katseid leidmaks \u00fcrgset v\u00e4ge. Asetame muhu triibuga seeliku lahkamislauale ja proovime seal \u00fcles leida kiudude vahele sisseh\u00f5\u00f5rdunud identiteeti.<\/p>\n

Hillitsetud k\u00f5di- ja k\u00f5dutunne<\/p>\n

Ma seisan kliiniliste ufoseinte vahel mudase arstitooli ees ning vaatan Popolitova ja Hirtentreu vastuolulisi objekte. Neid esemeid kannabki kliinilise ja r\u00e4pase esteetiline vastandus. Sageli on kokku pandud siledad kroomitud pinnad ja l\u00e4ikivad roostevabad detailid r\u00f5hutatult looduslike ja maavillaste materjalidega. Teos \u201eKehak\u00e4ivitaja III\u201c materjalid: t\u00fckk iidset Balti lubjakiviplatood, savimass, kroom, kunstk\u00fc\u00fcs. Teose \u201eP\u00fcksteripats\u201c materjalid: L\u00e4\u00e4ne\u00admere vetes lihvitud auguga kivi, karabiin, lasergraveering, laborikristallid, primitiivne s\u00e4ra. Teoste \u201eKehaaktivaatorid I\u2013VI\u201c materjalid: fossiil, teraskett, teraslips, lasergraveering, kirurgiline t\u00f6\u00f6riist. Kui n\u00e4ituse n-\u00f6 \u00fcrgne osa seostub mul tungi ja kehalise seksuaalsusega, siis kliiniliselt puhtad roostevabad teraspinnad ja kroomi meditsiinitarvikulik l\u00e4ige tekitavad vastukaaluks hillitsetud k\u00f5ditunde.<\/p>\n

See pole n\u00e4rvik\u00f5di nagu filmis \u201eProtseduur\u201c, vaid digitaalse sileduse kripeldav k\u00f5di seostub pigem ASMR-praktikaga, mille k\u00e4igus kuulatakse heade k\u00f5rva\u00adklappidega esineja mikrofoni sosistatud v\u00f5i materjale puudutades tekkinud heli. Esineja lirtsutab suus ila, hingab s\u00fcgavalt, puhudes vastu mikrofoni krabisevat hinge\u00f5hku, silitab lateksit, kr\u00f5bistab tsellofaani \u2026 See tekitab kuklas, selgroos, alak\u00f5hus ja suguelundites pinevat pakitsust. ASMR-helide tegija tungib t\u00e4iesti f\u00fc\u00fcsiliselt tajutaval viisil kuulaja sisek\u00f5rva ja tekitab temas erutavalt \u00f5\u00f5vastava l\u00e4hedustunde. Umbes samamoodi tungib sinu abitule kehale ligi oma l\u00e4ikivsiledate instrumentidega hambaarst v\u00f5i kirurg.<\/p>\n

R\u00e4pakollide m\u00e4ngulust<\/p>\n

Ma oleksin v\u00e4ga tahtnud Popolitova ja Hirtentreu n\u00e4ituse puhul r\u00e4\u00e4kida ka m\u00e4\u00e4rdumisest, mis sageli k\u00e4ib koos kliinilise puhtusega, aga paistab, et t\u00e4hem\u00e4rgineedus on taas lehek\u00fclje altservast mind piiluma hakanud. Sisseviskeks: kui l\u00e4htuda antropoloog Mary Douglasest, saab mustuseks pidada valesse kohta sattunud mateeriat. Pori k\u00fclavaheteel pole veel mustus, k\u00fcll aga muutub selleks, kui on sattunud saabastele. Saapad esikus pole mustus, k\u00fcll aga muutuvad nad selleks asetatuna s\u00f6\u00f6gilauale.7<\/p>\n

\u201eIlukabineti\u201c puhul viitab mudaga kokku h\u00f5\u00f5rutud hambaarstitool r\u00e4pase inimahvi kohalolule, kuid mulle tundub, et posthumanistliku esteetika kohaselt pole mustus sellel n\u00e4itusel stigmatiseeritud nii nagu tavalises elukeskkonnas. Roomava, j\u00e4tkeid ajava, limase ja \u00fclev\u00f5imendatult kehalise maneeriga v\u00f5ideldakse inimkeskse organiseeritusega. Midagi \u00fcrgset ja vaba on \u00f5ilistanud oma kohaloluga identiteeditut t\u00f6\u00f6stusdisaini. \u00d5ilis metslane oli siin, keegi, kellel on veel s\u00e4ilinud kontakt mudase metsiku loodusega. Muidugi on fantaasiad \u00f5ilsast metslasest filosoofilisel tasandil t\u00fchjaks jooksnud, kuid liigses steriilsuses virelevad kunstid vajavad immuunsuse tekkeks kokkupuudet r\u00e4paga. On kujunenud soov abjektsuse j\u00e4rele, mis m\u00e4\u00e4riks kultuurilist puhtust.<\/p>\n

Kunagi aitasin kaasa \u00fchele laste\u00adlavastusele, mille l\u00f5pukulminatsioonina said k\u00f5ik lapsed joosta suurde lehehunnikusse m\u00fcrama. \u00dcks ilusti \u00fcles l\u00f6\u00f6dud laps j\u00e4i vanaemaga toolile istuma. Etendaja l\u00e4ks igaks juhuks selgitama, et n\u00fc\u00fcd v\u00f5ivad k\u00f5ik lapsed lavale hullama minna. Vanaema \u00fctles v\u00e4\u00e4rikal h\u00e4\u00e4lel etendajale: \u201eMeie Anastasia (nimi muudetud) ei hulla.\u201c Birk ja Ronja ongi n\u00fc\u00fcd leidnud nii black box\u2019is kui ka valges kuubis \u00fcles selle interdistsiplinaarse mudaaugu, kuhu m\u00e4ngulustiga viskuda. Ettedisainitud m\u00e4ngud kiigeplatsil pole enam piisavalt huvitavad, m\u00e4rksa suurem vabadus peitub kunstilaade ja -stiile omavahel segavas porim\u00fclkas. Muda\u00adaugus m\u00fcramine tugevdab immuunsust, mida liigsest stiilipuhtusest ei pruugi leida.<\/p>\n

1 Urmas L\u00fc\u00fcs, N\u00fc\u00fcdisbarokk. \u2013 Vikerkaar 2023, nr 6.<\/p>\n

2 Urmas L\u00fc\u00fcs, Posthumanistlik am\u00f6\u00f6b mullases peoruumis ehk Disaini sakraal-profaanne h\u00fcperpopipidu. \u2013 Sirp 14. II 2025.<\/p>\n

3 Urmas L\u00fc\u00fcs, Armastusega Amsterdamist. \u2013 Sirp 17. XII 2021.<\/p>\n

4 Urmas L\u00fc\u00fcs, \u2026 r\u00e4ppiv pulss ja toores liha \u2026 \u2013 Sirp 10. VI 2022.<\/p>\n

5 Urmas L\u00fc\u00fcs, \u00d5\u00f5vaoru lood. \u2013 Teater. Muusika. Kino juuli-august 2022.<\/p>\n

6 Taavi Talve, Millest on tehtud kustunud valgus? \u2013 Sirp 26. IX 2025.<\/p>\n

7 Mary Douglas, Puhtus ja oht: M\u00f5istete \u201er\u00fcve\u201c ja \u201etabu\u201c anal\u00fc\u00fcs. Tlk Triinu Pakk. TL\u00dc Kirjastus, Tallinn 2015.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00e4itus \u201eNeandertallase ilukabinet\u201c Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 22. II 2026. Kuraator Lilian Hiob-K\u00fcttis. On halb maitse alustada…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36864,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-36863","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115506897459610304","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36863","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36863"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36863\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36864"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36863"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36863"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36863"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}