![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2025\/11\/Sirp-41_0017__art_r1.jpeg\")
<\/a><\/p>\n\u201eKontrastide\u201c esimene osa, Georgia Toni Hyrk\u00e4se neoromantiline \u201eViiulikontsert\u201c, on voolav ja s\u00fcmmeetriline.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
R\u00fcnno Lahesoo<\/p>\n
Trupp liigub geomeetrilise t\u00e4psusega, moodustades kauneid s\u00fcmmeetrilisi jooniseid, mille keskel t\u00f5usevad v\u00e4iksemad r\u00fchmad esile justkui muusikalised aktsendid. Meeste etteasted on j\u00f5ulised, t\u00e4is h\u00fcppeid ja p\u00f6\u00f6rdeid, tuues lavale f\u00fc\u00fcsilise intensiivsuse, naised kehastavad liikumise voolavat joont, graatsiat ja harmooniat. Eriti kaunid on hetked, mil v\u00e4iksem r\u00fchm \u2013 duett v\u00f5i trio \u2013 tantsib v\u00e4ljavalgustatult, samal ajal kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud trupp j\u00e4\u00e4b tagaplaanile tumeda siluetina helendaval taustal, justkui esiplaanil toimuvat kommenteeriv poeetiline koor.<\/p>\n
Koreograafias on kasutatud kordusi ja kaanoneid, kasvatades ja kahandades liikumismustreid vastavalt muusikale. \u00dcleminekud stseenide vahel on sujuvad ja hingavad. Tantsijad on ruumi asetatud rangelt s\u00fcmmeetriliselt: pigem Petipa-aegse klassika vaimus kui Balanchine\u2019i as\u00fcmmeetrilises neoklassikas, kuigi liikumise tempo ja amplituud on iseloomulikud just viimasele. Nii v\u00f5ib \u00f6elda, et \u201eSerenaadi\u201c m\u00f5tteline vari l\u00e4bib kogu teost: T\u0161aikovski muusika, liikumise muusikalisus ja neoromantiline tunnetus loovad kahe ajastu vahel peene sideme.<\/p>\n
Kui millestki j\u00e4\u00e4b vajaka, siis liigutuse sisemisest projitseeritusest, sellest, et liigutuse m\u00f5tteline joon ei l\u00f5peks tantsija s\u00f5rme- ega varbaotstes, vaid ulatuks ruumist v\u00e4lja, et T\u0161aikovski muusikas peituv igatsus ja kirg saaksid t\u00e4ielikumalt avalduda. Ometi j\u00e4\u00e4b lavastusest pehme valguse, lendleva t\u00fclli ja muutlike koreograafiliste mustrite kaudu k\u00f5lama helge nostalgiatoon. Seda meeleolu v\u00f5inuks veelgi s\u00fcvendada muusika elav esitus, kuid kahjuks kasutatakse salvestist (selle p\u00e4ritolu on j\u00e4\u00e4nud kavalehel m\u00e4rkimata, mis on riikliku teatri puhul kahetsusv\u00e4\u00e4rne). Lavastus on traditsioonitruu austusavaldus balanchine\u2019likule neoklassikale ja muusika tantsuks vormimisele.<\/p>\n
\u201eIncipience\u201c. Millegip\u00e4rast ainult ingliskeelse pealkirjaga (\u2019algus, tekkimine, ilmumine, s\u00fcnd, idanemine\u2019) lavastus on olemuselt hoopis teistsugune. Avastseen oma \u00e4hvardavate helide ja pulseeriva valgusega, milles vilksatavad justkui kokkuk\u00e4rtsutatud inimfiguurid, loob s\u00fcnge d\u00fcstoopilise atmosf\u00e4\u00e4ri. Valgusvihus p\u00f5genev tantsija, kes l\u00f5puks tardub, et saada r\u00fchmast \u00fcmbritsetud, toob hetkeks meelde Mai Murdmaa lavastatud \u201eTulilinnu\u201c Ka\u0161t\u0161ei vangistatud maailma. Seda seost tugevdab veelgi eredas punases tantsiv naine: leek, mis s\u00e4hvatab monokroomse keskkonna keskel, justkui meenutuseks, et maailm on v\u00e4rviline ja t\u00e4is ilu.<\/p>\n
Koreograafi kavatsuse j\u00e4rgi toimub lavastuse tegevus inimese teadvuses: laval n\u00e4htav on sisemaailma peegeldus. Viis tegelast \u2013 Teovabadus, Hirm, T\u00fcrann, Armastus ja Ohver \u2013 kehastavad ps\u00fc\u00fchika osi, mis v\u00f5itlevad ja p\u00f5imuvad, vaheldumisi \u00fcksteist m\u00f5jutades. Koreograaf on soovinud kujutada vaimset heitlust autonoomia nimel, p\u00fc\u00fcdu m\u00f5elda ja tunda vabalt, j\u00e4\u00e4des siiski empaatiliseks iseenda ja teiste suhtes. Tunnistan, et isegi kavalehte lugenuna j\u00e4i s\u00fcmboolsus laval raskesti loetavaks; v\u00f5ib-olla oleks teos v\u00f5itnud konkreetsematest, nimeliste tegelaste vahelistest suhetest, mille kaudu v\u00f5inuks m\u00f5te selgemini kehastuda.<\/p>\n
Sellele vaatamata on lavastus nauditav: muusika ja liikumise pingestatus kannab endas tugevat lavalist energiat. Paljaste \u00fclakehadega meestantsijate m\u00f5\u00f5duv\u00f5tmised t\u00f5id m\u00e4lupilti Maurice B\u00e9jarti loomingu, eriti tema meeste\u00advahelised j\u00f5ukatsumised. Ka meeldej\u00e4\u00e4v kontsakl\u00f5binast kantud episood \u2013 tuttav juba eelmise aasta tantsup\u00e4eva galalt \u2013 tekitas assotsiatsioone n\u00fc\u00fcdisaegse flamenkogrupi Vivancose pingestatud lavakeelega. \u00c4reva ja rusuvana m\u00f5jub lavastuse \u00fcldine \u00f5hustik, mida hoiab \u00fclal intensiivne muusika ja toonitavad ilmekad valguslahendused, mille erilaadsetest mustritest m\u00f5jusid enim ruudustiku ja punktvalgusega vormid p\u00f5randal. Teoses on heale show\u2019le iseloomulikku tempokust ja efektsust, millest j\u00e4\u00e4b sageli n-\u00f6 t\u00f5sisel laval puudu, isegi kui \u00fcksikutes etteastetes on see olemas.<\/p>\n
Lavastus \u201eKontrastid\u201c sobib h\u00e4sti balleti tutvustamiseks tantsukaugemale inimesele: kui Hyrk\u00e4se neoromantiline \u201eViiulikontsert\u201c on voolav ja s\u00fcmmeetriline, siis lavastuses \u201eIncipience\u201c domineerivad n\u00fc\u00fcdiskoreograafiale omased katkised jooned, p\u00f5randal liikumised, rullumised ja visked \u2013 keha pidev k\u00f5ikumine raskuse ja kerguse vahel. Esimene pakub puhast silmailu, teine pingestatud inimkehaga v\u00e4ljendatud kirgede keeristorme, mis visuaalsusele lisaks k\u00f5ditab ka kehaliselt.<\/p>\n