{"id":36881,"date":"2025-11-07T06:45:21","date_gmt":"2025-11-07T06:45:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/36881\/"},"modified":"2025-11-07T06:45:21","modified_gmt":"2025-11-07T06:45:21","slug":"sel-reedel-sirbis-sirp-6","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/36881\/","title":{"rendered":"Sel reedel Sirbis – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Esik\u00fcljel kirjanik ja Eesti luulepr\u00f5mmu valitseva meister Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp<\/p>\n

Piia Ruber<\/p>\n

Lavaluule peab lajatama. Heleri All\u00a0vestleb Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepaga<\/p>\n

Kirjanik ja Eesti\u00a0luulepr\u00f5mmu\u00a0valitsev meister Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp naasis hiljuti Saksamaalt Euroopa\u00a0meistriv\u00f5istluselt.\u00a0Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp, kes\u00a0j\u00e4i tiheda konkurentsiga Euroopa\u00a0poetry\u00a0slam\u2019i\u00a0ehk\u00a0luulepr\u00f5mmu\u00a0finaalist v\u00e4lja erakordselt napilt,\u00a0r\u00e4\u00e4gib Saksamaa kogemusest, sellest, kuidas luua head\u00a0pr\u00f5mmuteksti, aga ka peatselt ilmuvast luulekogust ja \u00fchismeedia m\u00f5just loomingule.\u00a0\u00a0<\/p>\n

ROBIN\u00a0LEK:\u00a0Kirjandus ei ole surnud!\u00a0<\/p>\n

Noored loevad raamatuid huviga, soovivad \u00fchiselt loetu \u00fcle arutleda ega \u00fctle \u00e4ra v\u00f5imalusest niisuguseid kokkusaamisi ise korraldada. Kirjandus\u00fchendused ja -festivalid on selleks sobiv v\u00e4ljund.\u00a0<\/p>\n

Mis on Ellips? Kes on\u00a0kirjanike liidu noored?\u00a0<\/p>\n

\u00dcLO MATTHEUS:\u00a0S\u00f5da k\u00e4ib, maailm naerab\u00a0<\/p>\n

S\u00f5da k\u00e4ib,\u00a0linnad p\u00f5levad,\u00a0inimesed surevad,\u00a0poliitikud tegutsevad ja maailm\u00a0\u2026.\u00a0naerab.\u00a0\u00dchismeedia\u00a0on\u00a0\u00fclek\u00fcllastunud\u00a0naljakatest\u00a0meemidest\/l\u00fchivideotest, mille tegelasteks on\u00a0maailma juhtivad\u00a0poliitikud:\u00a0Trump, Putin,\u00a0Zelensk\u00f5i,\u00a0Kim\u00a0Jong-un,\u00a0Xi\u00a0Jinping,\u00a0Ali\u00a0Khamenei,\u00a0Narendra\u00a0Modi,\u00a0Netanyahu,\u00a0Macron\u00a0jpt.\u00a0\u00a0<\/p>\n

KATRIN\u00a0KOOV:\u00a0V\u00e4liruum, mis kasvatab liikumisr\u00f5\u00f5mu\u00a0<\/p>\n

Oktoobris tehti teatavaks Lasnam\u00e4ele\u00a0Martsa\u00a0t\u00e4navale kavandatava uue p\u00f5hikooli arhitektuuriv\u00f5istluse tulemused. Senise t\u00fc\u00fcpkoolimaja asemele rajatakse l\u00e4hiajal t\u00e4iesti uue kontseptsiooniga \u00f5pikeskkond, kus siseruumide k\u00f5rval on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsel kohal\u00a0\u00f5ueala. Miks on siis ikkagi oluline \u00f5pikeskkonda mitmekesistada ja laiendada see ka \u00f5ue?\u00a0<\/p>\n

KARIN PAULUS, IVO PAULUS:\u00a0Pritsimajade uus p\u00f5lvkond\u00a0<\/p>\n

\u00a0Viimasel\u00a0k\u00fcmmekonnal\u00a0aastal\u00a0on uute p\u00e4\u00e4stekomandode ning politsei- ja piirivalveameti\u00a0\u00fchishoonete\u00a0rajamine\u00a0huvipakkuv\u00a0fenomen.\u00a0XXI\u00a0sajandil\u00a0on kerkinud\u00a0pea 30\u00a0uut hoonet.\u00a0Sealhulgas kuus uhiuut (alla k\u00fcmne aasta vanust) komandohoonet, mis on m\u00f5eldud peamiselt professionaalsetele p\u00e4\u00e4stjatele: Vastseliina (Kavakava\u00a0Arhitektid, 2018); T\u00fcri (2023) ja J\u00fcri (2024, Anu\u00a0Kulbach, Ivo\u00a0Rannaste, Kavakava\u00a0projekti j\u00e4rgi); Haapsalu, Viljandi\u00a0ja\u00a0Paide (k\u00f5ik Kuu, 2024).\u00a0Lisaks on riigi abiga rekonstrueeritud nii kutseliste kui ka vabatahtlike p\u00e4\u00e4stjate vanu hooneid ning ehitatud ka uusi (R\u00f5uge, Kostivere,\u00a0Luutsniku, Luhamaa).\u00a0<\/p>\n

TIIT PALU:\u00a0Teater barrikaadidel\u00a0<\/p>\n

Gruusia\u00a0k\u00f5igub noateral.\u00a0Meie siin hoiame\u00a0hinge kinni, sest\u00a0m\u00f5istame h\u00e4sti, mis on kaalul.\u00a0P\u00e4rast\u00a0eelmise s\u00fcgise presidendi- ja parlamendivalimisi puhkenud suured meeleavaldused\u00a0pole vaibunud,\u00a0hoolimata\u00a0protestijate\u00a0vastu kasutatud\u00a0j\u00f5uv\u00f5tetest.\u00a0Vaatlejate hinnangul\u00a0valimistel \u00f5igusetult absoluutse enamuse saanud Gruusia Unistus\u00a0\u00f5iendab\u00a0teisitim\u00f5tlejatega\u00a0arveid ja\u00a0s\u00f5brustab Venemaaga.\u00a0<\/p>\n

Portugali filmit\u00f6\u00f6stuses raha napib, aga pole ka survet. Konstantin Kuningas vestles Jo\u00e3o Nuno Pintoga<\/p>\n

P\u00d6FFi p\u00f5hiv\u00f5istlusprogrammis esilinastub Jo\u00e3o Nuno Pinto draama \u201eT\u00e4ism\u00e4ng paradiisi\u201c.<\/p>\n

Pinto tuleb Tallinna Portugalist, mille tuntuim lavastaja on ilmselt autorifilmimees Manoel de Oliveira (1908\u20132015). K\u00fcsin, millised viimase aja Portugali filmid on Portugalis vaadatuimad. Pinto \u00fctleb kohe, et \u201eKuldne puur\u201cii. 2013. aastast, peaosas Joaquim de Almeida \u2013 aegade edukaim kodumaine film 761 000 k\u00fclastusega, mida on Eesti tippudega v\u00f5rreldes pisut v\u00e4he, kuigi Eestis elab seitse korda v\u00e4hem inimesi. Immigratsioonikom\u00f6\u00f6dia, mitte mingi autorifilm.<\/p>\n

T\u00d5NU KURISSOO:\u00a0Maa\u00a0kliima\u00a0s\u00f5ltub mullast\u00a0<\/p>\n

Maismaal kasvab 12. oktoobril 2025 avaldatud andmetel k\u00f5rgemate taimede (soontaimede) 357 450 aktsepteeritud liiki. Arvestades h\u00fcbriide, liigisiseseid alamliike ja s\u00fcnon\u00fc\u00fcme (sama taim erineva nimega) on soontaimede nimetusi kokku 1 419 285. Olenemata\u00a0igal aastal\u00a0uute taimeliikide avastamisest annavad juba tuntud soontaimed\u00a0otseselt v\u00f5i kaudselt 95% meile vajalikust toidust ja tagavad maismaal \u00f6kos\u00fcsteemide toimimise. Looduses ja p\u00f5ldudel kasvavad taimed ammutavad oma elutegevuseks vajalikku vett ja toitaineid mullast, mille t\u00e4htsaim koostisosa on huumus.<\/p>\n

TANEL M\u00c4LLO: Inimene masina ees IV\u00a0<\/p>\n

Tehisintellektist on tehtud jumalalaadne, v\u00e4\u00e4ramatu iseenesliku arengu tulemusel igasse nurgatagusesse kantseleisse ja pudupoodi pungunud olem, mille \u00fcle \u2013 kuvandi t\u00e4htsa komponendina \u2013 puudub kontroll ka selle loojal,\u00a0seadistajal\u00a0ja omanikul. Ometi kraabivad nood t\u00fc\u00fcbid selle valgustatud olendi r\u00fchmamise tulemusena kokku aina suuremaid varahunnikuid ja kuhjavad \u00fcha j\u00e4rgmisi v\u00f5imuvertikaale \u00fcksteise otsa.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Kogu v\u00f5lutolmu juures k\u00e4ib m\u00f5ju saavutamine vanal heal meetodil.<\/p>\n

MARJE INGEL:\u00a0\u00a0Hunnitust haprusest raevuka kaoseni\u00a0<\/p>\n

Oktoober on olnud \u00fcks tihedalt muusikat t\u00e4is pikitud kuu: nii m\u00f5nelgi \u00f5htul toimus ainu\u00fcksi Tallinnas samal ajal eri kohtades mitu ahvatlevat s\u00fcndmust. Kuu sisse mahtus ka mitu festivali, mida on juba eraldi kajastatud, seega piirdun siinses \u00fclevaates enamasti \u00fcksikkontsertidega.\u00a0\u00a0<\/p>\n

JUHAN KREEM: Tants raamatut\u00fcnni \u00fcmber\u00a0\u00a0<\/p>\n

Hingedeajal 500 aastat tagasi konfiskeeris L\u00fcbecki raad v\u00f5\u00f5rastemajas Kuldsarve Juures \u00fche raamatutega t\u00fcnni, mis oli teel Riiga. 8. novembril 1525 on L\u00fcbecki toomdekaan Johannes Brandes kirjutanud p\u00e4evaraamatus, et t\u00fcnnis oli lisaks luterlikele raamatutele ka tekste Liivimaa rahvakeeltes \u2013 l\u00e4ti ja eesti keeles. Vahetult j\u00e4rgnenud uurimise tulemusena luterlikud raamatud h\u00e4vitati. Mis sai \u00fclej\u00e4\u00e4nutest, \u00fcheselt selge ei ole, kadunud nad igal juhul on.<\/p>\n

Arvustamisel<\/p>\n

Oksana\u00a0Forost\u00f5na \u201eUkraine!\u00a0Unmuted\u201c\u00a0<\/p>\n

\u201eTallinna t\u00e4navaruumi juhend\u201c<\/p>\n

XXIV rahvusvaheline n\u00fc\u00fcdismuusika festival\u00a0\u201eAfekt\u201c<\/p>\n

Sten Heinoja ja ERSO kontsert<\/p>\n

kontsert \u201eMurder\u00a0Ballades\u201c<\/p>\n

kontsertetendus\u00a0\u201eEsemete orkester\u201c<\/p>\n

Vanemuise noorte\u00a0koreograafide balleti\u00f5htu\u00a0\u201eKontrastid\u201c<\/p>\n

Vanemuise tantsu-, muusika- ja s\u00f5nateatri lavastus \u201ePalve. Kummardus Arvo P\u00e4rdile\u201c<\/p>\n

Vanemuise teatri \u201ePalavik\u201c<\/p>\n

n\u00e4itus \u201eNeandertallase\u00a0ilukabinet\u201c <\/p>\n

n\u00e4itus \u201eSee, mida ma vaatama tulin, oli juba kadunud\u201c<\/p>\n

filmifestival\u00a0\u201eViennale\u201c<\/p>\n

m\u00e4ngufilm\u00a0\u201eBugonia\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esik\u00fcljel kirjanik ja Eesti luulepr\u00f5mmu valitseva meister Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp Piia Ruber Lavaluule peab lajatama. Heleri All\u00a0vestleb Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepaga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36882,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,3658],"class_list":{"0":"post-36881","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-sel-reedel-sirbis"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115507070467803097","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36881","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36881"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36881\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36882"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36881"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36881"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36881"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}