![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078168h775ct24.jpg\"\/)
“H\u00e4rra Eikeegi Putini vastu” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n“H\u00e4rra Eikeegi Putini vastu”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6rid: David Borenstein, Pavel Ilyich Talankin<\/p>\n
Tabasin end seda Sundance’i filmifestivalil \u017e\u00fcrii eripreemiaga p\u00e4rjatud dokfilmi vaadates korduvalt k\u00fcsimuselt: kuidas keegi teine midagi sellist varem teinud pole? Vene-Ukraina s\u00f5ja teemadel on valminud lugematu hulk sensatsioonilisi linateoseid ning m\u00f5istetavalt ongi kriisikolletest r\u00e4\u00e4kides tihti vaja provotseerida, et inimestele korda minna, aga saab ka teisiti l\u00e4heneda. Filmi “H\u00e4rra Eikeegi Putini vastu” puhul on pealtn\u00e4ha k\u00f5ik mikroskaalal \u2013 v\u00e4ikeste inimeste v\u00e4ikesed elud, kui nii v\u00f5ib \u00f6elda \u2013, mis ei muuda seda k\u00e4sitlust aga mitte ebaolulisemaks, vaid just t\u00e4nu sellele avatakse perspektiive, mis enamasti j\u00e4\u00e4vad varjule.<\/p>\n
Tuleb tunnustada BBC ajakirjanike head nina, et nad s\u00fcgavalt Venemaalt \u00f5ige inimese \u00fcles leidsid, sest vastasel juhul poleks seda filmi s\u00fcndinud. V\u00f5tmetegelaseks osutub Pavel Talankin, Venemaa t\u00f6\u00f6stuslinnas Karaba\u0161is elav v\u00e4ikekooli huvijuht, kes lisaks oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6le filmib \u00fcles ka oma linnakese toimuvaid \u00fcritusi. Esialgu on k\u00f5ik tavaline, inimesed sahmivad oma igap\u00e4evaelus, kuniks algab Vene-Ukraina s\u00f5da ning kuigi f\u00fc\u00fcsiliselt on rinne neist kaugel, siis vaimselt hakkab see p\u00e4ev-p\u00e4evalt \u00fcha l\u00e4hemale hiilima. Peagi salvestab Talakin p\u00f5hiliselt propagandamaterjale: pseudoajaloolist pl\u00e4ma, mida \u00f5petajad uue riikliku programmi kohaselt lastele p\u00e4he \u00fcritavad m\u00e4\u00e4rida. \u00d5ige pea antakse aga ka lastele s\u00fcsteemitruud “\u00f5iged” vastused ette, mida \u00f5petajale \u00fctlema peab.<\/p>\n
“H\u00e4rra Eikeegi Putini vastu” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
“H\u00e4rra Eikeegi Putini vastu” \u00fchendab seejuures kaks poolust: \u00fchelt poolt jagab Talakin rahvusvahelise pressiga neid uskumatuid materjale, aga samal ajal kasvab temas viha selle laastava s\u00fcsteemi vastu, mida filmis annab edasi tema enda kaadritagune h\u00e4\u00e4l. Ta teadvustab, et iga julgem v\u00f5imuvastane akt l\u00f5ikab ta \u00e4ra kogukonnast, mis t\u00e4hendaks t\u00f5en\u00e4oliselt ka t\u00f6\u00f6 kaotamist. Sellele vaatamata hakkab ta vaikselt piire kompama. N\u00e4iteks paneb ta \u00fchel p\u00e4eval kooli k\u00f5laritest valjusti m\u00e4ngima Lady Gaga esitatud Ameerika h\u00fcmni, et n\u00e4ha, mis juhtub. Selgelt nurka surutud olukorrast hakkab ta end vaikselt v\u00e4lja murdma, kuid temast ei maalita filmis kordagi kangelast: pigem on ta s\u00fcmbol, kelle pinnalt joonistub lahti ood lihtsatele inimestele, n\u00e4idates, et nende tegudel v\u00f5ib olla suure m\u00e4ngu juures olulisem roll, kui esmapilgul arvame.<\/p>\n
Loodetavasti leitakse t\u00e4nu sellele filmile Venemaa linnadest ja k\u00fcladest \u00fcles ka teised Talakini-sarnased t\u00fc\u00fcbid, kes on aastaid filminud \u00fcles seda jaburat reaalsust, mis seal toimunud on, ning tuuakse ka need materjalid laiema publiku ette. Usun siiralt, et selliseid lugusid on meil igap\u00e4evase uudisk\u00e4sitluse k\u00f5rvale v\u00e4ga vaja.<\/p>\n
“H\u00e4rra Eikeegi Putini vastu” linastub 7. novembril kell 18.30 Apollo Kino Plazas, 11. novembril kell 18.00 Apollo Kino Solarises ning 13. novembril kell 15.00 Apollo Kino Taskus.<\/p>\n
“Kaks prokur\u00f6ri”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Sergei Loznitsa<\/p>\n
Kui varem mainitud “H\u00e4rra Eikeegi Putini vastu” n\u00e4itas s\u00f5jakoledusi uue nurga alt, siis “Kaks prokur\u00f6ri” l\u00e4heb taas nende lugude hulka, kus koperdatakse t\u00fc\u00fcpmotiivide otsa ning r\u00f6\u00f6vitakse sellega teoselt potentsiaalne agentsus. V\u00f5i ehk on h\u00e4da lihtsalt selles, et Eestis oleme enda l\u00e4himineviku t\u00f5ttu seda k\u00f5ike kuulnud-n\u00e4inud s\u00f6\u00f6gi alla ja s\u00f6\u00f6gi peale? Sergei Loznitsa on oma dokfilmides suutnud vaatlejana tabada \u00fcldistusi, m\u00e4ngufilmi formaadis aga l\u00e4heb tema s\u00f5num lihtsustatud loo ning laisalt kirjutatud dialoogide t\u00f5ttu pigem kaduma.<\/p>\n
Seejuures ei \u00fcrita ma v\u00e4ita, et paberil poleks “Kahel prokur\u00f6ril” potentsiaali: filmi esimene pooltund annab lootust, et lahti v\u00f5ib kooruda triller Stalini-aegse N\u00f5ukogude Liidu tumedates koridorides, kuid paraku visiseb p\u00f5nevus loost kiirelt v\u00e4lja. Alles j\u00e4\u00e4vad lihtsalt \u00fchetaolised lab\u00fcrintlikud koridorid, millest peategelane koos vaatajatega lootusrikkalt v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsib. Keskset tegelast ehk kohalikku prokur\u00f6ri, kes \u00fcritab v\u00f5imu hammasrataste vahelt p\u00e4\u00e4sta \u00fcht vangi, kehastab veenvalt juba ka Ameerikas karj\u00e4\u00e4ri teinud Aleksandr Kuznetsov, tema silmist kiirgab sinisilmset usku, kuid ta ei suuda \u00fcksinda kogu filmi oma \u00f5lgadel kanda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078171hfeaat24.jpg\"\/)
“Kaks prokur\u00f6ri” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Loznitsa ei ole ka p\u00e4ris t\u00e4pselt otsustanud, kellele ta seda filmi r\u00e4\u00e4kida soovib: infot ning konteksti antakse v\u00e4ga v\u00e4he, justkui eeldades, et vaatajal on olemas ajaloolised taustateadmised, sellele vastukaaluks ei anna taga aga ka eriti midagi muud. Tegelaste omavahelised vestlused on niiv\u00f5rd tinglikud, et neist on keeruline mingit s\u00fcgavamat t\u00e4hendust v\u00e4lja lugeda. Me v\u00f5ime ju aimata, mis nende s\u00f5nade taga peitub, aga dokumentalisti praktikatega m\u00e4ngufilmi lavastada on ikka v\u00e4ga libe j\u00e4\u00e4. Seal on pisikesi s\u00e4hvatusi, aga neist ei moodustu paraku terviklikku mosaiiki.<\/p>\n
Mida peaks suutma see film praegu \u00fcldse Vene s\u00fcsteemi kohta \u00f6elda? Fakti, et t\u00e4naseks ei ole liiga palju asjad muutunud, suudab “Kaks prokur\u00f6ri” t\u00f5deda, kuid midagi t\u00e4henduslikku sellele lisada ei ole. K\u00f5ik on liialt sordiini all ja, vabandage v\u00e4ljenduse p\u00e4rast, igav. Aga v\u00e4hemalt said selle rahvusvaheliselt palju k\u00f5neainet pakkunud filmi juures kaasa l\u00fc\u00fca L\u00e4ti ja Leedu. Juhhei!<\/p>\n
“Kaks prokur\u00f6ri” linastub 9. novembril kell 20.30 Apollo Kino Plazas, 10. novembril kell 18.00 Tartu Elektriteatris ja 17. novembril kell 18.30 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n
“Josef Mengele kadumine”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kirill Serebrennikov<\/p>\n
Juba mitmendat filmi j\u00e4rjest tekitavad v\u00e4ga palju k\u00fcsimusi Vene dissidendist re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Kirill Serebrennikovi teemavalikuid ja -k\u00e4sitlused. Nii linalugu T\u0161aikovski naisest, mullune ingliskeelne portree Eduard Limonovist ja n\u00fc\u00fcd moraalselt \u00f5hukesel j\u00e4\u00e4l k\u00f5ndiv natsi-sadisti Josef Mengele eluvideviku \u00fclevaade on k\u00f5ik tehniliselt korralikud, ajuti p\u00f5nevate visuaalsete lahendustega, kuid Serebrennikov \u00fcritab nende k\u00f5igil puhul olla otsekui maailmavaateliselt ambivalentne, n\u00e4idates s\u00fcsteemi nii seest kui v\u00e4ljast, esitada m\u00f5lema poole head ja vead, kuid selgelt laetud teemak\u00e4sitluste puhul j\u00e4\u00e4b ta liiga tihti nendele vastuolulistele k\u00fcsimustele filmitegijana alla.<\/p>\n
Praegusel hetkel tuleb Serebrennikovile enim kahjuks Jonathan Glazeri “Huviv\u00f6\u00f6nd”, mis suutis kahe aasta eest r\u00e4\u00e4kida natside k\u00f5ige r\u00e4igematest inimsusevastastest kuritegudest nii raputavalt, et filmi m\u00f5ju pole t\u00e4naseni lahtunud. “Josef Mengele kadumine” \u00fcritab kasutada sarnast motiivi: toimunud j\u00e4ledusi meile ei n\u00e4idata, neist isegi tingimata ei r\u00e4\u00e4gita, k\u00f5ik avaneb l\u00e4bi kummitavate minevikuvarjude, mis ei j\u00e4ta L\u00f5una-Ameerikasse peitu pagenud Mengelet ka aastak\u00fcmneid hiljem rahule. Kui “Huviv\u00f6\u00f6ndi” vooruseks oli painajalikkus, siis antud juhul kuuleme lihtsalt \u00fche vanamehe t\u00fc\u00fctut sonimist kategoorias “kunagi oli rohi rohelisem”. Kas me peaksime talle t\u00f5esti kaasa tundma? Unistage edasi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078174h9a51t24.jpg\"\/)
“Josef Mengele kadumine” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
J\u00e4\u00e4b ka pisut arusaamatuks otsus r\u00e4\u00e4kida lugu l\u00e4bi mustvalge esteetika: v\u00f5ib-olla tundus see paberil hea v\u00f5imalusena hoida \u00e4ra hall-aladesse kaldumist, kuid Serebrennikov j\u00e4\u00e4b ajuti ikka meeletult ilulema ja kisub meist v\u00e4gisi tangidega empaatiat Mengele suhtes v\u00e4lja. Vaatajana ajab see l\u00f5puks isegi marru, tekib trots ja \u00fchest hetkest ei suudagi enam v\u00e4ga sellele s\u00fcveneda, mis ekraanil toimub. Ainsa \u00e4ratusena toimub keset filmi k\u00fcmneminutiline toonivahetus, kui pilt l\u00e4heb v\u00e4rviliseks ja k\u00fclma du\u0161ina lastakse meile p\u00e4he otsekui dokumentaalkaameraga \u00fcles v\u00f5etud pildikesi koonduslaagri “arstikabinetis” toiminust.<\/p>\n
Ilus, aga \u00f5\u00f5nes ning t\u00e4iesti ebavajalik. Ajaloohuvilised v\u00f5ivad v\u00f5imaluse anda, k\u00f5igil teisel soovitan lihtsalt “Huviv\u00f6\u00f6nd” uuesti \u00fcle vaadata.<\/p>\n
“Josef Mengele kadumine” linastub 8. novembril kell 20.15 kino Artises, 11. novembril kell 20.30 kino S\u00f5pruses ja 20. novembril kell 20.30 Apollo Kino Taskus.<\/p>\n
“Lotte reis l\u00f5unamaale”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6rid: Heiki Ernits, Janno P\u00f5ldma<\/p>\n
Unustan isegi vahel \u00e4ra selle, et enne 2006. aastal ilmunud “Leiutajatek\u00fcla Lotte” tohutut l\u00e4bimurret ilmus tegelikult veel \u00fcks lustliku koerat\u00fcdruku lugu, mis ladus tegelikult vundamendi meie 21. sajandi lasteanimatsiooni triumfile. V\u00f5ime “Lotte reis l\u00f5unamaale” puhul isegi k\u00fcsida: mis oleks, kui seda filmi poleks s\u00fcndinud? Mina isiklikult muidugi astuksin Lotte ajaloos veel sammukese kaugemale, sest esmakordselt hakati piirjooni maha m\u00e4rkima juba 1997. aastal valminud l\u00fchilugude sarjas \u2013\u00a0\u200bmis hiljem koondati kokku ka t\u00e4ispikaks filmiks \u2013\u00a0“Tom ja Fluffy”, mis toimus samas maailmas ning juba seal tutvusime Lotte isa, leiutaja Oskariga.<\/p>\n
M\u00f5istagi on aga “Lotte reis l\u00f5unamaale” selles loos olulisema m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega, kuid sarnaselt “Tomile ja Fluffyle” peitub v\u00f5ti ennek\u00f5ike ikkagi nutikas formaadivalikus. Ka see film oli l\u00f5igatud pisikestest kildudeks, mida sai siis multifilmiv\u00f6\u00f6ndis ikka ja j\u00e4lle n\u00e4idata, pisike suut\u00e4is iga p\u00e4ev. Samav\u00f5rd oluline on kindlasti ka Andrus Kivir\u00e4hki kirjutatud samanimeline raamat, mis v\u00f5imaldas lapsele \u00f5htul seda k\u00f5ike veel ka ette lugeda. Raske \u00f6elda, kas meelega v\u00f5i kogemata tegi Eesti Joonisfilm seega mitu nutikat k\u00e4iku, p\u00e4rast mida oli frantsiisi tekkimine otsekui paratamatus.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078177hdff2t24.jpg\"\/)
“Lotte reis l\u00f5unamaale” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Aga mida \u00f6elda sellest filmist endast? M\u00f5neti on see kindlasti tugevam l\u00fchikeste kildudena, sest korduvad motiivid ja \u00fcha uued, kuid siiski \u00fcsna fragmentaarsed seiklused muutuvad t\u00e4ispika filmina kiirelt tasapaksuks. Teisalt aga m\u00f5istsin alles n\u00fc\u00fcd, kui tugev heinoparsilik essents selles filmis sees on. See on pulbitsev armastuskiri loodusele, mis kutsub vaatama maailma enda \u00fcmber teise pilguga ning unistama, et \u00e4kki kuskil on veel midagi sellist, mis v\u00e4\u00e4riks avastamist. Kivir\u00e4hk on selle k\u00f5ik asetanud on absurdihuumori kastmesse ning teinud seda nii mahlakalt, et ka j\u00e4rgmistes Lotte-filmides on tuldud ideid laenama just siit esimesest loost.<\/p>\n
V\u00f5imalus seda Eesti animatsiooni olulist peat\u00fckki suurel linal on aga piisavalt haruldane, et seda ei tasuks k\u00e4est lasta. Eriti arvestades, et j\u00e4rgmist Lotte t\u00e4ispikka filmi peame ilmselt veel pikka aega ootama…<\/p>\n
“Lotte reis l\u00f5unamaale” linastub 9. novembril kell 11.30 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n
“Klaasipuhuja”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Usman Riaz<\/p>\n
Mullu Annecy filmifestivalil esilinastunud anime “Klaasipuhuja” puhul on kummalisel kombel saanud p\u00f5hiliseks turundustrikiks fakt, et tegu on esimese Pakistani k\u00e4sitsi joonistatud animatsiooniga. Ka mina neelasin konksu alla ja ahmisin filmi vaimustunult sisse, aga kas see pole tegelikult veidi totter trivia, millega meid kaasa haarata? Vaevalt, et keegi meist muidu laiemalt Pakistani kino vastu huvi tunneb, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et me ei suuda siin kaugel p\u00f5hjamaal isegi Jaapanis toimuva anime’ga sammu pidada, aga kui miski on esimene, siis saab ju m\u00f5ttelisele filmi-maailmakaardile j\u00e4rjekordse knopka pista.<\/p>\n
\u00d5nneks on “Klaasipuhuja” siiski piisavalt tuumakas, et sellele tasuks v\u00f5imalus anda ka ilma selle faktita. V\u00f5luv\u00f5ti v\u00f5is vabalt olla ka produktsioonitiimi kuulunud Geoffrey Wexler, kes on varem t\u00f6\u00f6tanud Studio Ghibli jaoks, sest siin on t\u00f5esti isegi miyazakilikku essentsi ehk oskust \u00fchendada kriipivvalusad s\u00f5jalised konfliktid maagilise realismiga, punuda sinna vahele veel kit\u0161i ning hea maitse piiril k\u00f5ndiv armastuslugu ja ongi t\u00e4iskomplekt olemas.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078180h69dat24.jpg\"\/)
“Klaasipuhuja” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Usman Riaze k\u00e4e all ei hakka see ehk nii s\u00e4rama kui Jaapani animatsioonimeistrite k\u00e4e all, animatsioon n\u00e4eb kohati v\u00e4lja rohmakas ja odav ning stsenaarium v\u00e4\u00e4rinuks toimetamist, aga piisab k\u00fcmmekonnast minutist, et veenduda faktis, kuiv\u00f5rd s\u00fcdamega on k\u00f5ik selle projekti juures olnud. Tegelased on kirjutatud ehk pisut \u00fcheplaaniliseks ning l\u00e4bin\u00e4htavaks, kuid sellele vaatamata toimib “Klaasipuhuja” s\u00f5javastane s\u00f5num ning idee vastasleeride keskp\u00f5randal kokku saamisest on liigutav.<\/p>\n
Kas “Klaasipuhuja” j\u00e4\u00e4b pikaks ajaks meelde? Ilmselt mitte. K\u00fcll aga tekkis minus huvi, mis seal Pakistani kinos veel toimub ning j\u00e4\u00e4n huviga nende j\u00e4rgmiseid ambitsioonikaid animatsiooniprojekte ootama.<\/p>\n
“Klaasipuhuja” linastub 9. novembril kell 17.00 Apollo Kino Solarises, 15. novembril kell 14.00 kino S\u00f5pruses ja 20. novembril kell 12.30 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“H\u00e4rra Eikeegi Putini vastu”Re\u017eiss\u00f6\u00f6rid: David Borenstein, Pavel Ilyich Talankin Tabasin end seda Sundance’i filmifestivalil \u017e\u00fcrii eripreemiaga p\u00e4rjatud dokfilmi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36932,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[18828,37,33,35,173,34,36,208,18827,6753,18818,18824,18822,1426,18816,18823,18817,140,18829,2870,18820,18821,18819,18826,18825],"class_list":{"0":"post-36931","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-david-borenstein","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-film","16":"tag-harra-eikeegi-putuni-vastu","17":"tag-heiki-ernits","18":"tag-janno-poldma","19":"tag-josef-mengele-kadumine","20":"tag-kaks-prokurori","21":"tag-kino","22":"tag-kirill-serebrennikov","23":"tag-klaasipuhuja","24":"tag-lotte-reis-lounamaale","25":"tag-meelelahutus","26":"tag-pavel-ilyich-talakin","27":"tag-poff","28":"tag-poff-i-paevik","29":"tag-poffi-paevik","30":"tag-sergei-loznitsa","31":"tag-sergey-loznitsa","32":"tag-usman-riaz"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115507286793594792","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36931","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36931"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36931\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36932"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36931"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36931"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36931"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}